Kõhunäärmevähk Autor: Vahur Valvere

Kõhunäärmevähk ehk pankreasevähk on haigus, mis areneb pankreasekoes. Seda vähki esineb suhteliselt tihti, tavaliselt veidi sagedamini meestel. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2006. aastal meestel 113 ja naistel 111 esmast kõhunäärmevähi juhtu. Olulisemad riskitegurid kõhunäärmevähi tekkeks on pikaajaline suitsetamine (suurendab riski 2–3 korda), sage alkoholi tarvitamine ning rohke rasvaste ja praetud toitude söömine. Võimalik on ka organismi enese teatud ainete mõju (koletsüstokiniin, meesja naissuguhormoonid, epidermaalne kasvufaktor, sekretiin). 

Kõhunäärmevähki on raske diagnoosida, sest varajases arengujärgus see üldiselt märgatavaid kaebusi ei põhjusta ning ilmnenud sümptomid sarnanevad paljude teiste ülakõhuelundite haiguste omadega. Sagedasemad nähud on selge põhjuseta kaalulangus, nõrkus ja väsimus, väike palavik, naha või silmade kollasus, isutus, iiveldus ja oksendamine, võimalikud on valud ülakõhus ja seljas (vöökujuline valu). Kasvajale võib viidata ka järsku algav suhkurtõbi, eriti vanuses üle 50 eluaasta. Selliste haigusnähtude esinemisel tuleb pöörduda kindlasti oma perearsti poole, kes annab saatekirja onkoloogi juurde. Kõhunäärmevähi õigeaegne avastamine sõltubki sellest, kui kiiresti minnakse kasvajale iseloomulike haigusnähtude ilmnemisel või nende kahtluse korral arsti vastuvõtule. Viivitamine või ravimine omal käel tähendab vähkkasvaja puhul asjatut ajakadu ning raskendab tervistavat ravi.

Kõhunäärmevähki diagnoositakse kõhuõõne ultraheliuuringu ehk sonograafia ja sellele järgneva täpsustava kompuutertomograafia abil. Vahel on võimalik võtta kasvajakahtlasest piirkonnast peene nõelaga sonograafi kontrolli all rakuproov. Vajalik võib olla ka gastroduodenoskoopia (mao ja kaksteistsõrmiku sisepinna vaatlus) koos koeproovide võtmisega või sapiteede ja kõhunäärmejuha röntgenuuring. Mõnikord, kui eelnimetatud meetodid ei anna piisavat informatsiooni, tuleb diagnoosimiseks ette võtta operatsioon.

Kõhunäärmevähi ravivõimalused ja prognoos sõltuvad haiguse leviku ulatusest ehk vähi staadiumist. Kõhunäärmevähi tervistav ravi on kirurgiline. Kasvaja kirurgiline eemaldamine on võimalik juhul, kui kasvaja pole levinud lähedal asuvatesse suurtesse elutähtsatesse veresoontesse ja kaugemal asuvatesse elunditesse. Leviku korral ümbritsevatesse elunditesse (makku, sapiteedesse, kaksteistsõrmikusse, maksa, jämesoolde) või siirete korral lümfisõlmedesse pole vähkkasvajat operatsioonil võimalik täielikult eemaldada. Operatsioon aitab sel juhul ainult leevendada sümptomeid. Keemiaravi (vähirakkude hävitamine ravimite abil) kasutatakse operatsiooni järel vähi suure taaspuhkemise ohuga haigetel, parandamaks ravitulemust. Kui operatsioon pole võimalik, rakendatakse keemiaravi (ka koos kiiritusraviga), et pidurdada kasvaja arengut ja leevendada haigusnähte (valu).

Vt ka vähktõbi.