putukad 26.08.03 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

olen alati kartnud putukaid - paaniliselt. kõige hirmuäratavamad on ämblikud. putukatega kokku puutudes muutun hüsteeriliseks - nutan, karjun, üle keha hakkan sügelema. (isegi praegu neist mõelda on jube) kui keegi ruttu neid mu silma alt ära ei vii.. lähen totaalselt endast välja. sulen silmad, kõrvad, trambin jalgu ja püüan muule mõelda - nt laulan haglaselt. närvihaige?
alati kui tutvun uue inimesega ütlen peagi talle, et kardan kohutavalt putukaid, et ta hiljem minu reaktsiooni nähes ei ehmataks. olen senini pidanud seda hirmu oma loomulikuks omaduseks. hiljuti aga sõitsin autoga ja üks suur putukas maandus minu armatuuril. oleksin peaaegu kraavi sõitnud..
mida teha? kas olen tõesti närvihaige? (minu elukaaslasel on raske minu "atakkidega" leppida ja vihastudes väidab, et olen hull) mis on minu haiguse nimi? mis aitaks?
annika

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Lp. Annika.
Tegemist on hirmuga, sundhirmuga, foobiaga. vt. kliinik@kliinik.ee all juba olnud soovitusi. Meie Eestima veel vabas riigis peab kartma/olema ettevaatlik puukide suhtes. Äblik on hoolas võrguketraja ja ta looming on imeilus. Muretsege endale üks kaunis ehe, ämblikukujuline talisman - harjute ilusa putukakesega. Ka mõtteline ettekujtlus-kokkupuude äblikuga aitab endas julgust edendada. Soovitan arstilt veidi rahustavat arstirohtu küsida.
Sundhirmudest on võimalik vabaneda, vabanete sellest!
Parimate tervitustega, jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?