Vanavanaema luulud 21.10.09 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Olen oma 93aastase vanavanaema ainuke hooldaja. Mutike ei käi juba mitmendat aastat väljas,inimestega ei kohtu...tema pool käin ise iga päev. Muidu ehk poleks väga vigagi,kuid teatud "hullumeelsuse" hood käivad tal peal(mulle avaldab ta neid periooditi):ja kõik on seotud haiglate ja arstidega-küll on temaga haiglas katseid tehtud (juuksed ja tutikarvadki arstide poolt kasvama pandud ja mis seal kõik oli),küll on vastasmaja arstide poolt vallutatud ja teda jälgitakse sealt (oi-üksvahe tuli talt selliseid jälgimismeetodite kirjeldusi,et paku või ulmefilmi stsenaristile), mingi tähtis doktor käivat teda akna alla ja ukse taga kummitamas,täna väitis et hiljuti olla kaks arsti teda vaatama tulnud kuid naabrid ei lasknud neid edasi väites,et küll memmeke siis haiglasse läheb kui vaja on-uurisin täpsemalt,mutike väitis end selle kõneluse ajal üldse voodis olevat ja magavat.Kõigele lisaks teab ta iga möödujat isiklikult,on kursis nende eraeludega ja nende salaplaanidega tema suhtes, naabrid tahavad tema korterit jne.jne. Viimati kevadel kui haiglas oli (maohaavadega),lasin ta peale ravi mõneks nädalaks hooldusosakonda paigutada-olin ise juba läbi põlenud ja tahtsin puhata.
Muidugi algasid peale kojusaamist mingil ajal jutud sellest kuidas hooldushaigla on 100% põrgu eeskoda ja peatohter on sinna sihilikult vanurid kokku kogunud,et nendega katseid teha.
Kui haiglas vaatamas käies küsisin, et kuidas seal on jne, siis lõi käega,et ega ma sulle siin midagi rääkida saa, tulen koju siis räägin.Nuruski end pisarsilmi tükk aega varem koju,et tema ikka tahab kodus surra ja ega ta ju kaua enam ela(5 aastat kuulen juba seda juttu)
Ka arstidele ja kiirabile on mutt samu jutte seletanud-tema kilke peale:"kas teate-ma ütlen teile-ma olen haigla katsejänes" nood kehitavad vaid õlgu ja küsivad minult vaikselt:"see on tal selline jutt jah?!"
Probleem juba selles,et ma ei oska kuidagi tema luuludele reageerida-kui ta asja rahulikumalt võtab,siis kas eiran või kiidan naljaga pooleks takka,vahel aga olen nii omadega läbi et püüan talle selgitada,et mis ja kus ja kes. Siis ta läheb tujust ära, tigedaks, või hakkab naerma ja lõpuks on mul endal tunne, et segi olen hoopis mina.
Ma vajan juba ise abi-iga selline hoog võtab mult endalt jõudu ja elutahet vähemaks,täielik deprekas koos nutu-ja paanikahoogudega mitmendat kuud peal,olen 29 aastane kuid viimased 7 aastat võib mu elust lihtsalt ära kustutada,sest neid nagu polekski olnud.Lausa ootan juba inimese surma,sest enam ei jõua ega taha.
Kuid elujõudu paistab memmel kõvasti rohkem olevat kui mul endal enam on.
Ükskord üks kontrolli tegema tulnud sots.töötaja oli nõus maha istuma ja laskma jutu hoogu sattunud vanuril südant puistada...mõni päev hiljem kui vajaduse peale tulnud arst mingit rahusti moodi asja kirjutas ja see memme nõnda ära uimastas,et igasugused kukkumised ja pearinglused algasid-siis oli muidugi peasüüdlaseks õnnetu pihiema,kes "kindlasti arstil käskis sellist surmarohtu kirjutada"
Rohtudega ongi see jama-et ta kipub siis kergesti kukkuma või veel hullemini reageerima...psühhiaater koju vist nagu ei tule-ja kui tulekski-igasugusest jutust saab memm aru ikka omamoodi ja kuulmistki pole enam...
Ma ei tea-äkki oskate lihtsalt nõu anda-kuidas VAHEL sassi keerava mutikesega käituda?!
ja mis samme siis tuleb ette võtta kui ta nt.ühel ilusal hommikul mind ehk enam ära ei tunne vms.
Üldiselt saan aru,et vanadus,üksindus ,üle pulbitsev energia mida ta enam kuski rakendada ei saa,haiglas kogetud tähelepanu ja hoolitsus - see kõik kokku talle teatud hullusi pähe toobki.
Kas on teada-kas sellised juhtumid lähevad hullemaks ka?Millega asi lõppeda võib? Ja mida ma ise üldse ära teha saan?
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Nende väärmõtete kõrvaldamiseks on head rohud olemas, psühhiaater annab.
Muud asjad korraldage sotsiaalsõöötaja abil (on terve rida abiteenuseid sotsiaaltöötaja valdkonnast). - saate veidi hinge tõmmata.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Ema (77 -a )on, hirm et teda jälgitakse.
Ema, vanus on 77, kardab, et keegi kuulab pealt teda ja jälgib. Arvab, et meil on ohtlik tema juures käia. Kodust ei julge ise ära käia, arvab, et keegi võib sinna minna. Ütleb, et peab koguaeg kodus olema. ...
Vastas dr Jüri Ennet
Ealised muutused, muutused peaajus, sellest tulenevalt paljudel (!) eakatel tekivad psüühikahäired -
Orgaaniline luululine häire.
Väga head ravimid olemas, psühhiaatri jutule.
Loe edasi
65 aastase naisterahva luulud
Tere,
Minu emal on mitu aastat olnud luulud. Ta kujutab ette, et teatud inimesed käivad tema asju varastamas. Kui poest asju ostab, siis koju jõudes on nende välimus muutunud. Ka näeb ta toas öösiti ...
Vastas dr Jüri Ennet
Head ravimid olemas,
Selliste luulude vastu on v.hea toimega Rispolept. 0,5 kuni 1mg üks - kaks korda päevas. Leida sobiv annus.
Alustada 0,5 mg õhtul. Kui 2-3 päeva võtta ja tundub, et ...
Dementne ema
Kodus lamav dementne(diagnoosi ei ole keegi pannud, minu enda arvamus) ema. Lamab juba kuu aega: keeran pööran, söödan ja joodan.
Emal pidev paanika: hüüab appi, hüüab oma vanaema, oma abikaasat ...
Vastas dr Jüri Ennet
Võiks Haloperidooli asemel Rispolepti proovida - 0,5 ...1mg õhtul, vajadusel lisaks ka 0,5mg päeval.
Perearsti käest saate retsepti.
See "värin" võib haloperidooli kõrvaltoime olla.
Kannatlikkust! ...
Psühhiaatria
Kas Zalastata ja Espritali tarvitamine raskekujulise kõõrkaelsuse ja düstoonia korral on ohutu?12 päeva pärast rohtude võtmise alustamist on kael palju hullemaks läinud ja hakanud kakkuma.Kas soovitate ...
Vastas dr Jüri Ennet
Ravimite võtmisel peab olukord paremaks minema. Kui kõrvalnähud, siis ravimi annust vähendada.
Milles probleem? Luulud on üks valdkond, kaelaprobleemid juba teine - kas ravimite kõrvaltoime ...
Dementsuse luuludega vorm
Tere!
Probleem 80aastase ema aitamisega. Aasta tagasi algasid mälu probleemid (lähimäluga). Toimetulek oli täiesti ok. Pool aastat tagasid algasid probleemid õhtuti - ta hakkas nägema enda ...
Vastas dr Jüri Ennet
Ongi kaks probleemi:
a) dementsusega seonduv mälu ja teiste vaimsete funktsioonide taandareng,
b) meelepettelised ja/või luululised elamused eaka aju orgaanilistest muutustest tingituna. ...
vajadus kannatada
Mind huvitab kuidas meditsiini terminoloogias nimetatakse haiglast vajadust kannatada.
Vastas dr Jüri Ennet
Mina tegelen ravimisega. Kannatusteni võivad viia nii isiksusehäired, meelepettelised elamused, luulud, orgaanilised ajuhäired, psühhoaktiivsete ainete tarvitamne. Seega - "Heal lapsel" palju nimevõimalusi. ...
Loe edasistress?
Tere. olen 22a neiu ja olnud stressis 3aastat. asi on nii süvenenud, et nüüd ei julge enam avalikes kohtadeski käia,hakkab halb, pearinglus,nõrkus ja mingid kerged luulud. Mõtlen endale igasuguseid haiguseid ...
Vastas dr Jüri Ennet
Rumal ei küsi, Tark küsib nõu!
Vastan - psühhiaater aitab. Harjutused aitavad. Jalutuskäigud on head. Mure pihtimine on kasulik. Kehaline aktiivsus ja -töö on head.
Tegutse! Psühhiatri jutule ...
Seroqueli annustamine.
Lp.dr. Ennet
Kas on mõeldav, et Seroqueli võiks võtta parema enesetunde nimel ainult kord päevas - s. o. õhtuti?
Ägedast psühhoosist on möödas ca 6 kuud ja luulud kadusid umbes 4 nädalaga ...
Vastas dr Jüri Ennet
Kõik on võimalik kui seda juhendab ja soovitab Raviarst. Milline on annus?
Raviarst annab täpsed juhised, tema Teid tunneb.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet
luulud
Minu tütrel 25a. tekkis liigse pinge tõttu psühhoos. Juuni algul hakkas saama zyprexat, kuid juba 3 nädalat püsivad luulud (et teda tahetakse tappa)edasi.
Ravimi võtmisega on kaasnenud kiire puss ...
Vastas dr Jüri Ennet
Zyprexa (Olansapiin) on üks viimase põlvkondade ravimeid. Sobib nii teatud psühhooside kui ka teatud maaniate raviks. Kui luulud ei taandu ning need "tapmisehirmud-mõtted" püsivad, siis tuleks küll kohe ...
Loe edasipaljaksvarastamise luulud
Tere.
Millise psüühilise haiguse sümptomiteks on see, kui inimene süüdistab täiesti alusetult tuttavaid-sugulasi enda asjade varastamises ja on kindel, et kõik on vaid tema maja endaleahnitsemise ...
Vastas dr Jüri Ennet
Süüdistamise ning varastamisega seotud luulud võivad tekkida:
a)vanusega (individuaalselt väga erinevas eas,sageli alates 70 ja hilisemas eas algav),
b)mitmete ajukahjustuste-orgaaniliste ...
Vaata kõiki nõustamisi