Meeltesegadus 18.03.06 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere. Olen 15-aastane tüdruk. Viimasel ajal on mul tekkinud mõningad probleemid, mis on kestnud juba u. 1 kuu. Ma olen ka varem teile kirjutanud kuid nüüd on mu probleem pisut muutunud. Varem ma mõtlesin koguaeg maailma ja inimkonna peale ja see häiris mind kohutavalt. Nüüd aga ma sele peale enam ei mõtle. Olen sellest teemast üle saanud. Kuid nüüd ma pidevalt mõtlen selle peale, et kes ma olen ja mida ma teen. Tihti mõtlen, et see ongi siis elu. Pidevalt mõtlen tulevikule ja minevikul, ning ei suuda elada praeguses hetkes. Mõtlen, et kas see ikka on reaalsus. Ja kõige sellega kaasneb kohati selline rõhuv sisetunne.
Veel olen ma muutunud veidikene. On olnud olukordi kus ma kuu aega tagasi oleksin närvi läinud kuid nüüd oled täiesti rahulik olnud. Mitte, et ma üldse närvi ei läheks.
Millest võib see tingitud olla? Olen kuulnud, et paljude minuvanuste inimeste probleemide põhjuseks on sõbrad. Nimelt, minu mure saigi minu arust alguse sõbrapäeval. Ma mõistsin, et olen osadest oma sõpraest kaugenenud. Et me nagu ei ole enam nii lähedased. Kuid sõpru mul on. ON ka parim sõber kes mulle on nö. hingesugulane.
Aga mis minuga siis ikkagi on? Hakkan hulluks minema? Olen üksik?
Lisan veel, et minust pole elurõõm kuhugi kadunud. Olen endiselt aktiivne ja lõbus. JA endiselt oskan südamest naerda. Aga ma ei suuda taluda seda tühja rõhuvat tunnet.
Palun aidake!!

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Soovitused:
1) korralikult puhata ja unearvelt mitte võtta,
2) kergelt sporti teha (jalutada, õues, isegi trenni),
3) apteegist mõnda rahustavat teed küsida ja seda veidi tarvitada,
4) sõbraga (sõpradega) ikkagi suhelda,
5) rääkida oma probleemist vanematele (kes südamelähedasem),
6) tegeleda veidi enam oma lemmikhuvialaga.
See kindlasti aitab. Ja kui ikkagi täieliselt kergendust ei saa, siis veidi psühhiaatriga vestelda.
Mured lähevad, rõõmud jäävad!
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?