MARCAINE SPINAL 5MG/ML

MARCAINE SPINAL
Spinaalanesteesia operatsioonidel kestusega kuni 4 tundi (nt alajäsemete ja puusa operatsioonid), mille
puhul on vajalik saavutada sügav motoorne blokaad, näidustatud patsientidele kõikides
vanuserühmades.
MARCAINE SPINAL HEAVY
Spinaalanesteesia operatsioonidel kestusega kuni 3 tundi (nt alajäsemete, kõhukoopa (sh keisrilõige) ja
uroloogilised operatsioonid), näidustatud patsientidele kõikides vanuserühmades.

Täiskasvanud ja üle 12-aastased lapsed:
Alljärgnevas tabelis on toodud juhised täiskasvanutele annustamiseks. Arvandmed kajastavad
eeldatavaid vajaminevaid keskmiste annuste vahemikke. Spetsiifilisi blokaaditehnikaid ja patsiendi
individuaalseid vajadusi mõjutavate tegurite puhul tuleb arvesse võtta üldkehtivaid käsiraamatuid.
Vajaliku annuse määramisel tuleb arvestada patsiendi füüsilise seisundiga. Anesteesiaks tuleb
kasutada väikseimat toimivat annust. Anesteesia toime alguse ja kestuse ajas esineb individuaalseid
erinevusi. Anesteesia leviku ulatus võib olla raskesti ennustatav. Seda mõjutab kasutatav ravimikogus,
eriti isobaarilise Marcaine Spinali lahuse puhul.
Annuseid peab vähendama eakatel ja raseduse hilises staadiumis patsientidel (vt lõik 4.4).


1(8)

Soovituslikud annused

Lahuse
Maht
Annus
Toime
Toime
kontsent-
(ml)
(mg)
algus
kestus
ratsioon
(min)
(h)
(mg/ml)
MARCAINE SPINAL
Alajäseme, sh puusaoperatsioon
5,0
2-4
10-20
5-8
1,5-4
MARCAINE SPINAL HEAVY
Uroloogia
5,0
1,5-3
7,5-15
5-8
2-3
Alakeha operatsioonide (sh keisrilõige), 5,0
2-4
10-20
5-8
1,5-3
alajäseme, sh puusaoperatsioon
Alla 12-aastased lapsed, kehakaaluga kuni 40 kg
MARCAINE SPINAL 5 mg/ml ja MARCAINE SPINAL HEAVY 5 mg/ml süstelahuseid võib
kasutada lastel.
Võrreldes täiskasvanutega on imikutel ja vastsündinutel pea- ja seljaajuvedeliku maht suhteliselt suur.
Seetõttu vajavad nad suhteliselt suuri annuseid kehamassi kohta, et esile kutsuda samasuguseid
blokaade võrreldes täiskasvanutega.

Lastel peaksid regionaalanesteesia protseduure teostama kogenud spetsialistid, kes omavad kogemusi
lastega ning anesteesia tehnikaga.

Tabelis on arvestatud annustega, mis on antud kasutamiseks pediaatria ravijuhistes. Esinevad
individuaalsed erinevused. Spetsiifilisi blokaaditehnikaid ja patsiendi individuaalseid vajadusi
mõjutavate tegurite puhul tuleb arvesse võtta üldkehtivaid käsiraamatuid.
Kasutada tuleb kõige väiksemat annust, mis on vajalik adekvaatse anesteesia saavutamiseks.
Soovituslikud annused lastele

Annus
Kehakaal (kg)
(mg/kg)
<5
0,40-0,50 mg/kg
5 kuni 15
0,30-0,40 mg/kg
15 kuni 40
0,25-0,30 mg/kg

Ülitundlikkus amiiditüüpi lokaalanesteetikumide või ükskõik millise abiaine suhtes.
Arvesse tuleb võtta üldisi vastunäidustusi, mis on seotud intratekaalse anesteesiaga:
• Kesknärvisüsteemi äge haigus, nagu meningiit, kasvajad, poliomüeliit ja aju hemorraagia.
• Seljaaju stenoos ja haigus (nt spondüliit, tuberkuloos, kasvaja) või hiljutine trauma (nt murd)
lülisambas.
• Sepsis
• Pernitsioosne aneemia koos seljaaju alaägeda degeneratsiooniga.
• Manustamiskoha või selle ümbruse mädane infektsioon.
• Kardiogeenne või hüpovoleemiline šokk.
• Vere hüübivushäired või ravi antikoagulantidega.

2(8)

Intratekaalset anesteesiat võivad läbi viia vaid vajalike teadmiste ja kogemustega arstid.

Nii nagu kõik anesteetikumid, võib bupivakaiin põhjustada ägedaid mürgistusnähte
kesknärvisüsteemis ja südame-veresoonkonnas, kui paikse kasutamise korral saavutatakse veres
ravimi kontsentratsiooni tõus. Eriti iseloomulik on see ekslikul veresoonesisesi manustamisel või
süstimisel veresoontega hästi varustatud piirkonda.

Täheldatud on ka ventrikulaarset arütmiat, ventrikulaarset fibrillatsiooni, südame-veresoonkonna
kollapsit ja surma, mis on seotud bupivakaiini kõrge süsteemse kontsentratsiooniga. Intratekaalses
anesteesias pole tavaannuste kasutamisel oodata kõrgeid süsteemseid kontsentratsioone.

Intratekaalset anesteesiat kasutades peab enne süstimist olema loodud veenitee. Protseduuri läbiviivad
arstid peavad olema saanud vastava koolituse ja olema kursis kõrvaltoimete, üldiste mürgistusnähtude
ja teiste tüsistuste diagnoosimise ning ravi põhimõtetega (vt lõik 4.8 ja 4.9)

Kuigi regionaalanesteesia on sageli kasutatav protseduur optimaalse anesteesia saavutamiseks, vajavad
mõned patsientidest erilist tähelepanu vähendamaks ohtu tõsiste kõrvaltoimete tekkeks:
• Eakad patsiendid ja halvas üldseisundis patsiendid
• Patsiendid raseduse hilises staadiumis
• Osalise või täieliku südameblokaadiga patsiendid, kuna lokaalanesteetikumid võivad vähendada
südamelihase juhtivust
• Patsiendid, kellel on tõsine maksa- või neerufunktsiooni häire
• Patsiendid, kellel on vere hulk vähenenud - võib hoolimata kasutatavast lokaalanesteetikumist
ilmneda intratekaalse anesteesia ajal ootamatu ja raskekujuline vererõhu langus. Intratekaalset
anesteesiat kasutades võib vererõhu langus tavaliselt esineda täiskasvanutel. Lastel vanuses alla 8
aastat esineb seda harva.
• Patsientidel, keda ravitakse III klassi kuuluvate antiarütmikumidega (näiteks amiodaroon) on
vajalik pidev üldseisundi ja EKG muutuste jälgimine, sest ravimite toime südamerütmile võib
tugevneda (vt lõik 4.5).

Spinaalanesteesia tagajärjel harva esinev, ent tõsine kõrvaltoime on kõrge või täielik seljaajublokaad
(spinaalne blokaad), mille tagajärjeks on südame-veresoonkonna ja hingamise pärssumine. Südame-
veresoonkonna talitluse pärssumine on põhjustatud sümpaatilise blokaadi ulatusest, mis võib lõppeda
vererõhu või südame löögisageduse olulise langusega või isegi südame seiskumisega. Hingamise
pärssumine võib olla põhjustatud hingamislihaste, sh diafragma innervatsiooni blokaadist. Eakatel ja
raseduse hilises staadiumis patsientidel suureneb oht kõrgeks või täielikuks seljaajublokaadiks,
mistõttu tuleb antud patsientidel annuseid vähendada.

Intratekaalse anesteesia tagajärjel esineb närvisüsteemi kahjustust harva. See võib lõppeda tundehäire,
anesteesia, motoorse nõrkuse ja halvatusega. Vahel harva võivad kujuneda nimetatud kahjustused
püsivaks.

Intratekaalne anesteesia ei tohiks mõjutada närvisüsteemihaiguste (nagu sclerosis multiplex,
hemipleegia, parapleegia ja närvilihaste haigused) kulgu. Ometi peaks intratekaalset anesteesiat
kasutama nendel patsientidel ettevaatusega. Enne ravimi manustamist peab patsiendile saadavat kasu
ja riski suhet hoolikalt kaaluma.

Patsiendid, kellele manustatakse samaaegselt teisi lokaalanesteetikume või ravimeid, mis on
keemiliselt stuktuurilt sarnased amiiditüüpi lokaalanesteetikumidega (nt antiarütmikumid nagu
lidokaiin, meksiletiin ja tokainiid) peavad bupivakaiini manustama ettevaatusega, kuna nende ravimite
süsteemsed kõrvaltoimed võivad summeeruda. Kuigi spetsiifilisi uuringuid bupivakaiini ja III klassi

3(8)
antiarütmikumide (näiteks amiodaroon) koostoimete hindamiseks pole läbi viidud, on ka siin soovitav
olla ettevaatlik (vt ka 4.4).

Rasedus ja imetamine

Rasedus
Bupivakaiini on kasutatud suurel hulgal rasedatel ja sünnitusealistel naistel. Seni ei ole raseduse kulus
häireid (nagu väärarendite tekke esinemissageduse tõus) täheldatud, vt ka lõik 5.2. Annuseid peab
vähendama raseduse hilises staadiumis patsientidel (vt ka lõik 4.4).

Imetamine
Bupivakaiin eritub rinnapiima. Seejuures on kogused nii väikesed, et see vastsündinut tõenäoliselt ei
ohusta.

Lisaks otsesele anesteetilisele toimele, võivad lokaalanesteetikumid põhjustada mõningast toimet
vaimsele talitlusele ja koordinatsioonile ning ajutiselt kahjustada liikumis- ja reaktsioonikiirust, isegi
kui ilmsed kesknärvisüsteemi kahjustusele viitavad nähud puuduvad.

4.8.1 Üldised
MARCAINE SPINAL ja MARCAINE SPINAL HEAVY süstelahuste sagedasemad kõrvaltoimed on
sarnased teistele samasugustele pikajalise toimega lokaalanesteetikumidele manustatuna
intratekaalselt. Ravimi kõrvaltoimeid on raske eristada tema toime iseloomuga seotud nähtudest:
- närviblokaadiga kaasnevatest füsioloogilistest nähtudest (nt vererõhu langus, südame
löögisageduse langus, ajutine kusepeetus)
- nõelatorkest esilekutsutud nähtudest (nt seljaaju hematoom)
- nõela torkega kaudselt seotud nähtudest (nt meningiit, epiduraalabstsess)
- pea- ja seljaajuvedeliku lekkega seotud nähtudest (nt peavalu)

Tabel Kõrvaltoimed
Väga sage
Südame häired
Vererõhu langus, südame löögisageduse
(>1/10)

langus
Seedetrakti häired
Iiveldus
Sage
Närvisüsteemi häired
Pea- ja seljaajuvedeliku lekkega seotud
(>1/100, <1/10)
peavalu
Seedetrakti häired
Oksendamine
Neerude ja kuseteede Kusepeetus, kusepidamatus
häired
Aeg-ajalt
Närvisüsteemi häired
Vääraisting
(paresteesia),
kerghalvatus
(>1/1000, <1/100)
(parees), düsesteesia
Lihas-skeleti ja sidekoe Lihasnõrkus, seljavalu
kahjustused
Harva
Südame häired
Südame seiskumine
(<1/1000)
Immuunsüsteemi häired Ülitundlikkusreaktsioonid,
anafülaktiline
reaktsioon, anafülaktiline šokk
Närvisüsteemi häired
Täielik seljaajublokaad (ettekavatsematu),
parapleegia,
halvatus,
tundehäired,
ämblikvõrkkestapõletik
Respiratoorsed häired
Hingamise pärssumine

4.8.2 Äge süsteemne toksilisus

4(8)

Manustades MARCAINE SPINAL ja MARCAINE SPINAL HEAVY süstelahuseid nagu soovitustes
ettenähtud, on ebatõenäoline, et plasma kontsentratsioonid tõusevad tasemeteni, mis põhjustaks
süsteemset toksilisust (kõrvaltoimeid). Siiski, kui samaaegselt manustatakse teisi lokaalanesteetikume,
võivad kõrvaltoimed summeeruda ja põhjustada süsteemse toksilisuse (kõrvaltoimeid).

4.8.3 Ägeda süsteemse toksilisuse ravi

Ägeda toksilisuse tunnuste või täieliku seljaajublokaadi ilmnemisel tuleb anesteetikumi süstimine
viivitamatult lõpetada. Kesknärvisüsteemi nähtude ilmnemisel (krambid, kesknärvisüsteemi talitluse
pärssumine) tuleb anda viivitamatult arstiabi hingamistalitluse toetamise ja krambivastaste ravimite
näol.

Vereringe seiskumise korral tuleb alustada viivitamatult kardiopulmonaalset elustamist. Elutähtis on
tagada organismi optimaalne hapnikuga varustatus, ventilatsioon ja vereringe ning alustada atsidoosi
ravi.

Südame-veresoonkonna talitlushäire (vererõhu- ja südame löögisageduse languse) ilmnemisel peab
kaaluma sobivat ravi intravenoossete lahustega, veresooni ahendavate ja/või inotroopsete ravimitega.
Lastele manustatavad annused peavad olema vastavuses nende vanuse ja kehamassiga.

Lapsed
Lastel avalduvad kõrvaltoimed on sarnased täiskasvanute omadele. Siiski võib lastel
lokaalanesteetikumide kõrvaltoimete esimesi nähte olla raske märgata, kui blokaad on teostatud
sedatsiooni või üldanesteesia ajal.

Manustades MARCAINE SPINAL ja MARCAINE SPINAL HEAVY süstelahuseid nagu soovitustes
ettenähtud, on ebatõenäoline, et plasma kontsentratsioonid tõusevad tasemeteni, mis põhjustaks
süsteemseid kõrvaltoimeid. Siiski, kui samaaegselt manustatakse teisi lokaalanesteetikume, võivad
kõrvaltoimed summeeruda ja põhjustada süsteemset toksilisust. (Vt ka lõik 4.8.2 ja 4.8.3)

Farmakoterapeutiline rühm: lokaalanesteetikum. ATC-kood: N01BB01

Bupivakaiin on amiiditüüpi lokaalanesteetikum. Intratekaalse anesteetikumina on tema toime algus
kiire ja keskmise kuni pika kestusega. Toime kestus on annusest sõltuv.

Bupivakaiin, nagu teised lokaalanesteetikumid, pidurdab pöörduvalt närviimpulsside ülekannet,
pärssides naatriumioonide transporti läbi närviraku membraani.

MARCAINE SPINAL 5,0 mg/ml süstelahus on 20°C juures nõrgalt hüperbaariline (võrreldes pea- ja
seljaaju vedelikuga) ja 37°C juures nõrgalt hüpobaariline. Praktiliselt võib lahust pidada isobaariliseks,
kuna süstelahuse levik on vaid vähesel määral mõjutatud raskusjõust.
MARCAINE SPINAL HEAVY süstelahus on hüperbaariline ja tema esmane levik intratekaalruumis
sõltub raskusjõust. Kuna ravimit manustatakse väikeses annuses, siis on selle kontsentratsioon
seljaajuvedelikus suhteliselt madal ja toime kestus pigem lühike.
MARCAINE SPINAL süstelahuse poolt esilekutsutud blokaadide ulatus on raskemini ette ennustatud,
kuid toime kestab kauem kui hüperbaarilisel lahusel.


5(8)

Bupivakaiini pKa väärtus on 8,2 ja jaotuskoefitsent 346 (25○C n-oktanool/fosfaatpuhver pH 7,4).
Bupivakaiini metaboliidid omavad väiksemat farmakoloogilist aktiivsust kui bupivakaiin.

Bupivakaiini imendumine epiduraalruumist on täielik ja kahefaasiline, poolväärtusaegadega vastavalt
50 ja 408 minutit. Bupivakaiini eritumise kiirust määravaks teguriks on aeglane imendumine. Seetõttu
täheldatakse epiduraalruumi ravimi manustamisel pikemat poolväärtusaega võrreldes veenisisese
manustamisega. Kuna intratekaalsel anesteesial kasutatakse väiksemaid annuseid, siis on intratekaalse
blokaadi järgselt bupivakaiini kontsentratsioon plasmas madalam, kui teiste regionaalanesteetiliste
blokaadide järel.

100 mg ravimi süstimisel saavutatakse plasmakontsentratsioon mitte enam kui 0,4 mg/l. See tähendab,
et 20 mg süstimisel on plasmakontsentratsioon ligikaudu 0,1 mg/l.

Bupivakaiini täielik plasma puhastumus on 0,58 l/min, jaotusruumala tasakaaluseisundis 73 l,
terminaalne poolväärtusaeg 2,7 h ja vahetu seondumus maksas 0,38 pärast intravenoosset
manustamist. Bupivakaiin seondub plasmavalkudega, peamiselt alfa-1-happe glükoproteiiniga, 96%
ulatuses. Bupivakaiini puhastumus sõltub metabolismist maksas ja on tundlikum pigem muutustele
maksaensüümide aktiivsuses kui maksa läbivoolutuses.

Bupivakaiin läbib kergesti platsentabarjääri, mistõttu tekib kiiresti seondumata ravimi
kontsentratsioonide ühtlustumine ema ja loote vere vahel. Plasma proteiinide seondumise tase on
lootel väiksem kui emal, mistõttu on lootel plasma kogu kontsentratsioon madalam.

Bupivakaiin eritub rinnapiima. Seejuures on kogused nii väikesed, et see vastsündinut tõenäoliselt ei
ohusta.

Bupivakaiin metaboliseeritakse peamiselt maksas, eelkõige aromaatsel hüdroksüleerumisel 4-
hüdroksü-bupivakaiiniks ja N-dealküleerumisel pipekolüülksülidiiniks (PPX), vahendatuna
tsütokroom P4503A4 poolt. 24 tunni jooksul eritub ligikaudu 1% bupivakaiinist muutumatul kujul ja
ligikaudu 5% PPX-na neerude kaudu. PPX ja 4-hüdroksü-bupivakaiini plasma kontsentratsioon
võrreldes lähteravimiga manustamise ajal ja pärast seda on madal.

Bupivakaiini farmakokineetika lastel on sarnane farmakokineetikaga täiskasvanutel.

Bupivakaiini tavapäraste ühekordset ja korduvat manustamist sisaldavate toksikoloogiliste,
reproduktsioonitoksilisuse, mutageensuse ja paikse toksilisuse hindamiseks läbiviidud ohutusuuringute
tulemused ei viita ravimi muude kui suures annuses manustatud ravimi toimega otseselt seotud
kõrvaltoimete (nt kesknärvisüsteemi ja südame-veresoonkonna) tekkevõimalustele.

MARCAINE SPINAL 5 mg/ml süstelahus:
Naatriumkloriid (osmootsuse tagamiseks)
8,0 mg
Naatriumhüdroksiid ja/või soolhape

(pH reguleerimiseks vahemikku 4,0-6,5)
Süstevesi
kuni 1 ml

Lahuse suhteline tihedus on 20 °C juures 1,004 (vastab 1,000 - 37°C)


6(8)
MARCAINE SPINAL HEAVY 5 mg/ml süstelahus:
Dekstroos monohüdraat
80,0 mg
Naatriumhüdroksiid/soolhape

(pH reguleerimiseks vahemikku 4,0-6,0)
Süstevesi




kuni 1 ml

Lahuse suhteline tihedus on 20 °C juures 1,026 (vastab 1,021 - 37°C)

SPINAL ravimeid on soovitatav kasutada lisanditeta.

MARCAINE SPINAL 5 mg/ml

3 aastat.
MARCAINE SPINAL HEAVY 5mg/ml
3 aastat.

Hoida toatemperatuuril kuni 25°C. Mitte lasta külmuda.

Blistriga, I tüüpi värvitud klaasampullid.
Süstelahus 4 ml ampullis, 5 tk pakendis.

Kasutamis- ja käsitsemisjuhend

Kuna lahused ei sisalda säilitusaineid, siis tuleb neid kasutada otsekohe pärast pakendi avamist.
Kasutamata lahus tuleb hävitada.

Süstelahuse teistkordne steriliseerimine ei ole soovitatav.

Kuna MARCAINE SPINAL HEAVY süstelahus sisaldab glükoosi, võib autoklaavimisel toimuda
karamelliseerumine. Seetõttu ei tohi antud ravimit teistkordselt steriliseerida.