Aeg ja motivatsioon 28.12.10 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Lp dr. Ennet, minu probleem seisneb ajas ja selle raiskamises. Mul on destruktiivne harjumus raisata oma aega tühiste tegevuste peale, nagu näiteks seriaalide vaatamine, internetis surfamine jne ning seda just kõige kriitilisematel perioodidel, nagu näiteks eksamiteks valmistumise ajal või siis, kui on vaja teha midagi, mis nõuab vaimset pingutust. Ma ei arva, et töötaksin liiga palju, kuna olen täiskohaga üliõpilane ning tööl ei käi. Pigem tunnen, et olen just tegevusetusest mandunud või harjunud mitte midagi tegema. Niisama passimine annab mulle rahuolutunde ja tundub veidi hirmus ja ebamugav uusi asju käsile võtta. Loon endale realistlikke eesmärke, nagu näiteks ülikooli lõpetamine. Tahaksin sisustada oma aega produktiivsete tegevustega nagu näiteks kitarrimängu õppimine, tähtsate inimestega aja veetmine, õppimine või muul viisil arendav tegevus, kuid tunnen, et minus ei ole jõudu neid asju käsile võtta ja seda piiratud aega, mis mulle antud on, optimaalselt ära kasutada. Samas kardan, et elu läheb minust mööda ja ma jään tühiseks inimeseks, kes oma elu jooksul ei saavuta ei vaimselt ega materiaalselt suurt midagi. Kuidas suunata motivatsioon õigetesse kohtadesse? Kuidas saaksin muuta oma harjumusi ja õppida oma aega optimaalsemalt ja tulemuslikkumalt kasutama, sealjuures kartmata, et jooksen nagu orav rattas ja põlen läbi?
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Päevaplaan (realistlik) ja selle täitmise jälgimine. Mõelda planeerides ka mingid trahvid-stimulaatorid enda jaoks, et kui ei tee, siiis... 5 kükki ja 10 korda kõhulihaseid põrandal lamades.
TV avamise maks - 5 EURi , sama plaan ka interneti tarbeks - norm on selline (näiteks 20 minutit), järgneb interneti maks - 5EURi, näiteks.
Töö- ja puhkerežiim klorda, kasuks on kehalise aktiivsusega seonduv puhkamine. Sportlased peavad treeningpäevikut, teatrinimestel on see rolli õppimise raamat. Sulle sobib enesearengupäevik. vt. raamatust "Väljavalitu" päeviku varianti.
Head tegutsemist,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
pidev tujude kõikumine
mure on siis selline et mul käivad tujud üles alla päris kähku,puudub motivatsioon ja viimasel ajal olen kõige suhtes olnud ükskõikne.Päris tihti tunnen et ma tunnen end üksikuna ja mind ei taheta seltkonda.Samas ...
Vastas dr Jüri Ennet
Inimene elab keskkonnas - inimese ja keskkonna vaheline suhe määrab põhimeeleolu. Kui meeleolu halb, siis: a) muuta ennast, enda eesmärke, ja/või b) muuta keskkonda, leida uus keskkond.
Eesmärgid: ...
tramadoolisóltuvus
Olen kasutanud tramadooli 100mg 1 tbl iga päev ca 8 aastat. Algusaastail oli sellest kasu - energiat oli lópmata palju ja töö lendas. Kogused pole suurenenud. Loomulikult olen teadvustanud, nóus sellega, ...
Vastas dr Jüri Ennet
Millest asi algas, mis oli esialgne haigus, et seda tsentraalse toimega valuvaigistit võtma hakkasite? Kas see tõbi on veel päevakorral või ei?
Esimene nõuandja on sealt registrist, sellelt arstilt! ...
läbipõlemine
Mis minuga lahti on ja kuidas muutuda endiseks?
Mul on alati olnud väga palju probleeme. Lapsepõlv möödus koduvägivalla tähe all..ebaõiglus ja vastutamine asjade eest mille üle laps vastutada ei ...
Vastas dr Jüri Ennet
Töö ja puhkus peavad olema tasakaalus. Kui puhkame liigselt palju (teeme trenni 1-2 korda nädalas, näiteks), siis arengut ei toimu, sest normaalse kestusega puhkus taastab endise jõu ja rohkemgi veel (nn ...
Loe edasiDepressioon, isiksusehäired?
Tere Dr. Ennet
Mure siis järgmine, et ma ei saa aru, mis minuga toimub. Juba aasta aega vahelduva eduga tunnen suurt väsimust, jõuetust, huvi puudust, kellegagi suhelda ei viitsi, sunnin ennast kõigeks, ...
Vastas dr Jüri Ennet
Koolirajalt Eluülikooli minek on väga tihti kohanemisraskustega seotud - teatud piirini on see täiesti loomulik.
Kui on selged sihid silme ees, siis on inimesel tegutsemine optimistlik ja rõõmsameelne. ...
Amfetamiini sõltuvus
Tere! Olen 20-aastane noormees ning amfetamiini tarvitanud kuskil 3 aastat. Esimese kahe aasta jooksul sai tarvitatud kord kuus või rohkem, kuid viimase aastaga iga nädalavahetus või harvem. Peale igat ...
Vastas dr Jüri Ennet
Esomene valik - Wismari Haigla Tallinnas. Muja eestis - psühhiaater aitab. Hea, et loobuda tahate, aga ainult tahtmisest on vähe - vaja on tegutseda. Kui kaks nädalat suudate ilma olla, siis ju lootust ...
Loe edasiÄrevus?
Tere!
Kahtlustan, et mul on ärevushäire. Kirjutama ajendas mind see, et mitte ükski arst (perearst ja LOR arst) ei ole leidnud minu hingamisprobleemi põhjust. Oma mälu järgi juba 5 aastat ...
Vastas dr Jüri Ennet
1. Hingamisraskus. Tavaliselt sügisel ja kevadel. See on alati esinenud vaid siis kui mul on koolis olnud raske periood, ...
- 4-5km jalutuskäiku (rahulikult) korrastab hingamise. Kerge trenn on ...
Läbipõlemine ja ärevus, keskendumisvõime puudumine
Tere!
Tegelen väga pingelise vaimse tööga, mis vajab rohket keskendumis- ja analüüsivõimet. Minu vaimsest võimekusest sõltub otseselt töö tulemuslikkus. Tuleb olla kiire ja täpne, minutis ...
Vastas dr Jüri Ennet
Tippspordis jõuavad kaugele need, kes oskavad korralikult puhata - trenni-tööd tuleb niigi teha. See puhkamise reegel on ka igapäevatöös oluline, vaimses töös eriti, tähelepanu nõudvas aga veelgi-veelgi ...
Loe edasiKas mul on arenemas skisofreenia?
Olen korduvalt kannatanud depressioonide käes, viimane episood algas sel talvel. Praeguseks olen 2 kuud võtnud Remeroni, mõnes suhtes on mul nüüd parem (söögiisu, uni, motivatsioon). Sattusin kevadel lugema ...
Vastas dr Jüri Ennet
Arst ei saa ju täpselt ravida, kui ta kõiki tundeid-mõtteid teada ei saa.
Remeron on hea, seal võib veidi (1/3 võrra) Remeroni annust suurendada.
Mis annus praegu, milline kehakaal, milline ...
Tahaks normaalset elu...
Olen 41-aastane naisterahvas. Töötan koolis ja õpetan 17-aastasi ning vanemaid õpilasi, kes on tavakoolis hätta jäänud. Ega neil nüüdki õpihimu pole: ropendavad, räägivad üle klassi, mängivad mobiiltelefonidega, ...
Vastas dr Jüri Ennet
Tean, et ei tohiks seda kõike nii südamesse võtta, aga õpetajad on vist juba oma loomult maailmaparandajad.
ÕIGE!
1) Inimese enda ja ka kaasinimeste tarbeks on minu 5M reegel: Mina, Meie, ...
Narkomaania
Tere! Tarvitasin narkootikume juba siis kui olin 13, alguses oli amfetamiin ja kanep, hiljem aga heroiin. Nüüd olen 18 ja pole mitte midagi tarvitanud natuke üle aasta. Ma tean, et ainuke asi miks ma sellest ...
Vastas dr Jaanus Mumma
Väga hea kuulda,et suutsite heroiinist loobuda,sest üldiselt selle seest tullakse üsna harva välja.Teie motivatsioon selleks on aga üsna üllatav.Tavaliselt ka peidetud uimastitung võib püsida küllaltki ...
Loe edasiVaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt: