CIPROFLOXACIN OLAINFARM

Tsiprofloksatsiini tabletid on näidustatud järgmiste infektsioonide raviks (vt lõigud 4.4 ja 5.1). Enne
raviga alustamist tuleb erilist tähelepanu pöörata olemasolevale informatsioonile tsiprofloksatsiini
resistentsuse kohta.

Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

Täiskasvanud
Gramnegatiivsetest bakteritest põhjustatud alumiste hingamisteede infektsioonid:
- kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ägenemine,
- bronhopulmonaalsed infektsioonid tsüstilise fibroosi või bronhektaasia korral,
- pneumoonia.
Krooniline mädane keskkõrvapõletik.
Kroonilise sinusiidi ägenemine, eriti kui need on põhjustatud gramnegatiivsetest bakteritest.
Kuseteede infektsioonid.
Gonokokkidest põhjustatud uretriit ja tservitsiit.
Epididümiit-orhiit, sh Neisseria gonorrhoeae põhjustatud juhud.
Väikevaagnapõletik, sh Neisseria gonorrhoeae põhjustatud juhud.
Ülaltoodud suguteede põletiku korral, kui haigustekitajana on oletatavalt või teadaolevalt Neisseria
gonorrhoeae, on eriti oluline saada kohalikku informatsiooni tsiprofloksatsiini resistentsuse esinemise
kohta ning kinnitada tundlikkus laboratoorsete analüüside alusel.
Mao-sooletrakti infektsioonid (nt reisikõhulahtisus).
Kõhuõõne infektsioonid.
Gramnegatiivsete bakterite põhjustatud naha ja pehmete kudede infektsioonid.
Pahaloomuline väliskõrvapõletik.
Luude ja liigeste infektsioonid.
Infektsioonide ravi neutropeeniaga patsientidel.
Infektsioonide profülaktika neutropeeniaga patsientidel.
Neisseria meningitidis’e põhjustatud invasiivsete infektsioonide profülaktika.
Siberi katku kopsuvorm (kokkupuutejärgne profülaktika ja ravi).

Lapsed
Pseudomonas aeruginosa põhjustatud bronhopulmonaalsed infektsioonid tsüstilise fibroosi korral.
Kuseteede tüsistunud infektsioonid ja püelonefriit.
Siberi katku kopsuvorm (kokkupuutejärgne profülaktika ja ravi).

Vajadusel võib tsiprofloksatsiini kasutada lastel ja noorukitel raskete infektsioonide raviks.

Ravi võivad alustada ainult arstid, kellel on laste ja noorukite tsüstilise fibroosi ja/või raskete
infektsioonide ravi kogemusi (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

Annuse suuruse määravad infektsiooni näidustus, selle raskusaste ja koht, haigustekitaja(te) tundlikkus
tsiprofloksatsiini suhtes, patsiendi neerufunktsioon ning lastel ja noorukitel kehakaal.
Ravi kestus sõltub haiguse raskusest ning selle kliinilisest ja bakterioloogilisest kulust.
Teatud bakterite (nt Pseudomonas aeruginosa, Acinetobacter või Staphylococci) põhjustatud
infektsioonide ravi puhul võib tekkida vajadus tsiprofloksatsiini suuremate annuste ning teiste sobivate
antibakteriaalsete preparaatide samaaegse manustamise järele.

Teatud infektsioonide (nt väikevaagnapõletik, kõhuõõne infektsioonid, infektsioonid neutropeeniaga
patsientidel ning luude ja liigeste infektsioonid) ravi puhul võib sõltuvalt haigustekitajast ilmneda
vajadus teiste sobivate antibakteriaalsete preparaatide samaaegse manustamise järele.

Täiskasvanud
Näidustused
Ööpäevane annus
Ravi kogukestus (võib
mg-des
sisaldada esialgset
parenteraalset ravi
tsiprofloksatsiiniga)
Alumiste hingamisteede infektsioonid
500…750 mg kaks
7...14 päeva
korda ööpäevas
Ülemiste
Kroonilise sinusiidi
500…750 mg kaks
7...14 päeva
hingamisteede
ägenemine
korda ööpäevas
infektsioonid
Krooniline mädane
500…750 mg kaks
7...14 päeva
keskkõrvapõletik
korda ööpäevas
Pahaloomuline
750 mg kaks korda
28 päeva kuni 3 kuud
väliskõrvapõletik
ööpäevas
Kuseteede
Tüsistumata tsüstiit
250…500 mg kaks
3 päeva
infektsioonid
korda ööpäevas
Premenopausaalsetel naistel võib kasutada
ühekordset 500 mg annust
Tüsistunud tsüstiit,
500 mg kaks korda
7 päeva
tüsistumata püelonefriit
ööpäevas
Tüsistunud püelonefriit
500…750 mg kaks
Vähemalt 10 päeva,
korda ööpäevas
mõningatel juhtudel võib
kasutada rohkem kui 21
päeva (nt abstsess)
Prostatiit
500…750 mg kaks
2...4 nädalat (äge) kuni
korda ööpäevas
4...6 nädalat (krooniline)
Suguelundite
Gonokokiline uretriit 500 mg ühekordse
1 päev (üksikannus)
infektsioonid
tservitsiit
annusena
Epididümiit-orhiit ja
500…750 mg kaks
Vähemalt 14 päeva
väikevaagnapõletik
korda ööpäevas
Mao-sooletrakti
Bakteriaalsete patogeenide (sh 500 mg kaks korda
1 päev
ning kõhuõõne
Shigella spp, kuid mitte
ööpäevas
infektsioonid
Shigella dysenteriae 1. tüüp)
põhjustatud kõhulahtisus ning
raske “reisijate kõhulahtisuse”
empiiriline ravi
Shigella dysenteriae 1. tüübi
500 mg kaks korda
5 päeva
põhjustatud kõhulahtisus
ööpäevas
Vibrio cholerae põhjustatud
500 mg kaks korda
3 päeva
kõhulahtisus
ööpäevas
Kõhutüüfus
500 mg kaks korda
7 päeva
ööpäevas
Gramnegatiivsete bakterite
500...750 mg kaks
5...14 päeva
põhjustatud kõhuõõne
korda ööpäevas
infektsioonid
Naha ja pehmete kudede infektsioonid
500...750 mg kaks
7...14 päeva
korda ööpäevas
Luude ja liigeste infektsioonid
500...750 mg kaks
Maksimaalselt 3 kuud
korda ööpäevas
Infektsioonide ravi või profülaktika neutropeeniaga 500...750 mg kaks
Ravi tuleb jätkata
patsientidel tuleb tsiprofloksatsiini manustada koos korda ööpäevas
neutropeenia
sobivate antibakteriaalse(te) ravimi(te)ga vastavalt
taandumiseni
kohalikule juhisele
Neisseria meningitidis’e põhjustatud invasiivsete
500 mg ühekordse
1 päev (ühekordne
infektsioonide profülaktika
annusena
annus)
Siberi katku kopsuvormi kokkupuutejärgne
500 mg kaks korda
60 päeva pärast Bacillus
profülaktika ja ravi isikutel, kes on võimelised ravi ööpäevas
anthracis’ega
suukaudselt manustama, kui see on kliiniliselt
kokkupuute kinnitust
vajalik.
Ravimi manustamisega tuleb pärast arvatavat või
kindlat kokkupuudet alustada nii kiiresti kui
võimalik.

Lapsed ja noorukid
Näidustus
Ööpäevane annus mg- Ravi kogukestus (võib
des
sisaldada esialgset
parenteraalset ravi
tsiprofloksatsiiniga)
Tsüstiline fibroos
20 mg/kg kohta kaks
10...14 päeva
korda ööpäevas kuni
maksimaalselt 750 mg
annuse kohta.
Kuseteede tüsistunud infektsioonid ja püelonefriit
10...20 mg/kg kohta
10...21 päeva
kaks korda ööpäevas
kuni maksimaalselt
750 mg annuse kohta.
Siberi katku kopsuvormi kokkupuutejärgne
10...15 mg/kg kohta
60 päeva pärast Bacillus
profülaktika ja ravi isikutel, kes on võimelised ravi kaks korda ööpäevas
anthracis'èga
suukaudselt manustama, kui see on kliiniliselt
kuni maksimaalselt
kokkupuute kinnitust
vajalik.
500 mg annuse kohta.
Ravimi manustamisega tuleb pärast arvatavat või
kindlat kokkupuudet alustada nii kiiresti kui
võimalik.
Teised rasked infektsioonid
20 mg/kg kohta kaks
Vastavalt infektsioonide
korda ööpäevas kuni
tüübile
maksimaalselt 750 mg
annuse kohta.

Eakad patsiendid
Eakatele patsientidele manustatav annus peab olema vastavuses haiguse raskusastme ja patsiendi
kreatiniini kliirensiga.

Neeru- ja maksafunktsiooni häired
Soovituslikud alg- ja säilitusannused häirunud neerufunktsiooniga patsientidele:

Kreatiniini kliirens
Seerumi kreatiniin
Suukaudne annus
[ml/min/1,73 m²]
[mikromol/l]
[mg]
> 60
< 124
Vaata tavaline annustamine
30...60
124…168
250…500 mg iga 12 tunni järel
< 30
> 169
250…500 mg iga 24 tunni järel
Hemodialüüsi patsiendid
> 169
250…500 mg iga 24 tunni järel (pärast
dialüüsi)
Peritoneaaldialüüsi patsiendid
> 169
250…500 mg iga 24 tunni järel

Maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik.
Annustamist neeru- ja/või maksafunktsiooni kahjustusega lastele ei ole uuritud.

Tabletid tuleb neelata alla ilma närimata, koos vedelikuga. Neid võib võtta sõltumata söögiaegadest.
Ravimi võtmisel tühja kõhuga imendub toimeaine kiiremini. Tsiprofloksatsiini tablette ei tohi võtta
koos piimatoodetega (nt piim, jogurt) või mineraalainetega rikastatud puuviljamahladega (nt
kaltsiumiga rikastatud apelsinimahl) (vt lõik 4.5).

Rasketel juhtudel või kui patsient ei ole võimeline tablette võtma (nt enteraalsel toitmisel patsient)
soovitatakse alustada tsiprofloksatsiini veenisisese manustamisega kuni ravimi suukaudne
annustamine on võimalik.

Ülitundlikkus toimeaine, teiste kinoloonide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Tsiprofloksatsiini ja tisanidiini samaaegne manustamine (vt lõik 4.5).

Rasked infektsioonid ning grampositiivsete ja anaeroobsete patogeenide põhjustatud segainfektsioonid
Tsiprofloksatsiin monoteraapia ei sobi raskete ning oletatavalt grampositiivsete või anaeroobsete
patogeenide põhjustatud infektsioonide raviks. Sellistel juhtudel tuleb tsiprofloksatsiini manustada
koos teiste sobivate antibakteriaalsete preparaatidega.

Streptokokk-infektsioonid (sh Streptococcus pneumoniae)
Väikese efektiivsuse tõttu ei soovitata tsiprofloksatsiini streptokokk-infektsioonide ravis kasutada.

Suguteede infektsioonid
Epididümiit-orhiiti ja väikevaagnapõletikku võib tekitada fluorokinoloon-resistentne Neisseria
gonorrhoeae. Kui tsiprofloksatsiin-resistentset Neisseria gonorhoeae'd ei saa välistada, tuleb
tsiprofloksatsiini manustada koos teiste sobivate antibakteriaalsete preparaatidega. Kui kolmanda
ravipäeva järel ei ole kliinilist paranemist märgata, tuleb ravi uuesti üle vaadata.

Kõhuõõne infektsioonid
Andmed tsiprofloksatsiini efektiivsuse kohta kõhuõõne infektsioonide postoperatiivses ravis on
piiratud.

Reisikõhulahtisus
Tsiprofloksatsiini valiku puhul tuleb arvestada teavet külastatava riigi oluliste patogeenide
resistentsuse kohta tsiprofloksatsiini suhtes.

Luude ja liigeste infektsioonid
Sõltuvalt mikrobioloogilise analüüsi tulemustest tuleb tsiprofloksatsiini kasutada kombinatsioonis
teiste antibakteriaalsete preparaatidega.

Siberi katku kopsuvorm
Ravimi kasutamine inimestel põhineb in vitro tundlikkuse ja katseloomadelt saadud andmetel ning
lisaks inimestelt saadud piiratud andmetel. Raviarstid peavad tutvuma riiklike ja/või rahvusvaheliste
juhenditega siberi katku ravi kohta.

Lapsed
Tsiprofloksatsiini kasutamisel lastel ja noorukitel tuleb järgida kohalikke ravijuhiseid. Ravi
tsiprofloksatsiiniga võivad alustada ainult arstid, kellel on kogemusi tsüstilise fibroosi ja/või raskete
infektsioonide ravis lastel ja noorukitel.

Katsetes noorloomadega selgus, et tsiprofloksatsiin võib põhjustada kandvate liigeste artropaatiat.
Lastel läbi viidud randomiseeritud topeltpimeda tsiprofloksatsiini uuringu (tsiprofloksatsiin: n=335,
keskmine vanus = 6,3 aastat; võrdlusrühm: n=349, keskmine vanus=6,2 aastat; vanuse vahemik = 1
kuni 17 aastat) ohutusandmete põhjal oli ravimiga arvatavalt seotud artropaatia (hinnatud liigesega
seotud kliiniliste nähtude ja sümptomite põhjal) juhtude sagedus +42 päeval 7,2 % ja 4,6 %.
Üheaastasel jälgimisel oli ravimiga seotud artropaatia sagedus vastavalt 9,0 % ja 5,7 %. Ravimiga
arvatavalt seotud artropaatia juhtude sagenemine aja jooksul ei olnud rühmade vahel statistiliselt
oluline. Ravi tuleb alustada vaid kasu ja riskide hoolika kaalumise järel, arvestades liigese ja/või
ümbritsevate kudedega seotud kõrvaltoimete võimalust.

Bronhopulmonaalsed infektsioonid tsüstilise fibroosi korral
Kliinilised uuringud on hõlmanud 5..17-aastaseid lapsi ja noorukeid. 1…5-aastaste laste ravimises on
olemasolev kogemus piiratud.

Kuseteede tüsistunud infektsioonid ja püelonefriit
Kuseteede infektsioonide puhul tuleb ravi tsiprofloksatsiiniga kaaluda juhul, kui teisi ravimeid ei saa
kasutada. Ravi peab põhinema mikrobioloogilise analüüsi tulemustel.
Kliinilistes uuringutes on osalenud 1…17-aastased lapsed ja noorukid.

Teised spetsiifilised rasked infektsioonid
Teised rasked infektsioonid vastavalt kohalikele ravijuhistele või pärast hoolikat kasu-riski hindamist,
kui teisi ravimeid ei saa kasutada või konventsionaalse ravi ebaõnnestumise järel ning kui
mikrobioloogiline analüüs saab õigustada tsiprofloksatsiini kasutamist.
Tsiprofloksatsiini kasutamist selliste spetsiifiliste raskete infektsioonide ravis, mida ei ole ülal
nimetatud, ei ole kliinilistes uuringutes hinnatud ning kliiniline kogemus on piiratud. Seega tuleb
nende infektsioonidega patsientide ravimisel olla ettevaatlik.

Ülitundlikkus
Esimese annuse järel võib ilmneda ülitundlikkust ja allergilisi reaktsioone (sh anafülaksia ja
anafülaktoidsed reaktsioonid) (vt lõik 4.8), mis võivad olla eluohtlikud. Sellise reaktsiooni ilmnemisel
tuleb ravi tsiprofloksatsiiniga lõpetada ning vajalik on vastav ravi.

Lihas-skeleti süsteem
Üldiselt ei tohi tsiprofloksatsiini kasutada neil patsientidel, kel on tekkinud kinoloonraviga seoses
kõõlushaigusi. Ometi võib väga harvadel juhtudel haigustekitajate mikrobioloogilise analüüsi ning
ravist saadava riski/kasu tasakaalu hindamise järel tsiprofloksatsiini nendele patsientidele teatud
raskete infektsioonide raviks määrata. Mikrobioloogilised andmed võivad tsiprofloksatsiini kasutamist
õigustada eriti sellisel juhul, kui standardravi osutub ebapiisavaks või kaasneb bakteriaalne
resistentsus.
Kohe esimese 48 tunni jooksul võib ravi ajal tsiprofloksatsiiniga ilmneda tendiniiti ja kõõluse
rebendeid (eriti Achilleuse kõõluse osas), mis mõnikord tekivad bilateraalselt. Tendinopaatia risk võib
suureneda eakatel või samaaegselt kortikosteroididega ravitud patsientidel (vt lõik 4.8). Tendiniidi
tunnuste (nt valulik turse, põletik) ilmnemisel tuleb ravi tsiprofloksatsiiniga katkestada. Haigele
jäsemele tuleb anda rahu.
Müasteeniaga patsientidel tuleb tsiprofloksatsiini kasutada ettevaatusega (vt lõik 4.8).

Valgustundlikkus
Tsiprofloksatsiin on põhjustanud valgustundlikkuse reaktsioone. Tsiprofloksatsiini saavatel
patsientidel soovitatakse ravi ajal hoiduda otsese ulatusliku päikese või UV-kiirguse käes viibimisest
(vt lõik 4.8).

Kesknärvisüsteem
Teadaolevalt vallandavad kinoloonid krambihoogusid või alandavad krambiläve. Krambihoogude
teket soodustada võivate kesknärvisüsteemi haigustega patsientidel tuleb tsiprofloksatsiini kasutada
ettevaatusega. Krambihoo tekkides tuleb ravi tsiprofloksatsiiniga katkestada (vt lõik 4.8). Isegi
esimese tsiprofloksatsiini annuse manustamise järel võivad ilmneda psühhiaatrilised reaktsioonid.
Harvadel juhtudel võib depressioon või psühhoos muutuda ennastkahjustavaks käitumiseks. Sellistel
juhtudel tuleb ravi tsiprofloksatsiiniga katkestada.
Tsiprofloksatsiini tarvitavatel patsientidel on kirjeldatud polüneuropaatia juhtumeid (põhineb
järgmistel neuroloogilistel sümptomitel nagu valu, põletustunne, tundlikkusehäired või lihasnõrkus
ning sümptomid tekivad üksi või kombineerituna). Pöördumatu seisundi vältimiseks tuleb ravi
tsiprofloksatsiiniga katkestada patsientidel, kellel on neuropaatia sümptomeid sh valu, põletustunne,
surin, tuimus ja/või nõrkus (vt lõik 4.8).

Südame häired
Fluorokinoloonide, sh Ciprofloxacin Olainfarm’i kasutamisel on vajalik ettevaatus patsientide puhul,
kellel esineb teadaolevalt risk QT-intervalli pikenemiseks, näiteks:
- kaasasündinud pika QT-intervalli sündroom
- samaaegne ravimite kasutamine, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli (nt IA- ja III-klassi
antiarütmikumid, tritsüklilised antidepressandid, makroliidid, antipsühhootikumid)
- korrigeerimata elektrolüütide tasakaaluhäired (nt hüpokaleemia, hüpomagneseemia)
- südamehaigused (nt südamepuudulikkus, müokardiinfarkt, bradükardia).
Eakad patsiendid ja naissoost patsiendid võivad olla tundlikumad ravimite QTc intervalli pikendava
toime suhtes. Seetõttu tuleb fluorokinoloonide, sealhulgas tsiprofloksatsiini kasutamisel nimetatud
patsientide populatsioonis olla ettevaatlik.
(vt lõigud 4.2 Eakad, 4.5, 4.8, ja 4.9).

Seedetrakt
Ravi ajal või pärast seda (sh mitu nädalat pärast ravi) tekkinud raske ja püsiv kõhulahtisus võib viidata
antibiootikumraviga seotud koliidile (eluohtlik võimaliku fataalse lõppega) ning vajab kohest ravi (vt
lõik 4.8). Sellistel juhtudel tuleb tsiprofloksatsiini manustamine kohe lõpetada ja alustada asjakohase
raviga. Antiperistaltiliste ravimite kasutamine on sel juhul vastunäidustatud.

Neerud ja kuseteed
Teatatud on tsiprofloksatsiini kasutamisega seotud kristalluuriast (vt lõik 4.8). Tsiprofloksatsiini
saavad patsiendid peavad olema hästi hüdreeritud ja neil tuleb vältida uriini muutumist liiga
aluseliseks.

Maks ja sapiteed
Tsiprofloksatsiiniga seoses on teatatud maksanekroosi juhtudest ja eluohtlikust maksapuudulikkusest
(vt lõik 4.8). Maksahaigusele viitavate mistahes sümptomite (nt isutus, ikterus, tume uriin, naha
sügelemine või kõhu valulikkus) tekkides tuleb ravi katkestada.

Glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi vaegus
Glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi vaegusega patsientidel on tsiprofloksatsiini kasutamisel kirjeldatud
hemolüütiliste reaktsioonide teket. Tsiprofloksatsiini kasutamist tuleb sellistel patsientidel vältida,
välja arvatud juhul kui potentsiaalne kasu kaalub üle võimaliku riski. Sellisel juhul tuleb kontrollida
hemolüüsi võimalikku teket.

Resistentsus
Tsiprofloksatsiinravi ajal või järel võib isoleerida baktereid, mis näitasid tsiprofloksatsiini suhtes
resistentsust koos kliiniliselt ilmse superinfektsiooniga või ilma. Pikaajalise ravi ning nosokomiaalsete
ja/või Staphylococcus’e ja Pseudomonas’e põhjustatud infektsioonide korral on oht valida
tsiprofloksatsiin resistentsete bakterite ravi.

Tsütokroom P450
Tsiprofloksatsiin inhibeerib CYP1A2 ning võib seega suurendada samaaegselt manustatavate selle
ensüümi poolt metaboliseeritud preparaatide kontsentratsiooni seerumis (nt teofülliin, klosapiin,
ropinirool, tisanidiin). Tsiprofloksatsiini ja tisanidiini samaaegne manustamine on vastunäidustatud.
Seetõttu tuleb neid patsiente, kes võtavad nimetatud preparaate samaaegselt koos tsiprofloksatsiiniga
hoolikalt jälgida üleannustamise kliiniliste tunnuste osas ning vajalik võib olla ravimite (nt teofülliin)
kontsentratsiooni määramine seerumis (vt lõik 4.5).

Metotreksaat
Metotreksaati ei soovitata samaaegselt koos tsiprofloksatsiiniga kasutada (vt lõik 4.5).

Mõju analüüsitulemustele
Tsiprofloksatsiini in vitro aktiivsus Mycobacterium tuberculosis’e vastu võib anda
tsiprofloksatsiinravi saavate patsientide proovides vale-negatiivseid bakterioloogiliste analüüside
tulemusi.

Nägemishäired
Nägemishäirete tekkimisel või mis tahes muude silmatoimete esinemisel tuleb viivitamatult
konsulteerida silmaarstiga.

Teiste ravimite mõju tsiprofloksatsiinile

Kelaatkompleksi moodustumine
Suukaudse tsiprofloksatsiini ja multivalentset katiooni sisaldavate ravimite ja mineraalide lisandite (nt
kaltsium, magneesium, alumiinium, raud), polümeersete fosfaatide sidujate (nt sevelamer), sukralfaadi
või antatsiidide ning magneesiumi, alumiiniumi või kaltsiumi sisaldavate kõrgpuhverdatud ravimite
(nt didanosiini tabletid) samaaegse manustamise korral tsiprofloksatsiini imendumine väheneb.
Seetõttu tuleb tsiprofloksatsiini manustada kas 1…2 tundi enne või vähemalt 4 tundi pärast nimetatud
preparaatide manustamist. Nimetatud piirang ei kehti H retseptoreid blokeerivate antatsiidide kohta.
2

Toit ja piimatooted
Toidus sisalduv kaltsium ei mõjuta oluliselt ravimi imendumist. Siiski tuleks piimatoodete või
mineraalainetega rikastatud jookide (nt piim, jogurt, kaltsiumiga rikastatud apelsinimahl) samaaegset
manustamist koos tsiprofloksatsiiniga vältida kuna tsiprofloksatsiini imendumine võib väheneda.

Probenetsiid
Probenetsiid inhibeerib tsiprofloksatsiini eritumist neerude kaudu. Probenetsiidi ja tsiprofloksatsiini
samaaegne manustamine suurendab tsiprofloksatsiini kontsentratsiooni seerumis.

Tsiprofloksatsiini toime teistele ravimitele

Tisanidiin
Tisanidiini ei tohi koos tsiprofloksatsiiniga manustada (vt lõik 4.3). Tervetega läbi viidud kliinilises
uuringus suurenes tisanidiini samaaegsel manustamisel koos tsiprofloksatsiiniga tisanidiini
kontsentratsioon seerumis (C
tõus: 7-kordne, vahemik: 4…21-kordne; AUC tõus: 10-kordne,
max
vahemik: 6…24-kordne), Tisanidiini seerumikontsentratsiooni suurenemine on seotud suurenenud
hüpotensiivse ja sedatiivse toimega.

Metotreksaat
Tsiprofloksatsiini samaaegne manustamine võib pärssida metotreksaadi tubulaarset transporti
neerudes, mis võib suurendada metotreksaadi sisaldust seerumis ja sellega seotud toksiliste
reaktsioonide riski. Samaaegne ravi ei ole soovitatav (vt lõik 4.4).

Teofülliin
Tsiprofloksatsiini ja teofülliini samaaegne manustamine võib soovimatult suurendada teofülliini
kontsentratsiooni seerumis. See võib viia teofülliinist põhjustatud kõrvaltoimete tekkeni, mis võivad
harvadel juhtudel eluohtlikud või surmaga lõppevad olla. Samaaegsel manustamisel tuleb kontrollida
teofülliini kontsentratsiooni seerumis ning vajadusel teofülliini annust vähendada (vt lõik 4.4).

Teised ksantiini derivaadid
Tsiprofloksatsiini ja kofeiini või pentoksüfülliini (okspentifülliin) samaaegsel kasutamisel on
kirjeldatud nende ksantiini derivaatide kontsentratsioonide tõusu seerumis.

Fenütoiin
Tsiprofloksatsiini ja fenütoiini üheaegse manustamise tagajärjel võib fenütoiini kontsentratsioon
vereseerumis tõusta või langeda, seetõttu on soovitatav ravimi kontsentratsiooni jälgida.

Suukaudsed antikoagulandid
Tsiprofloksatsiini samaaegne manustamine varfariiniga võib suurendada selle antikoagulatiivseid
toimeid. Kirjeldatud on paljusid juhtumeid, kus suukaudse antikoagulandi aktiivsus antibakteriaalseid
preparaate (sh fluorokinoloone) saavatel patsientidel suureneb. Riskiaste võib muutuda patsiendi
olemasoleva infektsiooni, vanuse ja üldise seisundiga, seega on fluorokinoloonide panust INR-i
väärtuse suurenemisse raske hinnata. Tsiprofloksatsiini ja suukaudsete antikoagulantide samaaegse
manustamise ajal ja natuke aega pärast manustamist soovitatakse INR-i taset korduvalt kontrollida.

Ropinirool
Kliiniline uuring näitas, et ropinirooli samaaegne manustamine tsiprofloksatsiiniga (mõõdukas
CYP450 1A2 isoensüümi inhibiitor) suurendab ropinirooli Cmax ja AUC vastavalt 60 % ja 84 %.
Tsiprofloksatsiini ja ropinirooli samaaegse manustamise ajal ja mõnda aega pärast manustamist on
soovitatav jälgida ropinirooliga seotud kõrvaltoimete teket ning vajadusel annust kohandada (vt lõik
4.4).

Klosapiin
Tsiprofloksatsiini 250 mg annuse ja klosapiini samaaegse manustamise järel 7 päeva jooksul suurenes
klosapiini ja N-desmetüülklosapiini kontsentratsioon seerumis vastavalt 29 % ja 31 %.
Tsiprofloksatsiini ja klosapiini samaaegse manustamise ajal ja mõnda aega pärast manustamist
soovitatakse patsienti kliiniliselt jälgida ning vajadusel klosapiini annust kohandada (vt lõik 4.4).

QT-intervalli pikendavd ravimid
Sarnaselt teiste fluorokinoloonidega tuleb Ciprofloxacin Olainfarm’i kasutada ettevaatusega
patsientidel, kes saavad kaasuvalt ravimeid, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli (nt IA- ja III-
klassi antiarütmikumid, tritsüklilised antidepressandid, makroliidid, antipsühhootikumid) (vt lõik 4.4).

Rasedus
Olemasolevad andmed tsiprofloksatsiini manustamise kohta rasedatele naistele ei viita
tsiprofloksatsiini väärarenguid põhjustavatele omadustele ega loote-/vastsündinu toksilisusele.
Loomkatsed ei näita otsest ega kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele. Kinoloonidega
kokkupuutunud noortel loomadel ja loomaloodetel täheldati kinoloonidest põhjustatud toimeid
ebaküpsele kõhrele. Seega ei saa välistada, et ravim võib kahjustada liigeskõhre ebaküpses
inimorganismis/lootel (vt lõik 5.3).
Ennetava meetmena soovitatakse tsiprofloksatsiini kasutamist raseduse ajal vältida.

Imetamine
Tsiprofloksatsiin eritub rinnapiima. Liigeskahjustuse võimaliku riski tõttu ei tohi tsiprofloksatsiini
imetamise ajal kasutada.

Ravimi neuroloogiliste toimete tõttu võib tsiprofloksatsiin mõjutada reaktsioonikiirust. Seega võib
autojuhtimine või masinate käsitsemise võime olla häiritud.

Kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed on iiveldus ja kõhulahtisus.

Allpool loetletud kõrvaltoimed pärinevad tsiprofloksatsiiniga (suukaudne, veenisisene ja järjestikune
ravi) läbi viidud kliinilistest uuringutest ja turuletulekujärgsest järelevalvest ning on järjestatud
esinemissageduse järgi. Esinemissageduse analüüs arvestab tsiprofloksatsiini nii suukaudsel kui
veenisisesel manustamisel saadud andmeid.

Organsüsteemi Sage
Aeg-ajalt
Harv
Väga harv
Teadmata
klass
≥ 1/100
≥ 1/1000 kuni
≥ 1/10000 kuni
< 1/10 000
(ei saa hinnata
kuni < 1/10 < 1/100
< 1/1 000
olemasolevate
andmete alusel)
Infektsioonid ja
Mükootilised
Antibiootikumiga

infestatsioonid
superinfektsioo- seotud koliit (väga
nid
harva võimaliku

surmlõppega) (vt
lõik 4.4)
Vere ja

Eosinofiilia
Leukopeenia
Hemolüütiline

lümfisüsteemi
Anaeemia
aneemia
häired
Neutropeenia
Agranulotsütoos
Leukotsütoos
Pantsütopeenia
Trombotsütopeenia (eluohtlik)
Trombotsüteemia Luuüdi
depressioon
(eluohtlik)
Immuunsüsteemi

Allergiline
Anafülaktiline

häired
reaktsioon
reaktsioon
Allergiline
Anafülaktiline
turse/angioödeem šokk (eluohtlik)
(vt lõik 4.4)
Seerumtõve
sarnane
reaktsioon
Ainevahetus- ja
Anoreksia
Hüperglükeemia


toitumishäired
Psühhiaatrilised
Psühhomotoorne Segasus ja
Psühhootilised

häired
hüperaktiivsus/ desorientatsioon
reaktsioonid (vt
agiteeritus
Ärevus
lõik 4.4)
Hirmuunenäod
Depressioon
Hallutsinatsioonid
Närvisüsteemi

Peavalu
Par- ja düsesteesia Migreen
Perifeerne
häired
Pearinglus
Hüpoesteesia
Koordinatsiooni- neuropaatia (vt
Unehäired
Treemor
häired
lõik 4.4)
Maitsetundlik-
Krambid (vt lõik
Kõnnaku häired
kuse häired
4.4)
Haistmisnärvi
Peapööritus
häired
Intrakraniaalne
hüpertensioon
Silma


Nägemishäired
Visuaalne värvide
kahjustused
moonutus
Kõrva ja


Tinnitus


labürindi
Kuulmise kadu/
kahjustused
kuulmise häirumine
Südame häired

Tahhükardia

Ventrikulaarne
arütmia ja
torsades de
pointes (teatatud
peamiselt QT-
intervalli
piknemise
riskifaktoritega
patsientidel),
EKG-s QT
pikenemine (vt
lõigud 4.4 ja
4.9)
Vaskulaarsed


Vasodilatatsioon
Vaskuliit

häired
Hüpotensioon
Minestamine
Respiratoorsed,

Düspnoe (sh


rindkere ja
astmaatiline
mediastiinumi
seisund)
häired
Seedetrakti
Iiveldus
Oksendamine

Pankreatiit

häired
Kõhu-
Seedetrakti ja
lahtisus
ülakõhu valu
Düspepsia
Soolegaasid
Maksa ja

Transaminaaside Maksakahjustus
Maksanekroos

sapiteede häired
aktiivsuse tõus
Kolestaatiline
(väga harva
Bilirubiini-
ikterus
progresseerub
sisalduse tõus
Hepatiit
eluohtliku
maksapuudulik-
kuseni (vt lõik
4.4)
Naha ja

Nahalööve
Valgustundlikkus- Petehhiad

nahaaluskoe
Kihelus
reaktsioonid (vt
Multiformne
kahjustused
Urtikaaria
lõik 4.4)
erüteem
Nodoosne
erüteem
Stevensi-
Johnsoni
sündroom
(potentsiaalselt
eluohtlik)
Toksiline
epidermaalne
nekrolüüs
(potentsiaalselt
eluohtlik)
Lihas-skeleti ja
Lihas-skeleti valu Müalgia
Lihasnõrkus

sidekoe
(nt jäsemete
Artriit
Tendiniit
kahjustused
valu, seljavalu,
Lihastoonuse tõus Kõõluse rebend
rindkere valu)
ja krambid
(valdavalt
Artralgia
Achilleuse
kõõluses) (vt lõik
4.4)
Müasteenia
sümptomite
ägenemine (vt
lõik 4.4)
Neerude ja

Neerukahjustus Neerupuudulikkus

kuseteede häired
Hematuuria
Kristalluuriaa (vt
lõik 4.4)
Tubulointerstit-
siaalne nefriit
Üldised häired ja
Asteenia
Tursed


manustamiskoha
Palavik
Higistamine
reaktsioonid
(hüperhidroos)
Uuringud

Alkaalse
Protrombiini


fosfataasi
väärtuse
aktiivsuse
kõrvalekalded
suurenemine
Amülaasi aktiivsuse
veres
tõus

Lapsed
Ülalmainitud artropaatia esinemissagedus viitab täiskasvanutel läbi viidud uuringutest kogutud
andmetele. Lastel tekib artropaatiat sageli (vt lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Kergeid toksilisuse sümptomeid on põhjustanud 12 g üleannus. Ägeda üleannustamise (16 g) korral on
tekkinud äge neerupuudulikkus.
Üleannustamise sümptomid on pearinglus, treemor, peavalu, väsimus, krambid, hallutsinatsioonid,
segasus, seedetrakti ärritusnähud, neeru- ja maksakahjustus ning kristalluuria ja hematuuria.
Kirjeldatud on pöörduva neerutoksilisuse teket.

Peale rutiinsete esmaabimeetmete soovitatakse jälgida neerufunktsiooni, sealhulgas ka uriini pH ja
happelisust, et vajadusel vältida kristalluuria teket. Patsiente tuleb hoida hästi hüdreerituna. Ainult
väike osa tsiprofloksatsiinist (<10%) eemaldatakse hemo- või peritoneaaldialüüsiga.

Üleannustamisel tuleb rakendada sümptomaatilist ravi. Võimaliku QT-intervalli pikenemise tõttu tuleb
jälgida EKG-d.

Farmakoterapeutiline rühm: Fluorokinoloonid, ATC-kood: J01MA02

Toimemehhanism:
Fluorokinolooni rühma antibiootikumina tuleb tsiprofloksatsiini bakteritsiidne toime nii topoisomeraas
II ( DNA-güraas) kui topoisomeraas IV inhibeerimisest, mis on vajalikud bakteri DNA
replikatsiooniks, transkriptsiooniks, parandamiseks ja rekombineerimiseks.

PK/PD suhe:
Tõhusus sõltub peamiselt tsiprofloksatsiini maksimaalse seerumikontsentratsiooni (Cmax) ja
minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIC) vahelisest suhtest bakteriaalse patogeeni suhtes ning
kontsentratsioonikõvera aluse pindala (AUC) ja MIC vahelisest suhtest.

Resistentsuse mehhanism:
In vitro resistentsus tsiprofloksatsiini suhtes võib olla omandatud astmelise protsessi käigus
mutatsioonide kaudu nii DNA güraasis kui topoisomeraas IV-s. Ristresistentsuse aste tsiprofloksatsiini
ja teiste fluorokinoloonide vahel on muutuv. Üksikud mutatsioonid ei pruugi põhjustada kliinilist
resistentsust, kuid mitmed mutatsioonid põhjustavad üldjuhul kliinilist resistentsust paljude või
kõikide ravimiklassi kuuluvate ravimite suhtes.
Resistentsuse mehhanismidel nagu läbimatus ja/või ravimi väljavoolu pump võib olla erinev toime
fluorokinoloonide tundlikkusele, mis sõltub ravimirühma kuuluvate erinevate toimeainete
füsiokeemilistest omadustest ning iga ravimi transpordisüsteemide afiinsusest. Resistentsuse kõik in
vitro mehhanismid on tavaliselt jälgitavad kliinilistes isolaatides.
Tsiprofloksatsiini tundlikkust võivad mõjutada resistentsuse mehhanismid, mis inaktiveerivad teisi
antibiootikume nagu läbivusbarjäär (tavaline Pseudomonas aeruginosa puhul) ning väljavoolu
mehhanismid. Kirjeldatud on qnr-geenide vahendusel kodeeritud plasmiidvahendatud resistentsust.

Antibakteriaalse aktiivsuse spekter:
Murdepunktid eraldavad tundlikke tüvesid keskmise tundlikkusega tüvedest ning viimaseid omakorda
resistentsetest tüvedest.

EUCAST soovitused:

Mikroorganism
Tundlikkus
Resistentsus
Enterobacteria
S ≤ 0,5 mg/l
R > 1 mg/l
Pseudomonas
S ≤ 0,5 mg/l
R > 1 mg/l
Acinetobacter
S ≤ 1 mg/l
R > 1 mg/l
Staphylococcus spp.1
S ≤ 1 mg/l
R > 1 mg/l
Haemophilus influenzae ja Moraxella
S ≤ 0,5 mg/l
R > 0,5 mg/l
catarrhalis
Neisseria gonorrhoeae
S ≤ 0,03 mg/l
R > 0,06 mg/l
Neisseria meningitidis
S ≤ 0,03 mg/l
R > 0,06 mg/l
Liigiga mitteseotud murdepunktid*
S ≤ 0,5 mg/l
R > 1 mg/l
1
Staphylococcus spp. - murdepunktid tsiprofloksatsiinile on seotud suurtes annustes raviga.
* Liigiga mitteseotud murdepunkte on määratud peamiselt PK/PD andmete alusel ning need ei sõltu
kindlate liikide MIC-jaotuvusest. Neid kasutatakse ainult nende liikide puhul, millel ei ole
liigispetsiifilisi murdepunkte ning ei kasutata nende liikide puhul, mille juures ei soovitata
tundlikkuse teste teha.

Kindlate liikide jaoks võib omandatud resistentsuse levimus piirkonniti ja aja lõikes varieeruda ning
eriti raskete infektsioonide ravimisel on soovitav omada kohalikku teavet resistentsuse kohta.
Vajadusel võib pidada nõu spetsialistiga, kui resistentsuse kohaliku levimuse tõttu võib aine
kasutamine vähemalt teatud tüüpi infektsioonide korral olla küsitav.

Oluliste liikide grupid vastavalt tsiprofloksatsiini tundlikkusele (Streptococcus’e perekond vt lõik 4.4).
TAVALISELT TUNDLIKUD LIIGID
Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid
Bacillus anthracis (1)
Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid
Aeromonas spp. Brucella spp. Citrobacter koseri Francisella tularensis Haemophilus ducreyi
Haemophilus influenzae* Legionella spp.
Moraxella catarrhalis* Neisseria meningitidis
Pasteurella spp. Salmonella spp.* Shigella spp.*
Vibrio spp.
Yersinia pestis
Anaeroobsed mikroorganismid
Mobiluncus
Muud mikroorganismid
Chlamydia trachomatis ($)
Chlamydia pneumoniae ($)
Mycoplasma hominis ($)
Mycoplasma pneumoniae ($)
LIIGID, MILLE PUHUL VÕIB TEKKIDA OMANDATUD RESISTENTSUS
Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid
Enterococcus faecalis ($)
Staphylococcus spp.*(2)
Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid
Acinetobacter baumannii+
Burkholderia cepacia+* Campylobacter spp.+* Citrobacter freundii*
Enterobacter aerogenes
Enterobacter cloacae* Escherichia coli*
Klebsiella oxytoca
Klebsiella pneumoniae*
Morganella morganii* Neisseria gonorrhoeae* Proteus mirabilis* Proteus vulgaris* Providencia spp.
Pseudomonas aeruginosa* Pseudomonas fluorescens
Serratia marcescens*
Anaeroobsed mikroorganismid
Peptostreptococcus spp.
Propionibacterium acnes
OLEMUSELT RESISTENTSED MIKROORGANISMID
Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid
Actinomyces Enteroccus faecium Listeria monocytogenes
Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid
Stenotrophomonas maltophilia
Anaeroobsed mikroorganismid
Välja arvatud ülalloetletud
Muud mikroorganismid
Mycoplasma genitalium
Ureaplasma urealitycum
* Kliinilist tõhusust on näidatud tundlikele isolaatidele heakskiidetud kliinilistel näidustustel.
+ Resistentsuse määr ≥50 % ühes või enamas EL riigis.
($): Loomulik keskmine tundlikkus resistentsuse omandatud mehhanismi puudumisel.
(1): Uuringud on läbi viidud katseloomadel, kellel on infektsioonid Bacillus anthracis’e spooride
sissehingamise tõttu, need uuringud näitavad, et varakult pärast kokkupuudet antibiootikumraviga
alustamine hoiab ära haiguse tekke, kui ravi teostati kuni spooride hulga vähenemiseni organismis vastavalt
infitseerivale annusele. Soovituslik kasutamine inimestel põhineb peamiselt in vitro tundlikkusel ning
inimestelt saadud piiratud andmetega koos loomkatsetest saadud andmetega. 2 kuud kestnud ravi
täiskasvanutel suukaudse tsiprofloksatsiiniga annuses 500 mg 2 korda päevas hinnatakse tõhusana siberi
katku vältimiseks inimestel. Raviarstid peavad tutvuma riiklike ja/või rahvusvaheliste siberi katku ravi
puudutavate konsensusdokumentidega.
(2): Metitsilliin-resistentne S. aureus väljendab väga sageli koresistentsust fluorokinoloonidele.
Resistentsuse määr metitsilliinile on ligikaudu 20...50% kõikide stafülokokk-liikide seas ning on tavaliselt
kõrgem nosokomiaalsetel isolaatidel.

Imendumine
Tsiprofloksatsiini 250 mg, 500 mg ja 750 mg tablettide ühekordse annuse suukaudse manustamise
järgselt imendub tsiprofloksatsiin kiiresti ja ulatuslikult, peamiselt peensoolest ning saavutab 1..2 tunni
pärast maksimaalse seerumi kontsentratsiooni.
Ühekordsed annused 100…750 mg annavad tulemuseks annusest sõltuva maksimaalse seerumi
kontsentratsiooni (C
) vahemikus 0,56…3,7 mg/l. Seerumi kontsentratsioonid suurenevad
max
proportsionaalselt koos annustega (kuni 1000 mg).
Absoluutne biosaadavus on ligikaudu 70...80 %. 500 mg suukaudne annus, manustatud iga 12 tunni
järel, on andnud tulemuseks samaväärse kontsentratsioonikõvera aluse pindala (AUC) kui
tsiprofloksatsiini 400 mg veenisisene infusioon, mida manustatakse 60 minuti jooksul iga 12 tunni
järel.

Jaotumine
Tsiprofloksatsiini seonduvus plasmavalkudega on madal (20…30 %). Tsiprofloksatsiin on plasmas
suurel määral mitte-ioniseeritud kujul ning tal on tasakaaluolekus suur jaotusruumala 2...3 l/kg.
Tsiprofloksatsiin saavutab kõrged kontsentratsioonid mitmetes kudedes, nagu kopsud (epiteelivedelik,
alveolaarsed makrofaagid, biopsia kude), siinused, põletikulised kahjustuskolded (kantariidipulbri
vedelik) ning urogenitaaltrakt (uriin, prostata, endomeetrium), kus üldkontsentratsioonid ületavad
saavutatud plasmakontsentratsioonid.

Biotransformatsioon
Väikestes kontsentratsioonides on leitud 4 metaboliiti: desetüleentsiprofloksatsiin (M1),
sulfotsiprofloksatsiin (M2), oksotsiprofloksatsiin (M3) ja formüültsiprofloksatsiin (M4). Metaboliidid
näitavad in vitro antimikroobset aktiivsust, kuid madalama määrani, kui algühend.
Teadaolevalt on tsiprofloksatsiin CYP450 1A2 isoensüümi mõõdukas inhibiitor.

Eritumine
Tsiprofloksatsiin eritub valdavalt muutumatul kujul nii neerude kaudu kui ka väiksemal määral
roojaga. Seerumi eliminatsiooni poolväärtusaeg normaalse neerufunktsiooniga inimestel on ligikaudu
4…7 tundi.

Tsiprofloksatsiini eritumine (% annusest)

Suukaudne manustamine
Uriin
Roe
Tsiprofloksatsiin
44,7
25,0
Metaboliidid (M1...M4)
11,3
7,5

Renaalne kliirens on vahemikus 180..300 ml/kg/h ning kogukeha kliirens on vahemikus
480…600 ml/kg/h. Tsiprofloksatsiin läbib nii glomerulaarse filtratsiooni kui tubulaarse sekretsiooni.
Oluliselt häirunud neerufunktsioon suurendab tsiprofloksatsiini poolväärtusaega kuni 12 tundi.

Tsiprofloksatsiini mitterenaalne kliirens sõltub peamiselt transintestinaalsest sekretsioonist ja
metabolismist.
1 % annusest eritub sapiteede kaudu. Tsiprofloksatsiini kontsentratsioon sapis on kõrge.

Lapsed
Farmakokineetilised andmed lastel on piiratud.

Lastel läbi viidud uuringus ei sõltunud C
ja AUC vanusest (vanemad kui 1 aasta). C
ja AUC
max
max
märkimisväärset tõusu mitmekordse annustamise (10 mg/kg 3 korda ööpäevas) järel ei täheldatud.

10-l raske sepsisega alla 1-aastasel lapsel oli C
tund aega kestnud veenisisese infusiooni (annuses
max
10 mg/kg) järel 6,1 mg/l (vahemik 4,6…8,3 mg/l) võrreldes 1…5-aastaste lastega, kelle C
oli 7,2
max
mg/l (vahemik 4,7…11,8 mg/l). AUC väärtused vastavates vanusegruppides olid 17,4 mg*h/l
(vahemik 11,8…32,0 mg*h/l) ning 16,5 mg*h/L (vahemik 11,0…23,8 mg*h/l).

Nimetatud väärtused on terapeutilises annuses täiskasvanutel kirjeldatud vahemike piires. Põhinedes
erinevate infektsioonidega laste populatsiooni farmakokineetilisele analüüsile on prognostiline
keskmine poolväärtusaeg lastel ligikaudu 4…5 tundi ning suukaudse suspensiooni biosaadavus
vahemikus 50…80 %.

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, kartsinogeensuse või reproduktsioonitoksilisuse
prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.
Nagu paljud teised kinoloonid, avaldab tsiprofloksatsiin loomadele kliiniliselt olulises
ekspositsiooniväärtuses fototoksilist toimet. Fotomutageensuse/fotokartsinogeensuse andmed näitavad
tsiprofloksatsiini nõrka fotomutageenset või fototumorigeenset toimet in vitro ning loomkatsetes. See
toime oli võrreldav teiste güraasi inhibiitoritega.

Liigeste taluvus:
Sarnaselt teistele güraasi inhibiitoritele kahjustab tsiprofloksatsiin noorloomadel suuri kandvaid
liigeseid. Kõhre kahjustuse ulatus varieerub vastavalt vanusele, liigile ja annusele. Kahjustusi saab
vähendada koormuse alandamisega liigestes. Täiskasvanud loomadel (rott, koer) läbiviidud uuringud
ei näita mingeid viiteid kõhre kahjustustele. Noortel urukoertel läbi viidud uuringus põhjustas
terapeutilises annuses tsiprofloksatsiin kahenädalase ravi järel raskeid liigese muutusi, mis olid 5 kuu
möödudes endiselt jälgitavad.

Tableti sisu:
maisitärklis
mikrokristalliline tselluloos
krospovidoon
veevaba kolloidne ränidioksiid
magneesiumstearaat

Tableti kate:
hüpromelloos
makrogool 4000
titaandioksiid (E 171).

Ei kohaldata.

3 aastat.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Pappkarp, milles on läbipaistvad PVC/alumiinium blistrid.
Pakendid:
Ciprofloxacin Olainfarm 250 mg: 10, 20 või 100 õhukese polümeerikattega tabletti.
Ciprofloxacin Olainfarm 500 mg: 10, 20 või 100 õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erinõuded puuduvad.