Ravikindlustuse puudumine perearstita ei jäta
Maavalitsused kinnitavad, et kui inimesel pole ravikindlustust, siis abita teda ei jäeta. Ravikindlustuse puudumine ei tähenda ka seda, et perearsti uks kinni jääks.
Kuna juuni lõpu seisuga oli Eestis suurim töötus Ida-Virumaal, Põlva-, Võru- ja Valgamaal, siis uurisime nendest maavalitsustest, kas ja kuidas ravikindlustuseta inimene arsti juurde saab. Maavalitsustest kinnitati, et arsti juurde pääsevad ravikindlustuseta inimesed igal juhul.
„Kohalike omavalitsuste toetusega pääsevad Valga maakonna inimesed üldjuhul ikkagi tasuta vähemalt perearsti vastuvõtule. Arvan, et enamus inimesi on ka informeeritud sellest, et kui registreerida ennast Töötukassas, on võimalik saada ravikindlustus,“ sõnas Valga maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiutalituse juhataja Ülla Visnapuu. „Inimest ilma abita ei jäeta ja arsti juurde saavad nad igal juhul“, kinnitas Ida-Viru maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiutalituse juhataja Evi Kruzman. Ka Põlva maavalitsusest öeldi, et kindlustamata inimene saab tasuta perearstile nagu kõik kindlustatud.
Praktika ravikindlustamata inimese perearsti juurde pääsemise korraldamiseks võib aga omavalitsustes olla erinev. Üks variant on see, et kohalik omavalitsus toetab perearsti ning perearst omakorda ei esita kindlustamata inimeste eest omavalitsusele arveid.
„Paljud kohalikud omavalitsused toetavad perearste erineval viisil, näiteks antakse kasutada töötamiseks tasuta ruume, tasutakse kommunaalmakse, ostetakse praksise sisustust. Sellest tulenevalt perearstid ei esita kindlustamata isikute plaaniliste külastuste kohta kohalikele omavalitsustele raviarveid,“ selgitas Põlva maavalitsuse haridus-ja sotsiaalosakonna spetsialist Helgi Lipašina. „Valga linnas on olemas ka linnaarst, kelle tööülesannete hulka kuulub ravikindlustuseta ja materiaalselt vähekindlustatud linnaelanikele arstiabi korraldamine,“ tõi Ülla Visnapuu näiteks.
Teine võimalus on see, et omavalitsus tasub perearsti esitatud raviarve, andes näiteks vajadusel garantiikirja. „Kodaniku elukohajärgne kohalik emavalitsus saab anda nn garantiikirja, et tasub vastavad kulud,“ lisas haridus ja sotsiaalosakonna juhataja Pille Liblik Võru maavalitsusest.
Vastavalt sellele, kuidas omavalitsusel rahaliselt võimalik, võidakse toetada näiteks ka ravimite ostmist. „Kui kindlustamata inimene vajab ravimeid haiguse raviks ja puudub raha nende ostmiseks, siis perearst soovitab pöörduda kohaliku omavalitsuse poole,“ kinnitas Helgi Lipašina Põlva maavalitsusest. „Mõned omavalitsused ei maksa üldse ravimitoetust. Paljud aga maksavad, samas on toetuse määrad omavalitsuste lõikes väga erinevad. Näiteks Valga linnas makstakse täiendava sotsiaaltoetusena retseptiravimite ja hädavajalike käsimüügi ravimite kulude katmiseks kuni 300 krooni kvartalis ühe isiku kohta“, tõi Ülla Visnapuu Valga maavalitsusest välja.
Kokku on praegu Eesti elanikkonnast ravikindlustamata inimesi hinnanguliselt üle 71 000.
Samal teemal:
Perearstid: ravikindlustuseta inimene peab saama esmatasandi arstiabi
Kas see artikkel oli kasulik?
