PRAMIPEXOLE PORTFARMA

Idiopaatilise Parkinsoni tõve sümptomaatiline ravi täiskasvanutel ilma levodopata või
kombinatsioonis levodopaga kogu haiguse vältel, k.a. hilisstaadiumis, kui levodopa toime väheneb või
muutub ebapüsivaks ning ilmnevad ravitoime kõikumised (toime lõpu või "on-off" fluktuatsioonid).

Annustamine

Parkinsoni tõbi
Ööpäevane annus võetakse võrdseteks osadeks jaotatuna kolm korda ööpäevas.


Ravi alustamine
Annust tuleb suurendada järk-järgult, manustamist alustatakse annusest 0,264 mg alust (0,375 mg
soola) ööpäevas ja seejärel suurendatakse annuseid iga 5…7 päeva järel. Eeldades, et patsiendil ei
esine talumatuid kõrvaltoimeid, peab annust kohandama, et saavutada maksimaalne terapeutiline
toime.

PRAMIPEXOLE PORTFARMA SUURENEVA ANNUSTAMISE SKEEM
Annus
Ööpäevane koguannus
Annus
Ööpäevane koguannus
Nädal
(mg alust)
(mg alust)
(mg soola)
(mg soola)
3 x 0,088
0,264
3 x 0,125
0,375
3 x 0,18
0,54
3 x 0,25
0,75
3 x 0,35
1,1
3 x 0,5
1,50

Kui osutub vajalikuks annuse edasine suurendamine, tuleb nädalaste intervallidega suurendada
ööpäevast annust 0,54 mg aluse (0,75 mg soola) võrra, kuni saavutatakse maksimaalne ööpäevane
annus. s.o 3,3 mg alust (4,5 mg soola) ööpäevas.

Siiski peab märkima, et somnolentsuse esinemissagedus suureneb alates annusest 1,5 mg (soola)
ööpäevas (vt lõik 4.8).

Säilitusravi
Individuaalne pramipeksooli annus peab jääma vahemikku 0,264 mg alust (0,375 mg soola) kuni
maksimaalse annuseni 3,3 mg alust (4,5 mg soola) ööpäevas. Kolmes väga olulise tähtsusega uuringus
ilmnes annuse suurendamise korral efektiivsus alates ööpäevasest annusest 1,1 mg alust (1,5 mg
soola). Edasine annuse kohandamine peab olema vastavuses kliinilise ravivastuse ja kõrvaltoimete
esinemisega. Kliinilistes uuringutes raviti ligikaudu 5% patsientidest annusega alla 1,1 mg alust
(1,5 mg soola). Kaugelearenenud Parkinsoni tõvega patsientide jaoks, kellel kavatsetakse levodopa
annust vähendada, võivad kasulikuks osutuda pramipeksooli ööpäevased annused üle 1,1 mg aluse
(1,5 mg soola). Levodopa annuseid soovitatakse vähendada nii pramipeksooli annuse suurendamise
ajal kui ka säilitusravi ajal, vastavalt patsiendi individuaalsele reaktsioonile (vt lõik 4.5).

Ravi katkestamine
Järsk dopaminergilise ravi katkestamine võib põhjustada maliigse neuroleptilise sündroomi
väljakujunemist. Seetõttu peab pramipeksooli annust vähendama 0,54 mg aluse (0,75 mg soola) kaupa
ööpäevas, kuni ööpäevane annus on langetatud 0,54 mg aluseni (0,75 mg soolani). Seejärel tuleb
annust vähendada 0,264 mg aluse (0,375 mg soola) võrra ööpäevas (vt lõik 4.4).

Neerukahjustusega patsiendid
Pramipeksooli eritumine sõltub neerufunktsioonist. Ravi alustamiseks on soovitatud järgmist
annustamisskeemi:

Nendel patsientidel, kellel kreatiniini kliirens on üle 50 ml/min, ei ole ööpäevaste annuste või
annustamise sageduse vähendamine vajalik.

Nendel patsientidel, kellel kreatiniini kliirens on vahemikus 20...50 ml/min, tuleb pramipeksooli
ööpäevane algannus jagada kaheks, alustada annusest 0,088 mg alust (0,125 mg soola) kaks korda
ööpäevas (0,176 mg alust / 0,25 mg soola ööpäevas). Maksimaalset ööpäevast annust - 1,57 mg
pramipeksooli alust (2,25 mg soola) ööpäevas ei tohi ületada.

Nendele patsientidele, kellel kreatiniini kliirens on alla 20 ml/min, tuleb pramipeksooli ööpäevane
annus manustada ühekordse annusena, alustada annusega 0,088 mg alust (0,125 mg soola) üks kord
ööpäevas. Maksimaalset ööpäevast annust - 1,1 mg pramipeksooli alust (1,5 mg soola) ööpäevas ei
tohi ületada.


Kui neerufunktsioon halveneb säilitusravi ajal, tuleb pramipeksooli ööpäevast annust vähendada sama
suurel määral, kui oli kreatiniini kliirensi vähenemine, nt kui kreatiniini kliirens väheneb 30% võrra,
tuleb ka pramipeksooli ööpäevast annust vähendada 30% võrra. Kui kreatiniini kliirens on vahemikus
20...50 ml/min, võib ravimi ööpäevase annuse manustada kahe annusena ning kui kreatiniini kliirens
on alla 20 ml/min, võib ööpäevase annuse manustada üks kord ööpäevas.

Maksakahjustusega patsiendid
Maksapuudulikkuse puhul ei ole annuse vähendamine tõenäoliselt vajalik, sest ligikaudu 90%
imendunud toimeainest eritub neerude kaudu. Kuid võimalikku maksapuudulikkuse mõju
pramipeksooli farmakokineetikale ei ole uuritud.

Lapsed
Pramipeksooli ohutust ja efektiivsust alla 18-aastastel lastel ei ole tõestatud. Pramipeksooli
kasutamine pediaatrilisel populatsioonil seoses Parkinsoni tõvega ei ole asjakohane.

Tourette’i sündroom
Lapsed
Pramipeksooli ei soovitata alla 18-aastastel lastel ja noorukitel kasutada, kuna ravimi efektiivsus ohutus ei ole sel populatsioonil tõestatud. Pramipeksooli ei tohi kasutada Tourette’i sündroomiga
lastel ja noorukitel, kuna ravimil on selle häire puhul negatiivne kasu ja riski tasakaal (vt lõik 5.1).

Tablette tuleb võtta suu kaudu, neelata alla koos veega ning neid võib manustada söögiajast
olenemata.

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Neerukahjustusega Parkinsoni tõbe põdevate patsientide puhul on vajalik annuste vähendamine
vastavalt lõigus 4.2 toodud juhistele.

Hallutsinatsioonid
Dopamiini agonistide ja levodopaga ravimise kõrvaltoimena on teada hallutsinatsioonide tekkimine.
Patsiente tuleb informeerida, et võivad tekkida hallutsinatsioonid (peamiselt visuaalsed).

Düskineesia
Kaugelearenenud Parkinsoni tõve puhul ja koos levodopaga kasutamisel võib pramipeksooli annuse
kohandamise alguses tekkida düskineesia. Düskineesia tekkimisel tuleb vähendada levodopa annust.

Ootamatu uinumine ja unisus
Pramipeksooliga on seostatud somnolentsuse ja ootamatu uinumise episoodide, eriti Parkinsoni
tõvega patsientidel. Aeg-ajalt on teatatud taolistest uinumisjuhtudest, mis on tekkinud igapäevaste
toimingute ajal, mõnikord ilma eelnevate sellele viitavate sümptomiteta. Patsiendid peavad seda
teadma ja neid peab hoiatama autojuhtimise või masinatega töötamise ohtlikkusest pramipeksooliga
ravimise ajal. Patsiendid, kellel on esinenud somnolentsus ja/või äkilise uinumise episoodid, peavad
hoiduma autojuhtimisest või masinatega töötamisest. Peale selle võib kaaluda annuse vähendamist või
ravi lõpetamist. Võimaliku toimete kuhjumise tõttu on soovitatav olla ettevaatlik, kui patsiendid
manustavad koos pramipeksooliga teisi rahustava toimega ravimeid või tarbivad alkoholi (vt lõigud
4.5, 4.7 ja 4.8).

Impulsi kontrolli häired
Patsiente tuleb regulaarselt jälgida impulsi kontrolli häirete tekkimise suhtes. Patsiente ja nende
hooldajaid tuleb teavitada sellest, et dopamiini agonistide, sh pramipeksooliga ravimisel võivad

esineda impulsi kontrolli häirete käitumuslikud sümptomid nagu patoloogiline hasartmängimine,
libiido tõus, hüperseksuaalsus, kompulsiivne rahakulutamine või ostlemine, liigsöömine ja
kompulsiivne söömine. Selliste sümptomite tekkimisel tuleb kaalutleda annuse vähendamist/aeglase
vähendamisega ravi lõpetamist.

Psühhootiliste häiretega patsiendid
Psühhootiliste häiretega patsiente tohib dopamiini agonistidega ravida ainult juhul, kui ravist oodatav
kasu ületab võimaliku riski. Antipsühhootiliste ravimite manustamist koos pramipeksooliga tuleb
vältida (vt lõik 4.5).

Oftalmoloogiline jälgimine
Regulaarsete ajavahemike järel või nägemishäirete tekkimisel on soovitav teostada oftalmoloogilist
kontrolli.

Raske kardiovaskulaarne haigus
Raske kardiovaskulaarse haiguse korral on vajalik ettevaatus. Dopaminergilise raviga seostatud
posturaalse hüpotensiooni ohu tõttu on, eriti ravi alustamisel, soovitatav kontrollida vererõhku.

Maliigne neuroleptiline sündroom
Dopaminergilise ravi järsul katkestamisel on kirjeldatud maliigse neuroleptilise sündroomi
sümptomite teket (vt lõik 4.2).

Seondumine plasmavalkudega
Pramipeksool seondub vereplasma valkudega väga vähesel määral (vähem kui 20% ulatuses).
Inimesel on ravimi biotransformatsioon vähene. Seetõttu on plasmavalkudega seondumist või
biotransformatsiooni abil elimineerumist mõjutavad koostoimed teiste ravimitega väikese
tõenäosusega. Kuna antikolinergilised ained elimineeritakse peamiselt biotransformatsiooni teel, on
koostoimete võimalus piiratud, ehkki koostoimeid antikolinergikumidega ei ole uuritud. Selegiliin ja
levodopa ei mõjuta pramipeksooli farmakokineetikat.

Aktiivse renaalse eliminatsioonitee inhibiitorid/konkurendid
Tsimetidiin vähendab pramipeksooli renaalset kliirensit ligikaudu 34%, inhibeerides oletatavalt
katioonset sekretoorset transpordisüsteemi neeru tuubulites. Seega ravimid, mis inhibeerivad seda
aktiivset renaalset eliminatsiooniteed või mis ise sel teel elimineeruvad (nagu tsimetidiin, amantadiin,
meksiletiin, zidovudiin, tsisplatiin, kiniin ja prokaiinamiid), võivad omada koostoimeid
pramipeksooliga, mille tulemusena võib pramipeksooli kliirens väheneda. Nende ravimite samaaegsel
manustamisel pramipeksooliga tuleb kaaluda pramipeksooli annuse vähendamist.

Kombinatsioon levodopaga
Pramipeksooli kasutamisel kombinatsioonis levodopaga on soovitatav levodopa annuse vähendamine
ja teiste Parkinsoni tõve ravis kasutatavate preparaatide annused hoida samad, kui pramipeksooli
annust suurendatakse.

Võimaliku toimete kuhjumise tõttu on soovitatav olla ettevaatlik, kui patsiendid manustavad koos
pramipeksooliga teisi rahustava toimega ravimeid või tarbivad alkoholi (vt lõigud 4.4, 4.7 ja 4.8).

Antipsühhootilised ravimid
Antipsühhootiliste ravimite koosmanustamist pramipeksooliga tuleb vältida (vt lõik 4.4), nt võib
tekkida antagonistlik efekt.

Rasedus

Inimestel ei ole ravimi toimet rasedusele ja imetamisele uuritud. Pramipeksool ei olnud teratogeenne
rottidel ega küülikutel, kuid osutus embrüotoksiliseks rottidel emasloomadele toksiliste annuste
kasutamisel (vt lõik 5.3). Pramipeksooli tohib raseduse ajal kasutada ainult siis, kui oodatav kasu
õigustab võimaliku ohu lootele.

Imetamine
Kuna pramipeksool inhibeerib inimestel prolaktiini sekretsiooni, võib oletada rinnapiima erituse
vähenemist. Pramipeksooli eritumist rinnapiima ei ole naistel uuritud. Rottidel oli toimeainega seotud
radioaktiivsus emapiimas kõrgem kui vereplasmas. Inimestelt saadud andmete puudumise tõttu ei tohi
pramipeksooli imetamise ajal kasutada. Kui ravimi kasutamine on vältimatu, tuleb imetamine
lõpetada.

Fertiilsus
Inimese fertiilsust mõjutavate toimete kohta ei ole uuringuid läbi viidud. Nagu dopamiini agonistide
puhul on oodata, mõjutas pramipeksool loomuuringutes emasloomade innaaega ning vähendas
fertiilsust. Siiski need uuringud ei näidanud otseseid ega kaudseid kahjulikke toimeid isasloomade
fertiilsusele.

Pramipeksool võib omada tugevat toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

Pramipeksooli võtmisel võivad tekkida hallutsinatsioonid või somnolentsus.

Patsiente, kes saavad pramipeksooli ja kellel esineb somnolentsust ja/või ootamatu uinumise
episoode, tuleb teavitada vajadusest hoiduda autojuhtimisest või muudest tegevustest, kus nõrgenenud
tähelepanu võib haigele endale või teistele põhjustada tõsiseid vigastusi või surma (näiteks
masinatega töötamisel), kuni taolised korduvad episoodid ja somnolentsus on möödunud (vt ka lõigud
4.4, 4.5 ja 4.8).

Võimalikud kõrvaltoimed
Pramipeksooli kasutamise ajal võib oodata järgmisi kõrvaltoimeid: ebanormaalsed unenäod,
amneesia, impulsi kontrolli häirete käitumuslikud sümptomid ja sundkäitumine, nagu liigsöömine,
poodlemistung, hüperseksuaalsus ja patoloogiline mängurlus; südamepuudulikkus, segasus,
kõhukinnisus, delusioon, pearinglus, düskineesia, hingeldus, väsimus, hallutsinatsioonid, peavalu,
luksumine, hüperkineesia, hüperfaagia, hüpotensioon, antidiureetilise hormooni liigne sekretsioon,
unetus, libiido häired, iiveldus, paranoia, perifeersed tursed, kopsupõletik, sügelus, nahalööve ja muu
ülitundlikkus, rahutus, unisus, ootamatu uinumine, sünkoop, nägemiskahjustus (sh diploopia, hägune
nägemine ja nägemisteravuse vähenemine), oksendamine, kehakaalu langus (sh söögiisu langus),
kehakaalu tõus.

Analüüsi tulemused kogutud platseebokontrollitud uuringutest, mis hõlmasid kokku
1923 pramipeksool-ravi ja 1354 platseebot saanud patsienti, näitasid, et kõrvaltoimeid esines sageli
mõlemas rühmas. 63%-l patsientidest pramipeksooli ja 52%-l platseebot saanud patsientidest esines
vähemalt üks kõrvaltoime.

Tabelis 1 on näidatud ravimi kõrvaltoimete esinemissagedus platseebokontrollitud kliinilistes
uuringutes, mis viidi läbi Parkinsoni tõbe põdevate patsientidega. Selles tabelis esitatud ravimi
kõrvaltoimete hulka on arvatud need juhtumid, mida täheldati vähemalt 0,1%-l pramipeksooli saanud
patsientidest ja mida esines tunduvalt sagedamini pramipeksooli kui platseebo puhul või kui
kõrvaltoimet peeti kliiniliselt oluliseks. Enamus ravimi kõrvaltoimetest olid kerged või keskmise
raskusega, ilmnevad need tavaliselt ravi algusperioodil ning taanduvad enamasti ravi jätkumisel.


Kõrvaltoimed on organsüsteemide klasside kaupa loetletud esinemissageduste alusel (patsientide arv,
kellel võib kõrvaltoime ilmneda), kasutades järgmisi jaotusi: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni <
1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000).

Parkinsoni tõbi, kõige sagedasemad kõrvaltoimed
Kõige sagedamini teatatud ravimi kõrvaltoimeteks (≥ 5%) Parkinsoni tõbe põdevatel patsientidel,
mida esineb rohkem pramipeksooli kui platseebo korral, on iiveldus, düskineesia, hüpotensioon,
pearinglus, unisus, unetus, kõhukinnisus, hallutsinatsioonid, peavalu ja väsimus. Unisuse
esinemissagedus on suurem annuste korral, mis ületavad 1,5 mg pramipeksooli soola ööpäevas (vt
lõik 4.2). Kombinatsioonis levodopaga oli sagedasemaks kõrvaltoimeks düskineesia. Ravi alguses
võib esineda hüpotensioon, eriti kui pramipeksooli annust suurendatakse liiga kiiresti.

Tabel 1. Parkinsoni tõbi
Organsüsteemi klass
Ravimi kõrvaltoime
Infektsioonid ja infestatsioonid
Aeg-ajalt
kopsupõletik
Endokriinsüsteemi häired
Aeg-ajalt
antidiureetilise hormooni liigne sekretsioon¹
Psühhiaatrilised häired
Sage
ebanormaalsed unenäod, impulsi kontrolli häirete käitumuslikud
sümptomid ja sundkäitumised; segasus, hallutsinatsioonid, unetus
Aeg-ajalt
liigsöömine¹, poodlemistung, delusioon, hüperfaagia¹,
hüperseksuaalsus, libiido häired, paranoia, patoloogiline mängurlus,
rahutus
Närvisüsteemi häired
Väga sage
pearinglus, düskineesia, unisus
Sage
peavalu
Aeg-ajalt
amneesia, hüperkineesia, ootamatu uinumine, sünkoop
Silma kahjustused
Sage
nägemiskahjustus, sh diploopia, hägune nägemine ja nägemisteravuse
vähenemine
Südame häired
Aeg-ajalt
südamepuudulikkus¹
Vaskulaarsed häired
Sage
hüpotensioon
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Aeg-ajalt
hingeldus, luksumine
Seedetrakti häired
Väga sage
iiveldus
Sage
kõhukinnisus, oksendamine
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt
ülitundlikkus, sügelus, lööve
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Sage
väsimus, perifeerne turse
Uuringud
Sage
kehakaalu langus, sh söögiisu langus
Aeg-ajalt
kehakaalu tõus
1 Seda kõrvaltoimet on täheldatud turuletulekujärgselt. 95%-lise kindlusega ei ole esinemissageduse
kategooria rohkem kui “aeg-ajalt”, kuid võib olla madalam. Täpne esinemissageduse hinnang ei ole
võimalik, kuna seda kõrvaltoimet ei esinenud kliinilise uuringu andmebaasis, mis hõlmas 2762
Parkinsoni tõvega patsienti, keda raviti pramipeksooliga.

Unisus

Pramipeksooli on seostatud unisusega ning aeg-ajalt on seda seostatud liigse päevase unisuse ja
järskude uinumise episoodidega (vt ka lõik 4.4).

Libiido häired
Pramipeksool-raviga võivad aeg-ajalt kaasneda libiido häired (suurenemine või vähenemine).

Impulsi kontrolli häired
Patsientidel, keda ravitakse dopamiini agonistide, sh pramipeksooliga võivad tekkida patoloogiline
mängurlus, libiido tõus, hüperseksuaalsus, kompulsiivne rahakulutamine või ostlemine, liigsöömine ja
kompulsiivne söömine (vt lõik 4.4).

Läbilõikelises retrospektiivses sõel- ja haigusjuhtude kontrolli uuringus, mis hõlmas 3090 Parkinsoni
tõvega patsienti, esinesid viimase kuue kuu jooksul kõigist dopaminergilist või mittedopaminergilist
ravi saanud patsientidest 13,6%-l impulsi kontrolli häire sümptomid. Need ilmnesid patoloogilise
mängurluse, poodlemistungi, liigsöömise ja seksuaalse sundkäitumisena (hüperseksuaalsus). Impulsi
kontrolli häirete võimalikud sõltumatud riskitegurid olid dopaminergilised ravimid ja dopaminergilise
ravimi suuremad annused, noorem iga (≤ 65 aastat), vallaline perekonnaseis ja mängurlus
subjektiivses perekonnaanamneesis.

Südamepuudulikkus
Kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt on pramipeksooli kasutavatel patsientidel teatatud
südamepuudulikkust. Farmakoepidemioloogilises uuringus kaasnes pramipeksooli kasutamisega
südamepuudulikkuse riski tõus, võrreldes pramipeksooli mittekasutanutega (täheldatud riskisuhe 1,86;
95% CI, 1,21...2,85).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Ulatusliku üleannustamise kliiniline kogemus puudub. Võimalikud kõrvaltoimed on seotud dopamiini
agonistide farmakodünaamiliste omadustega ja nendeks võivad olla iiveldus, oksendamine,
hüperkineesia, hallutsinatsioonid, agitatsioon ja hüpotensioon. Antidooti dopamiini agonisti
üleannustamise juhuks ei ole. Kesknärvisüsteemi stimulatsiooni nähtude korral võib olla näidustatud
neuroleptikumi manustamine. Üleannustamise raviks võib olla vajalik üldiste toetavate meetmete
rakendamine: maoloputus, intravenoossed vedelikud, aktiivsöe manustamine ja
elektrokardiograafiline monitooring.

Farmakoterapeutiline rühm: Parkinsonismivastased ained, dopamiini agonistid
ATC-kood: N04BC05

Toimemehhanism
Pramipeksool on dopamiiniretseptorite agonist, mis seondub suure selektiivsuse ja spetsiifilisusega
D2-alatüübi retseptoritega, mille hulgast on eelistatult afiinsus D -retseptorite suhtes, samuti on
3
olemas täielik sisemine aktiivsus.

Stimuleerides dopamiiniretseptoreid juttkehas, leevendab pramipeksool Parkinsoni tõvest tingitud
motoorikahäireid. Loomkatsetes on näidatud, et pramipeksool inhibeerib dopamiini sünteesi,
vabanemist ja ringkäiku.


Farmakodünaamilised toimed
Vabatahtlikel uuringualustel on täheldatud annusest sõltuvat prolaktiinitaseme vähenemist. Tervete
vabatahtlikega läbiviidud kliinilises uuringus, milles pramipeksooli prolongeeritult vabastavate
tablettide annused tiitriti soovitatust kiiremini (iga 3 päeva järel) kuni annuseni 3,15 mg
pramipeksooli alust (4,5 mg soolana) ööpäevas, täheldati vererõhu tõusu ja südame löögisageduse
kiirenemist. Sellist toimet uuringupatsientidel ei täheldatud.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Parkinsoni tõve korral
Patsiendil leevendab pramipeksool idiopaatilise Parkinsoni tõve nähte ja sümptomeid.
Platseebokontrollitud kliinilised uuringud hõlmasid ligikaudu 1800 pramipeksooliga ravitud patsienti,

kellel haigus oli Hoehni ja Yahri järgi I...V staadiumis. Nendest ligikaudu 1000-l oli haigus
kaugelearenenud staadiumis, raviks kasutati korraga levodopat ning kaasusid motoorika tüsistused.

Varases ja kaugelearenenud Parkinsoni tõve staadiumis säilis pramipeksooli tõhusus kontrollitud
kliinilises uuringus ligikaudu 6 kuud. Avatud jätku-uuringus, mis kestis enam kui 3 aastat, ei
täheldatud tõhususe vähenemist. 2-aastase kestusega kontrollitud topeltpimedas kliinilises uuringus
pikendas esmaravi pramipeksooliga tunduvalt perioodi motoorsete tüsistuste tekkimiseni ja vähendas
nende esinemissagedust võrreldes levodopa esmaraviga. Motoorsete tüsistuste hilisem saabumine
pramipeksooli tõttu tuleb seada tasakaaluks levodopast tingitud suurema motoorse funktsiooni
paranemisele (mõõdetuna keskmise muutusena UPDRS-skaalal). Üldine hallutsinatsioonide ja
somnolentsuse esinemissagedus oli annuse suurendamise perioodil suurem tavaliselt
pramipeksoolirühmas. Ometi puudusid olulised erinevused ka säilitusravi kestel. Pramipeksooli
manustamisel Parkinsoni tõvega patsientidele tuleb neid asjaolusid arvestada.

Lapsed
Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama pramipeksooliga läbi viidud uuringute tulemusi laste kõikide
alarühmade kohta Parkinsoni tõve korral (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Tourette’i sündroomi korral
6-nädalases topeltpimedas randomiseeritud platseeboga kontrollitud paindlike annustega uuringus
hinnati pramipeksooli (0,0625...0,5 mg ööpäevas) efektiivsust 6...17-aastastel pediaatrilistel Tourette’i
sündroomiga patsientidel. Kokku randomiseeriti 63 patsienti (43 pramipeksoolile, 20 platseebole).
Primaarseks tulemusnäitajaks oli Yale’i globaalse tikkide raskusastme skaala (Yale Global Tic
Severity Scale, YGTSS) üldise tikiskoori (Total Tic Score, TTS) muutus algväärtusega võrreldes.
Pramipeksooli ja platseebo võrdluses ei täheldatud mingit erinevust ei primaarse tulemusnäitaja ega
ühegi sekundaarse efektiivsuse tulemusnäitaja - sh YGTSS üldskoori, patsiendi üldmulje paranemise
(Patient Global Impression of Improvement, PGI-I), kliinilise üldmulje paranemise (Clinical Global
Impression of Improvement, CGI-I) ega haiguse raskusastme kliinilise üldmulje (Clinical Global
Impressions of Severity of Illness, CGI-S) - osas. Kõrvaltoimeteks, mis esinesid vähemalt 5%-l
patsientidest pramipeksooli grupis ning olid sagedasemad pramipeksoolravi saanud kui platseebo
patsientidel, olid: peavalu (27,9%, platseebo - 25,0%), unisus (7,0%, platseebo - 5,0%), iiveldus
(18,6%, platseebo - 10,0%), oksendamine (11,6%, platseebo - 0,0%), valu epigastriumis (7,0%,
platseebo - 5,0%), ortostaatiline hüpotensioon (9,3%, platseebo - 5,0%), lihasvalu (9,3%; platseebo
5,0%), unehäire (7,0%, platseebo - 0,0%), düspnoe (7,0%, platseebo - 0,0%) ja ülemiste
hingamisteede infektsioon (7,0%, platseebo - 5,0%). Muudeks märkimisväärseteks kõrvaltoimeteks,
mis nõudsid pramipeksoolravi katketamist, olid segasusseisund, kõnehäire ja seisundi raskenemine (vt
lõik 4.2).

Imendumine
Pramipeksool imendub pärast suukaudset manustamist kiiresti ja täielikult. Absoluutne biosaadavus
on üle 90% ja maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas saabub 1...3 tunni pärast. Toidu samaaegsel
tarvitamisel väheneb imendumise kiirus, kuid imendumise määr ei muutu. Pramipeksoolil on

lineaarne farmakokineetika ja vereplasma kontsentratsioonide osas esinevad erinevate patsientide
vahel väikesed erinevused.

Jaotumine
Inimestel on pramipeksooli seonduvus vereplasma valkudega väga väike (alla 20%) ja jaotusruumala
suur (400 l). Rottidel on täheldatud preparaadi suuri kontsentratsioone ajus (ligikaudu 8 korda suurem
kui kontsentratsioon vereplasmas).

Biotransformatsioon
Inimorganismis metaboliseerub pramipeksool vaid väikestes kogustes.

Eritumine
Pramipeksool eritub peamiselt neerude kaudu muutumatul kujul. Ligikaudu 90% 14C märgistatud
ravimist eritus uriiniga ja alla 2% roojaga. Pramipeksooli totaalne kliirens on ligikaudu 500 ml/min ja
renaalne kliirens ligikaudu 400 ml/min Eliminatsiooni poolväärtusaeg (t½) varieerub 8 tunnist
.
noortel kuni 12 tunnini eakatel patsientidel.

Korduvannuse toksilisuse uuringud näitasid, et pramipeksool kutsub esile funktsionaalseid toimeid,
haarates põhiliselt KNS-i ja naise reproduktiivsüsteemi, mis tulenesid arvatavasti pramipeksooli
liigsest farmakodünaamilisest toimest.

Minisigadel täheldati diastoolse ja süstoolse rõhu ja südame löögisageduse vähenemist ning ahvidel
märgati hüpotensiivse toime tendentsi.

Pramipeksooli võimalikku toimet reproduktiivsele funktsioonile on uuritud rottidel ja küülikutel.
Pramipeksool ei olnud teratogeenne rottidel ega küülikutel, kuid osutus embrüotoksiliseks rottidel
emasloomale toksiliste annuste manustamisel. Loomaliikide valikust ja uuritud parameetrite
piiratusest tingituna ei ole pramipeksooli ebasoodsat toimet rasedusele ega meeste viljakusele
täielikult selgitatud.

Rottidel täheldati seksuaalse arengu (st eesnaha eraldumine ja tupe avenemine) hilinemist. Selle
tähtsus inimesel on teadmata.

Pramipeksool ei olnud genotoksiline. Isasrottidel kantserogeensuse uuringus arenenud Leydigi
rakkude hüperplaasia ja adenoomid on seletatavad pramipeksooli prolaktiini inhibeeriva toimega. See
leid ei ole inimeste puhul kliiniliselt oluline. Sama uuring näitas ka, et 2 mg/kg (soola) ja suurema
annuse juures pramipeksooliga tekkis võrkkesta degeneratsioon albiinorottidel. Viimast sümptomit ei
leitud pigmendiga rottidel ega ka 2-aastasel albiinohiirte kantserogeensuse uuringul ega ka mitte ühegi
teise liigi uuringutel.

Preželatineeritud tärklis (maisitärklis 1500)
Mannitool
Mikrokristalliline tselluloos
Povidoon (27,0…32,4)
Talk
Magneesiumstearaat

Ei kohaldata.

3 aastat.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Blister (PA/ALU/PVC-alumiinium): 10 tabletti blisterribal.
1, 3 või 10 blisterriba (10, 30 või 100 tabletti) pappkarbis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erinõuded puuduvad.