CLARINASE

Hooajalise allergilise riniidi sümptomaatiline ravi nina limaskesta turse korral.

Täiskasvanud ja üle 12-aastased lapsed:
Üks Clarinase toimeainet prolongeeritult vabastav tablett üks kord päevas, klaasitäie veega tervelt alla
neelata (mitte purustada, murda ega närida). Tablette võib võtta olenemata söögiaegadest.

Alla 12-aastastele lastele mitte manustada, kuna ravimi ohutus ja efektiivsus ei ole selles
vanuserühmas veel tõestatud.

Ravi kestvus peab olema nii lühike kui võimalik. Ravi ei tohiks pärast sümptomite taandumist jätkata.
Soovitatav on piirata ravimi kasutamist umbes 10 päevale, kuna pseudoefedriini aktiivsus pideval
manustamisel väheneb. Pärast ülemiste hingamisteede turse alanemist võib vajadusel jätkata ainult
antihistamiinset ravi.

Kombinatsioonravimit ei tohiks manustada üle 60-aastastele neeru- või maksafunktsiooni häirega
patsientidele (vt lõik 4.4).

Clarinase toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid on vastunäidustatud patsientidele, kellel on
esinenud ülitundlikkust või idiosünkraasiat toimeainete, lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete või
adrenergiliste ainete suhtes.

Kuna Clarinase sisaldab pseudoefedriini, on ravim vastunäidustatud patsientidele, kes saavad
samaaegselt ravi monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitoritega või 2 nädala jooksul pärast sellise ravi
lõppu; samuti patsientidele, kellel on:
- kitsa nurgaga glaukoom,
- uriinipeetus,
- südame-veresoonkonna haigused, nagu südame isheemiatõbi, tahhüarütmia ja raske
hüpertensioon,
- hüpertüreoos,
- anamneesis hemorraagiline insult või riskifaktorid, mis suurendavad hemorraagilise insuldi ohtu
vasokonstriktori alfa-mimeetilise aktiivsuse tõttu; kombinatsioonis vasokonstriktoritega nagu
bromokriptiin, pergoliid, lisuriid, kabergliid, ergotamiin, dihüdroergotamiin või mõni muu
ninakinnisust vähendav preparaat, nii suu kaudu kui nasaalselt manustatav (fenüülpropanoolamiin,
fenüülefriin, efedriin...).

Clarinase toimeainet prolongeeritult vabastavaid kaetud tablette ei tohi kasutada raseduse ajal (vt lõik
4.6).

Soovitatavat annust ja ravi kestvust ei tohi ületada (vt lõik 4.2).

60-aastastel ja vanematel patsientidel põhjustavad sümpatomimeetikumid suurema tõenäosusega
kõrvaltoimeid. Kombinatsiooni ohutus ja efektiivsus selles vanuserühmas on välja selgitamata ja
annuse soovitamiseks on andmed ebapiisavad. Üle 60-aastased patsiendid ei tohiks
kombinatsioonravimit kasutada.

Maksa ja neeru funktsioonihäirete korral: kombinatsiooni ohutus ja efektiivsus maksa ja neeru
funktsioonihäiretega patsientidel on välja selgitamata ja annuse soovitamiseks on andmed ebapiisavad.
Maksa ja neeru funktsioonihäiretega patsiendid ei tohiks kombinatsioonravimit kasutada.

Patsiente tuleb informeerida, et nad katkestaksid ravi järgmiste seisundite tekke korral: hüpertensioon,
tahhükardia, palpitatsioonid või südame rütmihäired, iiveldus või mõni muu neuroloogiline sümptom
(nt peavalu või peavalu ägenemine).

Sümpatomimeetilised amiinid võivad esile kutsuda krampe või kardiovaskulaarset kollapsit kaasuva
hüpotensiooniga. Need toimed võivad tõenäolisemalt esineda lastel, vanuritel või üleannustamise
korral (vt lõik 4.9).

Ettevaatusega tuleb ravida patsiente, kes saavad ravi digitalise preparaatidega, kellel esineb südame
rütmihäireid, hüpertensiooni, anamneesis on müokardiinfarkt, suhkurtõbi, eesnäärme hüpertroofia,
põiekaela obstruktsioon või bronhospasm.

Ettevaatusega tuleb ravimit kasutada patsientidel, kellel on glaukoom, stenoseeriv peptiline haavand,
püloroduodenaalne obstruktsioon, eesnäärme hüpertroofia, kusepõiekaela obstruktsioon, südame-
veresoonkonna haigus ja silmasisese rõhu tõus.

Ravimit tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kes kasutavad raviks teisi sümpatomimeetikume, sh
dekongestante, söögiisu vähendajaid või amfetamiini-tüüpi psühhostimulante, vererõhu alandajaid,
tritsüklilisi antidepressante ja teisi antihistamiinikume.

Ettevaatusega kasutada ravimit migreeni patsientidel, keda ravitakse ergotalkaloidsete
vasokonstriktoritega.

Nagu teised KNS-i stimuleerivad ained, on pseudoefedriinsulfaat potentsiaalselt kuritarvitatav. Suured
annused võivad olla toksilised. Pidev kasutamine võib tekitada tolerantsust, mis omakorda suurendab
üleannustamise ohtu. Ravi kiirel katkestamisel võib tekkida depressioon.

Kaudsete sümpatomimeetikumidega ravi ajal võib volatiilsete halogeniseeritud anesteetikumide
kasutamine kutsuda esile perioperatiivse ägeda hüpertensiooni. Seetõttu on soovitatav lõpetada ravi
24 tundi enne plaanilist anesteesiat.

Sportlasi tuleb informeerida, et ravi pseudoefedriiniga annab positiivse dopingutesti tulemuse.

Ravim sisaldab laktoosi ja sahharoosi. Seetõttu ei tohi seda ravimit kasutada patsiendid, kellel on
harvaesinev pärilik fruktoosi- või galaktoositalumatus, Lapp-laktaasi puudulikkus, glükoosi-galaktoosi
imendumishäired (malabsorptsioon) või sahharaasi-isomaltaasi puudus.

Clarinase manustamine tuleb katkestada umbes 48 tundi enne nahatestide läbiviimist, kuna
antihistamiinid võivad pärssida või vähendada võimalikke positiivseid reaktsioone dermaalsetele
reaktiivsusindikaatoritele.

Vastavalt psühhomotoorsete testide tulemustele ei potentseeri loratadiin samaaegsel manustamisel
alkoholi toimet.

Loratadiini laialdasele terapeutilisele kasutusele tuginedes ei ole kliiniliselt tähenduslikke koostoimeid
oodata ning neid ei ole täheldatud ka kliinilistes uuringutes (vt lõik 5.2).

Samaaegne monoamiini oksüdaasi inhibiitorite ja sümpatomimeetikumide kasutamine võib esile
kutsuda kriitilise vererõhu tõusu.

Sümpatomimeetilised ravimid vähendavad α-metüüldopa, mekamüülamiini, reserpiini, veratrumi
alkaloidide ja guanetidiini antihüpertensiivset toimet.

Kombinatsioonid järgmiste ravimitega ei ole soovitatavad:
Bromokriptiin, kabergoliin, lisuriid, pergoliid - vasokonstriktsiooni ja vererõhu tõusu oht.

Dihüdroergotamiin, ergotamiin, metüülergometriin (dopaminergilised vasokonstriktorid) -vasokonstriktsiooni ja vererõhu tõusu oht.

Linesoliid - vasokonstriktsiooni ja vererõhu tõusu oht.

Teised ninakinnisuse vähendamiseks kasutatavad vasokonstriktorid, nii suukaudsed kui nasaalselt
manustatavad (fenüülpropanoolamiin, fenüülefriin, efedriin...) - vasokonstriktsiooni oht.

Pseudoefedriinsulfaadi imendumist suurendavad antatsiidid ja vähendab kaoliin.

Loomkatsetes ei ole loratadiini teratogeenset toimet täheldatud. Andmed Clarinase ohutu kasutamise
kohta raseduse ajal puuduvad. Pseudoefedriini kasutamine vähendab emaka verevarustust. Clarinase
kasutamine raseduse ajal on vastunäidustatud.

Clarinase eritub rinnapiima ja seetõttu ei ole Clarinase kasutamine imetamise ajal soovitatav.

Kliinilistes uuringutes ei täheldatud loratadiini mõju autojuhtimise võimele. Siiski tuleb patsiente
informeerida, et väga harva on mõnedel inimestel esinenud uimasust, mis võib avaldada mõju
autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

Pseudoefedriinsulfaadi mõju psühhomotoorsele aktiivsusele ei ole tõenäoline.

Kliinilistes uuringutes esinenud kõrvaltoimed, mida esines platseeboga võrreldes sagedamini
10 mg/240 mg toimeainet prolongeeritult vabastava tableti puhul
väga sage (> 1/10); sage (> 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (> 1/1000 kuni < 1/100);
harv (> 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000)
Psühhiaatrilised häired

Sage:
Anoreksia, närvilisus, unisus, unetus
(Perifeerse ja tsentraalse) närvisüsteemi häired

Sage:
Pearinglus, hüperkineesia
Südame häired

Aeg-ajalt:
Tahhükardia, palpitatsioonid
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired

Aeg-ajalt:
Riniit, epistaksis
Seedetrakti häired

Sage:
Suukuivus
Aeg-ajalt:
Kõhukinnisus, iiveldus
Organism tervikuna - üldised häired

Sage:
Väsimus

Tesistest kõrvaltoimetest, mis on loetletud järgnevas tabelis, on ravimi turustamise ajal teatatud väga
harva.

Immuunsüsteemi häired


Ülitundlikkuse reaktsioonid (näiteks anafülaksia,
lööve, urtikaaria ja angioödeem)
Närvisüsteemi häired


Vertiigo
Vaskulaarsed häired


Hüpertensioon
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired


Köha, bronhospasm
Maksa ja sapiteede häired


Maksafunktsiooni häired
Neerude ja kuseteede häired


Uriinipeetus
Naha ja nahaaluskoe kahjustused


Alopeetsia

Ainult loratadiiniga seostatavad kõrvaltoimed, mida on esinenud kliinilistes uuringutes ja ravimi
turustamise ajal, on söögiisu suurenemine, lööve ja gastriit.

Üleannustamise sümptomid on enamasti sümpatomimeetilise olemusega, välja arvatud kerge
sedatsioon, mida võib põhjustada soovitatud annusest palju kordi kõrgem loratadiini annus.
Sümptomid võivad varieeruda KNS-i depressioonist (sedatsioon, apnoe, tähelepanuvõime langus,
tsüanoos, kooma, kardiovaskulaarne kollaps) kuni stimulatsiooni (unetus, hallutsinatsioonid, treemor
või krambid) ja surmani. Muude sümptomitena võivad esineda peavalu, rahutus, urineerimishäired,
lihasnõrkus ja -pinge, eufooria, erutus, tahhükardia, südamepekslemine, janu, higistamine, iiveldus,
oksendamine, prekordiaalne valu, pearinglus, kohin kõrvus, ataksia, nägemishäired ja hüper- või
hüpotensioon. KNS-i stimulatsioon tekib eriti tõenäoliselt lastel, väljendudes atropiini-mürgistuse
taoliste nähtudena (suukuivus, fikseerunud ja dilateerunud pupillid, õhetus, hüpertermia ja seedetrakti
häired).

Ravi: Üleannustamise puhul tuleb viivitamatult rakendada sümptomaatilist ja toetavat ravi, jätkates
seda nii kaua kui vajalik. Makku jäänud ravimit võib üritada adsorbeerida aktiivsöe vesi-suspensiooni
manustamisega. Tuleb teha maoloputus füsioloogilise soolalahusega, seda eriti lastel. Täiskasvanutel
võib kasutada kraanivett, kuid tuleb jälgida, et enne järgmist instillatsiooni oleks eemaldatud nii palju
vedelikku kui võimalik. Loratadiin ei ole hemodialüüsil eemaldatav; ei ole teada, kas loratadiin
elimineerub peritoneaaldialüüsil. Pärast esmaabi tuleb patsient jätta arstlikule jälgimisele.

Üleannustamise nähtude ja sümptomite ravi on sümptomaatiline ja toetav. Stimulantide
(analeptikumid) kasutamine ei ole lubatud. Hüpertensiooni saab kontrollida alfa-blokaatoritega ja
tahhükardiat beeta-blokaatoritega. Krampide raviks võib kasutada lühikese toimeajaga barbituraate,
diasepaami või paraldehüüdi. Hüperpüreksia ravi, eriti lastel, võib nõuda leige veekäsna või
hüpotermilise lina kasutamist. Apnoe ravis toetatakse hingamist.

Farmakoterapeutiline rühm: süsteemsed nina limaskesta tursevastased ained, ATC-kood: R01BA89.

Clarinase farmakodünaamika on otseselt seotud tema komponentide farmakodünaamikaga.

Loratadiin on tritsükliline antihistamiinne aine ja selektiivne perifeerne H -retseptorite antagonist.
1
Loratadiinil ei ole märkimisväärset aktiivsust H -retseptorite suhtes. Ta ei pärsi norepinefriini
2
tagasihaaret ja praktiliselt ei mõjuta kardiovaskulaarsüsteemi funktsioone või sisemise
südamestimulaatori aktiivsust.

Soovitatud annuses ei avalda loratadiin valdavale enamikule populatsioonis kliiniliselt tähenduslikku
sedatiivset ja antikoliinergilist toimet.

Pikaajalise kasutamise käigus ei tekkinud kliiniliselt olulisi muutusi elutähtsates funktsioonides,
laboratoorsete analüüside näitajates, füüsilises seisundis või EKG-s.

Psudoefedriinsulfaat (d-isoefedriinsulfaat) on sümpatomimeetiline aine, peamiselt α-mimeetilise
aktiivsusega võrdluses β-aktiivsusega. Pseudoefedriinsulfaat on suukaudselt manustades nasaalse
dekongestiivse (turset alandava) toimega tänu vasokonstriktiivsele toimemehhanismile. Tal on kaudne
sümpatomimeetiline toime tänu peamiselt adrenergiliste mediaatorite vabanemisele post-
ganglioossetest närvilõpmetest.

Pseudoefedriini suukaudne manustamine soovitatud annustes võib põhjustada ka teisi
sümpatomimeetilisi toimeid, nagu vererõhu tõus, tahhükardia või KNS-i ärritusnähud.

Loratadiin: Suukaudsel manustamisel imendub loratadiin kiiresti ja hästi ning metaboliseerub
ulatuslikult esimesel maksapassaažil, peamiselt CYP3A4 ja CYP2D6 vahendusel. Peamine metaboliit
desloratadiin on farmakoloogiliselt aktiivne ja vastutav suure osa kliinilise toime eest. Loratadiin ja
desloratadiin jõuavad maksimaalse plasmakontsentratsioonini vastavalt 1...1,5 ja 1,5...3,7 tundi pärast
manustamist.

Kontrollitud kliinilistes uuringutes on pärast samaaegset manustamist ketokonasooli, erütromütsiini ja
tsimetidiiniga esinenud loratadiini plasmakontsentratsiooni suurenemist, kuid kliinilist tähendust
omavate muutusteta (sh elektrokardiograafilised muutused).

Loratadiin seondub ulatuslikult plasmavalkudega (97…99 %). Aktiivne metaboliit seondub
plasmavalkudega vähem (73…76 %).

Tervetel inimestel on loratadiini ja tema aktiivse metaboliidi plasmas jaotumise poolväärtusaeg
vastavalt umbes 1 ja 2 tundi. Keskmine plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg tervetel täiskasvanutel
oli loratadiinil 8,4 tundi (vahemikus 3...20 tundi) ja peamisel aktiivsel metaboliidil 28 tundi
(vahemikus 8,8...92 tundi).

10 päeva jooksul eritub peamiselt konjugeeritud metaboliitidena umbes 40 % annusest uriiniga ja
42 % roojaga. Esimese 24 tunni jooksul eritub uriiniga umbes 27 % annusest. Muutumatul kujul
aktiivse vormina, kas loratadiini või desloratadiinina, eritatakse toimeainest alla 1 %.

Loratadiini ja tema aktiivse metaboliidi biosaadavuse näitajad on annusest sõltuvad.

Loratadiini ja tema metaboliitide farmakokineetiline profiil on tervetel täiskasvanutel ja eakatel
inimestel sarnane.

Kroonilise neerupuudulikkusega patsientidel on nii loratadiini kui tema metaboliidi AUC ja
maksimaalne plasmakontsentratsioon (C
) suurenenud, võrreldes normaalse neerufunktsiooniga
max
patsientide samade näitajatega. Loratadiini ja tema metaboliidi keskmised eliminatsiooni
poolväärtusajad ei erine märkimisväärselt tervete inimeste näitajatest. Hemodialüüs ei avalda
kroonilise neerupuudulikkusega patsientidel loratadiini ja tema aktiivse metaboliidi
farmakokineetikale mõju.

Kroonilise alkohoolse maksakahjustusega patsientidel on loratadiini AUC ja maksimaalne
plasmakontsentratsioon (C
) kahekordistunud, samal ajal kui aktiivse metaboliidi farmakokineetiline
max
profiil ei ole võrreldes normaalse maksafunktsiooniga patsientidega eriti muutunud. Loratadiini ja
tema metaboliidi eliminatsiooni poolväärtusaeg on vastavalt 24 tundi ja 37 tundi ning suureneb
maksakahjustuse suurenedes.

Loratadiin ja tema aktiivne metaboliit erituvad imetava naise rinnapiima.

Pseudoefedriinsulfaat: Suukaudsel manustamisel imendub pseudoefedriinsulfaat kiiresti ja täielikult.
Toime algab 30 minuti jooksul ja 60 mg annuse dekongestiivne toime kestab 4...6 tundi.
Pseudoefedriinsulfaat metaboliseerub maksas mittetäielikult, muutudes N-demetüleerimise läbi
mitteaktiivseks metaboliidiks.

Pseudoefedriini plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg on inimestel vahemikus 5...8 tundi kui uriini pH
tase on ligikaudu 6. Ravim ja tema metaboliit eritub uriiniga. Manustatud annusest 55...75 %
eritatakse muutmatul kujul. Happelises uriinis (pH 5) eritumine kiireneb ja toimeaeg lüheneb. Uriini
aluseliseks muutumisel toimub osaline resorptsioon.

Eeldatavalt läbib pseudoefedriin platsentaar- ja hematoentsefaalbarjääri.

Toimeaine eritub rinnapiima.

Toit võib suurendada loratadiini imendumist, kuid see ei mõjuta kliinilist toimet. Seda ei ole
täheldatud pseudoefedriini puhul.

Loratadiini farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse
mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Kombinatsiooni toksilisus: Akuutsed, mitmeannuselised uuringud näitasid loratadiini ja
pseudoefedriinsulfaadi kombinatsiooni madalat toksilisust. Kombinatsioon ei olnud toksilisem kui
ravimi komponendid ühekaupa ning registreeritud nähud olid seotud peamiselt pseudoefedriiniga.

Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes ei ole loratadiini teratogeenset toimet täheldatud. Rottidel on
siiski jälgitav pikenenud poegimisaeg ja järglaste vähenenud vitaalsus plasmakontsentratsiooni juures,
mis on 10 korda kõrgem kui on saavutatav kliiniliste annustega.

Loratadiin/pseudoefedriinsulfaadi kombinatsiooni reproduktsioonitoksilisuse uuringud ei ole näidanud
teratogeensust rottidel, manustatuna suukaudselt annustes kuni 150 mg/kg/päevas (30 korda üle
soovitatud kliinilise annuse) ja küülikutel annustes kuni 120 mg/kg/päevas (24 korda üle soovitatud
kliinilise annuse).

Sisemus: hüdroksüpropüülmetüültselluloos, etüültselluloos, kahealuseline kaltsiumfosfaatdihüdraat,
povidoon, ränidioksiid, magneesiumstearaat.
Kilekate: makrogool 3350, hüdroksüpropüülmetüültselluloos 2910, OPASPRAY valge K-1-7000
(titaandioksiid E171, hüdroksüpropüültselluloos E463), sahharoos, makrogool 400, karnauba vaha,
valge mesilasevaha.

Ei kohaldata.

3 aastat

Hoida temperatuuril kuni 30 °C. Mitte hoida sügavkülmas.
Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

ACLAR/PE/PVC/alumiinium 22A kilest ja alumiiniumfooliumist blisterpakend, mis sisaldab
7 tabletti.

Erinõuded puuduvad.