Kust alates on alkohoolik? 02.03.02 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere, lugesin siin ajaviiteks Teie vastuseid küsimustele ja jäi silma 17.02 vastus ühele naisele, kes kirjutas, et kord-kaks nädalas joob pool pudelit veini ja kord-kaks kuus joob end täis. Vastasite talle, et ta on alkohoolik. Ma vist päris nii palju ei joo, eriti mis puudutab seda täis joomist, seda juhtub umbes 7-8 korda aastas umbkaudu, aga väiksemaid koguseid manustan teinekord küll sama sageli nagu too teine daam. Sellegipoolest pole kunagi mõelnudki, et see oleks mingi probleem.
Küsimus: kas on võimalik koguseliselt määratleda, kust alates on tegu sõltuvusega? Või saab seda teha ainult psühholoogilistest kriteeriumidest lähtuvalt, st et mis ühele liig, teist veel ei murra?
Lisan veel, et "mälukasse" juua pole mul end õnnestunud elus mitte kordagi. Selleks asub minu organism liigse alkoholiga liiga leppimatusse võitlusse ehk siis väljastab selle (kui viisakalt väljenduda).
Kõike head soovides
üks enda arvates mitte-alkohoolik
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Alkoholi kogus, kangus, joomistempo ühelt poolt ning jooja sugu, noorus, kehaline-vaimne tervis, toitumus, väsimus jne teiselt poolt määravad ära alkoholi kontsentratsiooni veres ning sellest tuleneva mõju inimesele.Vastava nomogrammi selle määramiseks saatsin ka kliinik ee-le.Küsige! Seega - joobe määramiseks on mõõtkava olemas, otsustav (ekspertiisidel, näiteks) on ikkagi kliinik. Kui inimene põõrdub tohtri poole, seega on tal mure, on probleeme. Kuritarvitamise puhul on tekitatud kahju tervisele. Sõltuvuse korral on psüühiline/kehaline tung alko järele - alko ei jäta ükskõikseks. Tarvitatud kogused on suured (mõõtühikuks pudel, mitte pits). Pohmakas ja probleemid kodus-tööl. Juba nn täisjoomine on kurjast. Kainust soovides Jüri O.-M: Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Depressioon? Bipolaarsus? Mõni muu häire/haigus? Appi!
Tere, tahaksin teada kas depressiooni ja bipolaarsuse (või mõne muu sarnase haiguse jaoks) on olemas ka mingit nö testi? kuhu peaksin pöörduma, kelle juurde? mida küsima, mis testi? mis rohtu? Kust ma ...
Vastas dr Jüri Ennet
Testi teeb ja diagnoosi paneb arst, seega:
a) perearsti jutule,
b) tema nõuandel siis psühhiaater või mõni teine lisaks,
c) omapoolne tervise tugevdamine juba alates tänasest.
Loe edasi
Eneselõikumine
Tere
Olen alates 20. eluaastatest ennast lõikunud. Viimased 3 aastat ei ole seda teinud. Tabasin end eile õhtul taas žilett käes vannitoast.
Ei tea otsest põhjust, miks seda teen.
Vastas dr Jüri Ennet
Isiksuse omapära ja seda omapära mõjutab närvilikkuse/rahulikkuse suhe.
Närvilikkuse peamiseks esilekutsujaks on ebakõlad sotsiaalses-ühiskondlikus elus, õiges elukustses ja õiges koduelus. ...
ärevushood
Tere
Kannatasin pea 10 aastat ärevushoogude all. Lõpuks pöördusin Psühhiaatriakliinikusse , kust sain abi antidepressantide näol. Sellest hetkest alates muutus täelikult minu elukvaliteet. ...
Vastas dr Jüri Ennet
Koolitatud tohtrid on kõik - koolitargad e on piisavalt hea kvalifikatsiooniga. Meelehäirete korral on oluline ka isiklik e vaimne "klapp" ja see selgub alles kohtumisel. "Klapi" puudumine ei tähenda veel ...
Loe edasiveel ärevushäirest.
Aitäh Teile väga sisuka vastuse eest, aga tahaks veel küsida, et kuidas siis seda oma "katelt" tugevdada ja üldse põhjustega tegeleda, kui põhjust polegi. Vähemalt mitte mingit loogilist. Lihtsalt lambist ...
Vastas dr Jüri Ennet
Foobiate puhul on põhjus "näpuga näidatav", ärevushäire-paanikahoogude puhul on olukord "nagu põhjuseta".
Põhjuseks on alati välis- ja sisekeskonna omavaheline tasakaal, relatsioon - teatud piirides ...
Vaata kõiki nõustamisi