Segadus 16.09.10 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere
Olen üritanud nädalaid siia kirja panna igat aspekti minu segadusest, kirjeldavat tähepudru, aga see on näib paraku võimatu.
Soovin vaid kuhugi midagigi väljendada.
Olen läbi ja suutmatu tänases ühiskonnas enda olukorras osalema. Tähendab, ma keeldun sellest. Üsnagi rahul enda harituse ning vaimuga, kuid puudu on jäänud tahtest, motivatsioonist ja suhtlusest. Puuduvad sotsiaalsed kontaktid... neid otsida sotsiaalfoobia tõttu on võimatu. Nii ma kannatan ja ärkan ning uinun mõttega surra.
Kogusin pool aastat julgust, et psühhiaatri jutule minna - täitsin nagu liini peal küsimustiku, mille peale sain vastu segast pudru, millest tuli välja, et mind hoitakse vastu minu enda tahtmist antud hetkest alates kinni. Niipalju aususest ja usaldusest. Ehmatasin nii ära, et mul ei ole julgust, olgugi, et olen endalt elu võtmisele palju palju miile lähemal, kelleltki abi paluda... see tunne, kui sinult võetakse üks, kasvõi ideeline, väärtus - vabadus - ära, on kohutav.
Minu mured, minu rõõmud on nii palju muud, kui ma suudan siia pakkuda.
Kerge südamega öelda, et olen endaga rahul ja kavatsen lähitulevikus elu lõpetada. Ma ei ole kellegi peale pahane, kuid tänane mehaaniliselt funktsioneeriv ühiskond ei ole vastuvõetav.
Aitäh
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Idamaade targad teadma, et inimese areng täiuslikkuse suunas on pikk - ühest elust ei piisa ja sealt ka see reinkarnatsiooni mõte. Olemasolevat elu tuleb optimaalselt arenguks ära kasutada. Teised targad jälle teadma (eksistentsialistid), et ekstremaalses olukorras, piirisituatsioonis-murekuristikus on inimesel kõige parem oma Mina (täpsemalt öeldes ISE, siin nii teadvustatud kui ka teadvustamatu üheskoos) tundma õppida ja siis uued väärtused omaks võtta. Friedrich Nietzsche jällegi - Olge uhked oma vaenlaste vastu (eelkõige sisevaenlaste-häirte-haiguste vastu, siis välised vaenlased). Saades jagu oma sise-nõrkustest muutud tugevaks ka välisolukordade suhtes. "Ma õpetan teile üliinimest. Inimene on miski, mida peab ületama. Miis olete teinud ta ületamiseks?" ("Nõnda kõneles Zarathustra." Uku Masing jällegi teadma, et Mina tunnetab inimene kõige paremini olukorras - "religioosne ekstaas". Aga selle tulek spontaanselt on ettearvamatu, süsteemne minek selle ekstaasini on aga parasjagu pikk harjutuste rada.
Muremülkast (kuhu ka praegune ühiskond paljudele jalahoope takkatõukeks annab) välja ronimine ei ole lihtne, aga Esivanemate nimel - nemad ju tulid sealt välja, kaheksa sajandit Esivanemate vabadusevõitlus, muremülkast väljaronimist - kohustavad ka meid tegutsema. Tegutsema enda ja kaaskondsete hääks, Esivanemate nimel.
Sobilik arstirohi aitab väärpingetest vabaneda, sisejõudusid korrastada, välistegemisi korralikumalt planeerida ja tegutsema hakkamist.
Iga psühhiaatriga ei peagi vägevat klappi tekkima, vajadusel vahetada tohtrit - neid ju Eestiriigis üle saja.
Kes sündinud, eks see ka sureb. Sünni ja surma vahele peab jääma parasjagu tegusid, et ise rahule jääd ja ühiskond kiitusekski suu avab.
Suitsiid (eutanaasia, nn tavasurm) ei ole oleviku, ei ole liht-tuleviku, ei täis-tuleviku tegudeks. Küll kaug-tulevik siin sise õige lahendi annab. Kaug-kaug-tulevikus on need kolm nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt isegi aksepteeritavad, surm kohe kindlasti.
Tohtri jutule ja saad abi!
Eksistentsiaalsed mõtted on nö tavainimesel päevakorras alates 40 eluaastast (kreeklased ütlesid akme, piisavalt elukogemusi ja vaja ka surma peale mõelda. Mõelda! Tundelisemad ja filosoofiliselt küpsemad mõtlevad neid küsimusi ka tunduvalt varem. Mõtlevad selleks, et asjaoludest paremini aru saada ja siis MUUTA. Muuta 1) ennast, 2) ühiskonda e meie elukeskkonda, 3) muuta meie suhtumist 1) ja 2) osas. See ongi see miski, mida peab ületama.
Minul on plaanis 110 a elada (tegelikult üritan 120 a elujõudu tekitada enda ja ühiskonna hüvanguks) - plaan on vägaev, peabki vägev olema. Sina noor ja tubli mees - tee tohtrionule ära, pane enda rajajooneks suurem nummer.
Alusta tohtrijutule minekust, saad abi!
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
enese lõikumine
Tere olen 16a. tütre isa ja nägin,et tütar on ennast lõikunud käsivarte jajalgade pealt.Peale selle lõhub ta oma sõrmi küünte ümbrusest nii,et veri taga.Ma küsisin,miks sa seda teed ja ta ütles,et tal ...
Vastas dr Jüri Ennet
1) Koostöö psühhiaatriga ja julgelt tohtrile lisaküsimusi esitada, peale arstirohu ka teisi soovitusi küsida (psühholoog jne)
2) Laps vajab tähelepanu ja tunnustust ja ka iseseisvust (et ei oleks ...
Segadus
Tere, mul on selline jama, et olen kogu aeg segaduses ja pidev väsimus kallal kogu aeg, keskenduda ei suuda, miski ei tundu õige või vale, samas tundub kõik ka ebareaalne....Ma ei usu enam, mida ma näen ...
Vastas dr Jüri Ennet
Psüühikaprobleeme palju. Häid psüühikarohte on piisavalt, mõned neist isegi väga head. Kiirelt psühhiaatri jutule ja pullil sarvist ja sabast kohe kinni võtta - sarved on õige diagnoos (sarvi on kaks, ...
Loe edasiVaata kõiki nõustamisi