TRACRIUM
Toimeained: atrakuurbesilaat
Ravimi vorm: süstelahus/infusioonilahuse kontsentraat
Ravimi tugevus: 10mg 1ml 5ml 5TK
Retseptiravim
Seotud teemad
Pakendi infoleht: teave kasutajale
1. Mis ravim on TRACRIUM ja milleks seda kasutatakse
3.
RAVIMVORM
Süstelahus või infusioonilahuse kontsentraat.
4.
KLIINILISED ANDMED
4.1
Näidustused
Skeletilihaste lõõgastamiseks täiendavalt üldanesteesiale kirurgilistel operatsioonidel või täiendavalt
sedatsioonile intensiivravis.
4.2
Annustamine ja manustamisviis
Täiskasvanud.
Tracrium‘i manustatakse veenisisese süstina. Soovitatav annus on 0,3...0,6 mg/kg (sõltuvalt vajalikust
relaksatsiooni ajast), mis annab 15...35 min kestva lihaslõõgastuse.
Trahhea intubatsiooni korral.
Manustatakse 0,5...0,6 mg/kg, intubeerida on võimalik 90 sekundi möödudes. Vajadusel saab lihaslõõgastuse
kestust pikendada täiendavate annustega 0,1...0,2 mg/kg. Õige manustamise korral ei teki
kumulatsiooniefekti. Spontaanne neuromuskulaarne taastumine saabub 35 min möödumisel 95% ulatuses.
Tracrium’i toimet saab kiiresti lõpetada koliinesteraasi inhibiitoritega nagu neostigmiin ja edrofoonium,
millele lisaks võib manustada atropiini.
Infusioon.
Algannusena tehakse veenisisene süst 0,3...0,6 mg/kg. Kui soovitakse kestvat lihaslõõgastust, jätkatakse
infusiooniga annuses 0,3...0,6 mg/kg/ tunnis.
Soovitatud annustes võib Tracrium’i kasutada infusioonina ka kopsu- ja südamekirurgias. Kehatemperatuuri
alandamisel kuni 25...26°C aeglustub atrakuuriumi lagunemine organismis ja sellisel juhul on täieliku
relaksatsiooni saamiseks piisav pool tavalisest annusest.
Lapsed.
Üle 1-kuustel lastel on Tracrium’i annustamine sarnane täiskasvanutele, arvestades kehakaalu.
Vastsündinud (vanuses alla 1 kuu)
Vastsündinutele pole Tracrium'i annustamine ebapiisavate andmete tõttu soovitatud (vt lõik 5.1).
Eakad patsiendid.
Selles vanusegrupis võib kasutada tavalisi annuseid. Siiski on parem kasutada algannusena väikseimat
soovitatud annust ning manustada aeglaselt.
Maksa- ja/või neerupuudulikkusega patsiendid.
Sellistele patsientidele võib manustada tavalisi annuseid, sh ka puudulikkuse lõppstaadiumis.
Südame- ja veresoonkonna haigusega patsiendid.
Väga raske patoloogiaga patsiendile tuleb Tracrium'i algannus manustada vähemalt 60 sek jooksul.
Kasutamine intensiivravi saavatel patsientidel.
Algannusena manustatakse 0,3...0,6 mg/kg Tracrium'i veenisiseselt. Lihaslõõgastuse säilitamiseks jätkatakse
infusiooniga 11...13 µg/kg/min (0,65...0,78 mg/kg/tunnis). Annust tuleb valida iga patsiendi puhul
individuaalselt. Vajalik annus võib aja jooksul muutuda. Mõnel patsiendil on kasutatud annuseid 4,5
µg/kg/min (0,27 mg/kg/tunnis) kuni 29,5 µg/kg/min (1,77 mg/kg/tunnis).
Spontaanne taastumine ei sõltu manustatud infusiooni kestusest ja see võtab aega keskmiselt 60 min
(3
2. Mida on vaja teada enne TRACRIUM võtmist
..108 min).
Tracrium sobib järgmiste veenisiseste lahustega:
Infusioonilahus
Stabiilsusaeg
0,9% NaCl veenisisene infusioonilahus
24 tundi
5% glükoosi veenisisene infusioonilahus
8 tundi
Ringeri lahus
8 tundi
0,18% NaCl ja 4% glükoosi veenisisene infusioonilahus
8 tundi
Naatriumlaktaat veenisisene liitlahus (Hartmanni lahus)
4 tundi
Lahjendades atrakuuriumi ülalnimetatud lahustega kontsentratsioonini 0,5 mg/ml, on saadud lahus stabiilne
eelpoolnimetatud aja vältel, kui temperatuur on <30ºC.
Lahustada tuleb vahetult enne kasutamist, kuna preparaat ei sisalda antimikroobset säilitusainet. Valmislahus
tuleb ära kasutada võimalikult ruttu ning ülejääk minema visata.
Tracrium’i manustamisel on soovitatav haigeid jälgida, kuna igal haigel on vajalik annus piisava toime
saamiseks erinev.
4.3
Vastunäidustused
Tracrium on vastunäidustatud patsientidele, kellel esineb ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud
mis tahes abiaine suhtes.
4.4
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Atrakuurium halvab hingamislihased ja skeletilihased, kuid ei mõjuta samas teadvust ja valuläve. Tracrium’i
võivad manustada ainult isikud, kes on saanud müorelaksantide toimete alase spetsiaalse väljaõppe
(anestesioloogid ja teised arstid). Kohapeal peavad olema intubatsiooni, kunstliku hingamise ja hapniku
manustamise võimalused.
Tracrium võib põhjustada histamiini vabanemist. Patsiendile, kellel on esinenud histamiini vabanemisest
tingitud reaktsioone, tuleb ravimit manustada ettevaatusega. Bronhospasm võib tekkida eriti allergia ja astma
anamneesiga patsientidel.
Ettevaatlik peab olema ka atrakuuriumi manustamisel patsientidele, kellel on tekkinud ülitundlikkus teiste
neuromuskulaarsete blokaatorite suhtes, kuna on kirjeldatud sageli esinevat ristuvat tundlikkust (üle 50%)
seda tüüpi ravimite vahel (vt lõik 4.3).
Kreatiinfosfokinaasi (CPK) aktiivsuse korduvat mõõtmist tuleb kaaluda astmaga patsientidel, kes saavad
intensiivraviosakonnas suurtes annustes glükokortikosteroide ja neuromuskulaarseid blokaatoreid.
Nagu ka teiste mittedepolariseerivate müorelaksantide puhul, võib hüpofosfateemia aeglustada paranemist.
Selle seisundi korrigeerimine võib paranemist kiirendada.
Atrakuuriumil puudub raviannustes märkimisväärne vagolüütiline ja ganglioblokeeriv toime. Tracrium ei
mõjuta seega südame löögisagedust ning ei väldi mitmete üldanesteetikumide poolt esile kutsutavat
bradükardiat või operatsiooni käigus tekkivat vagaalset stimulatsiooni.
Müasteenia või neuromuskulaarsete haiguste ja märkimisväärse elektrolüütide defitsiidi all kannatavad
inimesed on müorelaksantide suhtes tundlikumad kui teised patsiendid. Patsiendile, kes on tundlik vererõhu
languse suhtes (nt hüpovoleemiline patsient), tuleb Tracrium’i manustada vähemalt 60 sekundi jooksul.
Tracrium ei vallanda maliigset hüpertermiat.
Sarnaselt teistele müorelaksantidele on raskete põletustega patsientidel vajalik annus suurem ja toime kestus
lühem.
Tracrium’i ei tohi manustada ühes süstlas ja nõelas koos aluseliste lahustega, nt tiopentaalnaatrium, kuna ta
on stabiilne ainult happelises keskkonnas.
Tracrium’il on hüpotoonilised omadused ning teda ei tohi manustada vereülekande süsteemi.
Nii nagu teiste veenisiseste lahuste korral, tuleb väikestesse veenidesse infusiooni järgselt manustada sinna
veeni sobivat lahust, nt füsioloogilist lahust. Pärast teiste ravimite manustamist läbi sama kanüüli loputada
seda hoolikalt paraja hulga sobiva veenisisese lahusega.
Intensiivravi patsiendid.
Arvatakse, et laboriloomadele atrakuuriumi suure annuse manustamise korral on metaboliit laudanosiin
põhjustanud mööduvat hüpotensiooni ning mõnel loomal tserebraalset erutust. Atrakuuriumi saanud
intensiivravi patsientidel on esinenud krampe, kuid nende seos laudanosiiniga ei ole kindel.
4.5
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Müorelaksantide toime kestust ja ulatust mõjutavad mitmed ravimid.
Toimeefekti suurendavad:
Anesteetikumid: enfluraan, isofluraan ja halotaan; ketamiin. Teised mittedepolariseerivad müorelaksandid.
Teised ravimid: antibiootikumid (aminoglükosiidid, polümüksiinid, spektinomütsiin, tetratsükliinid,
linkomütsiin ja klindamütsiin); arütmiavastased ravimid (propranoloon, kaltsiumikanalite blokaatorid,
lidokaiin, prokaiinamiid ja kinidiin); diureetikumid (furosemiid, on võimalik, et ka tiasiidid, mannitool ja
atsetasoolamiid); magneesiumi soolad, liitiumi soolad; ganglioblokaatorid (trimetafaan, heksametoon).
Toimeefekti vähendavad:
Fenütoiini või karbamasepiini eelnev pikaajaline kasutamine.
Mõned ravimid võivad harva süvendada või maskeerida latentset müasteeniat või kutsuda esile müasteenilise
sündroomi. Selle tulemusena suureneb tundlikkus mittedepolariseerivate müorelaksantide suhtes. Niisuguste
ravimite hulka kuuluvad erinevad antibiootikumid, ß-adrenoblokaatorid (propranolool, oksiprenoloon),
antiarütmikumid (prokaiinamiid, kinidiin), reumavastased ravimid (klorokiin, D-penitsillamiin), trimetafaan,
kloorpromasiin, steroidid, fenütoiin ja liitium.
Lihaslõõgastuse algus pikeneb ja kestus lüheneb patsientidel, kes saavad kestvat antikonvulsantravi.
Mittedepolariseerivate ravimite manustamine samaaegselt Tracrium’iga võib anda ülemäärase sünergilise
efekti.
Tracrium’i poolt esile kutsutud lihaslõõgastuse pikendamiseks ei ole soovitatav eelnevalt manustada
suksametooniumi. Mittedepolariseeriva müorelaksandi poolt esile kutsutud lihaslõõgastuse pikendamiseks
kasutatud suksametoonium võib tekitada pikaajalise blokaadi, mida on raske lõpetada koliinesteraasi
inhibiitoritega.
Ravi antikoliinesteraasidega (nt donepesiil), mida sageli kasutatakse Alzheimeri tõve raviks, võib põhjustada
atrakuuriumi poolt esile kutsutud neuromuskulaarse blokaadi kestuse lühenemist ja selle ulatuse vähenemist.
4.6
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Fertiilsus
Fertiilsusuuringuid ei ole läbi viidud.
Rasedus
Loomkatsetes on leitud, et atrakuuriumil puudub oluline teratogeenne toime. Sarnaselt kõikide
neuromuskulaarsete blokaatoritega tohib atrakuuriumit raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui loodetav kasu
emale kaalub üles võimalikud ohud lootele. Tracrium sobib müorelaksandina keiserlõike korral, kuna
raviannustes ei läbi ta kliiniliselt olulisel määral platsentaarbarjääri.
Imetamine
Atrakuuriumi ja tema metaboliitide rinnapiima eritumise kohta andmed puuduvad.
4.7
Toime reaktsioonikiirusele
See hoiatus pole atrakuuriumi kasutamise puhul asjakohane. Atrakuuriumit tuleb alati kasutada
kombinatsioonis üldanesteetikumiga ning seetõttu kehtivad seoses autojuhtimise ja masinate kasutamisega
tavalised üldanesteesia järgsed ettevaatusabinõud.
4.8
Kõrvaltoimed
Ravi ajal kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed on hüpotensioon (kerge, mööduv) ja naha õhetus, need
on tingitud histamiini vabanemisest. Väga harva on atrakuuriumi koos ühe või mitme anesteetikumiga
saanud patsientidel kirjeldatud raskeid anafülaktoidseid või anafülaktilisi reaktsioone.
Järgnevalt on kõrvaltoimed loetletud organsüsteemi klassi ja esinemissageduse järgi. Esinemissagedused on
toodud järgmiselt: väga sage >1/10,sage >1/100, <1/10,
aeg-ajalt >1/1000, <1/100,
harv >1/10000, <1/1000
väga harv <1/10000, sealhulgas üksikjuhud.
Väga sageli, sageli ja aeg-ajalt esinenud kõrvaltoimed on saadud kliiniliste uuringute andmete põhjal. Harva
ja väga harva esinenud kõrvaltoimed on üldjuhul saadud spontaansete andmete põhjal. Terminit „teadmata”
on kasutatud nende reaktsioonide puhul, kus ei olnud olemasolevate andmete põhjal võimalik
esinemissagedust hinnata.
Kõrvaltoimed, mida on seostatud histamiini vabanemisega, on märgitud tärniga (*).
Kliiniliste uuringute andmed.
Vaskulaarsed häired
Sage:
hüpotensioon (kerge, mööduv)*, nahapunetus*
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Aeg-ajalt:
bronhospasm*
Turustamisjärgsed andmed.
Immuunsüsteemi häired
Väga harv:
anafülaktiline reaktsioon, anafülaktoidne
reaktsioon, sh šokk, vereringe puudulikkus ja
südameseiskus
Väga harva on raskeid anafülaktoidseid või anafülaktilisi reaktsioone kirjeldatud patsientidel, kes
saavad atrakuuriumit koos ühe või mitme anesteetikumiga.
Närvisüsteemi häired
Teadmata:
krambid
Intensiivravi patsientidel on atrakuuriumi manustamise järgselt esinenud krampe, kui samaaegselt
kasutati ka teisi ravimeid. Tavaliselt esines sellistel patsientidel eelsoodumus krampide tekkeks (nt
koljutrauma, ajuturse, viirusentsefaliit, hüpoksiline entsefalopaatia või ureemia). Laudanosiini krampe
põhjustav toime ei ole kinnitust leidnud. Kliiniliste uuringute tulemuste põhjal puudub seos krampide
tekke ja laudanosiini plasmakontsentratsiooni vahel.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Harv:
urtikaaria
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Teadmata:
müopaatia, lihasnõrkus
Mõnel raskelt haigel intensiivravi patsiendil on pikaajalise müorelaksantravi järgselt tekkinud
lihasnõrkus ja/või müopaatia. Enamik neist patsientidest said samaaegselt kortikosteroidravi.
Atrakuuriumi manustamise korral on selline kõrvaltoime tekkinud harva ning põhjuslik seos ei ole
kindlaks tehtud.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9
Üleannustamine
Sümptomid
Tracrium’i süstelahuse üleannustamisel on peamised sümptomid pikaajaline lihashalvatus ja sellest
tulenevad tagajärjed.
Ravi
Peamine on haiget kuni omahingamise taastumiseni kunstlikult ventileerida. Kuna Tracrium ei mõjuta
teadvust, on oluline täielik sedatsioon. Taastumist saab kiirendada koliinesteraasi inhibiitoritega, millele võib
lisada atropiini või glükopürrolaati, juhul kui esinevad spontaanse taastumise tunnused.
5.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: Müorelaksandid; Perifeerse toimega müorelaksandid; Atrakuur
ATC-kood: M03AC04
Tracrium on veenisiseselt manustatav mittedepolariseeriv keskmise toimekestusega perifeerne müorelaksant,
mis atsetüülkoliiniga konkureerides blokeerib neuromuskulaarseid retseptoreid ja takistab sellega
närviimpulsside ülekannet skeletilihastele.
Tracrium ei avalda toimet silmasisesele rõhule, sellepärast on ta kasutatav silmakirurgias.
Lapsed:
Piiratud kirjanduseandmed vastsündinute kohta näitavad atrakuuri toimeaja alguse ja kestvuse varieeruvust
selles populatsioonis võrreldes lastega (vt lõik 4.2).
5.2
Farmakokineetilised omadused
Atrakuurium laguneb organismis Hoffmann’i eliminatsiooni teel kehatemperatuuri ja füsioloogilise pH
juures, hüdrolüüsi teel. Protsessi katalüsaatoriteks on mittespetsiifilised esteraasid.
Atrakuuriumi müorelakseeriva toime lõppemine ei sõltu maksa- ja neerufunktsioonist ning ravimi eritumisest.
Seega ei mõjuta vereringe-, maksa- ja neerufunktsioon Tracrium’i toime kestust. Seda ei mõjuta ka
füsioloogilistes piirides kehatemperatuuri ja vere pH kõikumised. Atrakuuriumi eliminatsiooni poolväärtusaeg
on ligikaudu 20 minutit ning jaotusruumala 0,16 l/kg. Atrakuuriumi seonduvus plasmavalkudega on 82%.
Atrakuuriumi ja tema metaboliitide sh laudanosiini kontsentratsioonile plasmas avaldavad hemofiltratsioon ja
hemodiafiltratsioon ainult minimaalset toimet. Hemodialüüsi ja hemoperfusiooni toime
plasmakontsentratsioonile on teadmata.
Maksa- ja neerufunktsiooni häiretega intensiivravi patsientidel on metaboliitide kontsentratsioon kõrgem,
kuid need metaboliidid ei mõjuta neuromuskulaarset blokaadi (vt lõik 4.4).
5.3
Prekliinilised ohutusandmed
Mutageensus.
Atrakuuriumit on hinnatud kolmes lühiaegses mutageensusuuringus. Ravim ei olnud mutageenne ei in vitro
(Ames’i salmonella analüüsimisel kontsentratsioonis kuni 1000 µg/plaadil) ega in vivo rottide luuüdi
analüüsimisel annustes, mis tekitavad lihaslõõgastust. Teises, in vitro hiirte lümfoomi analüüsis, ei
täheldatud mutageensust annuses kuni 60 µg/ml, mis hävitas kuni 50% rakkudest, kuid oli mõõdukalt
mutageenne annuses 80 µg/ml ilma metaboliseerivate ensüümideta ja kergelt mutageenne väga kõrgetes
annustes (1200 µg/ml), kui lisati metaboliseerivaid ensüüme. Mõlema annuse korral hävis üle 80%
rakkudest.
Inimesele manustades on atrakuuriumi mutageenne risk kaduvväike.
Kartsinogeensus.
Vastavaid uuringuid ei ole läbi viidud.
6.
FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1
Abiainete loetelu
Benseensulfoonhape.
6.2
Sobimatus
Ei ole kohaldatav.
6.3
Kõlblikkusaeg
2 aastat.
6.4
Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril 2...8 °C, valguse eest kaitstult, mitte hoida sügavkülmas. Transpordiks ja ajutiseks
säilitamiseks on lubatud ka lühiajaline hoidmine temperatuuril kuni 25 °C. Tracrium’i süstelahus või
infusioonilahuse kontsentraat kaotab pärast kuuajalist 25 °C juures hoidmist 5% oma potentsusest.
Kasutamata jäänud Tracrium'i süstelahus või infusioonilahuse kontsentraat avatud ampullides tuleb hävitada.
6.5
Pakendi iseloomustus ja sisu
Süstelahus või infusioonilahuse kontsentraat (10 mg/ml) 2,5 ml või 5 ml ampullis, 5 tk pakendis.
6.6
Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Erinõuded puuduvad.
7.
MÜÜGILOA HOIDJA JA TOOTJA
Glaxo Wellcome UK Limited trading as Glaxo Wellcome Operations
980 Great West Road
Brentford
Middlesex TW8 9GS
Ühendkuningriik
Partii vabastamise eest vastutavad tootjad:
GlaxoSmithKline Manufacturing S.p.A.
Strada Provinciale Asolana 90
43056 San Polo di Torrile
Parma
Itaalia
või
GlaxoSmithKline Pharmaceuticals S.A.
Grunwaldzka 189
60-322 Poznan
Poola
8.
MÜÜGILOA NUMBER
092394
9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
17.12.1999/19.08.2009
10.
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Detsember 2012
Ravimiametis kinnitatud märtsis 2015
Ravimi omaduste kokkuvõte
Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF
1. Ravimpreparaadi nimetus
Tracrium, 10 mg/ml süstelahus või infusioonilahuse kontsentraat
2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis
Süstelahuse või infusioonilahuse kontsentraadi 1 ml sisaldab 10 mg atrakuuriumbesilaati.
INN. Atracurii besilas
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. Ravimvorm
Süstelahus või infusioonilahuse kontsentraat.
4. Kliinilised andmed
4.1. Näidustused
Skeletilihaste lõõgastamiseks täiendavalt üldanesteesiale kirurgilistel operastioonidel või täiendavalt
sedatsioonile intensiivravis.
4.2. Annustamine ja manustamisviis
Täiskasvanud.
Tracriumâi manustatakse veenisisese süstina. Soovitatav annus on 0,3...0,6 mg/kg (sõltuvalt vajalikust
relaksatsiooni ajast), mis annab 15...35 min kestva lihaslõõgastuse.
Trahhea intubatsiooni korral.
Manustatakse 0,5...0,6 mg/kg, intubeerida on võimalik 90 sekundi möödudes. Vajadusel saab lihaslõõgastuse
kestust pikendada täiendavate annustega 0,1...0,2 mg/kg. Õige manustamise korral ei teki
kumulatsiooniefekti. Spontaanne neuromuskulaarne taastumine saabub 35 min möödumisel 95% ulatuses.
Tracrium’i toimet saab kiiresti lõpetada koliinesteraasi inhibiitoritega nagu neostigmiin ja edrofoonium,
millele lisaks võib manustada atropiini.
Infusioon.
Algannusena tehakse veenisisene süst 0,3...0,6 mg/kg. Kui soovitakse kestvat lihaslõõgastust, jätkatakse
infusiooniga annuses 0,3...0,6 mg/kg/ tunnis.
Soovitatud annustes võib Tracrium’i kasutada infusioonina ka kopsu- ja südamekirurgias. Kehatemperatuuri
alandamisel kuni 25...26°C aeglustub atrakuuriumi lagunemine organismis ja sellisel juhul on täieliku
relaksatsiooni saamiseks piisav pool tavalisest annusest.
Lapsed.
Üle 1-kuustel lastel on Tracrium’i annustamine sarnane täiskasvanutele, arvestades kehakaalu.
Vastsündinud (vanuses alla 1 kuu)
Vastsündinutele pole Tracrium'i annustamine ebapiisavate andmete tõttu soovitatud (vt lõik 5.1).
Eakad patsiendid.
Selles vanusegrupis võib kasutada tavalisi annuseid. Siiski on parem kasutada algannusena väikseimat
soovitatud annust ning manustada aeglaselt.
Maksa- ja/või neerupuudulikkusega patsiendid.
Sellistele patsientidele võib manustada tavalisi annuseid, sh ka puudulikkuse lõppstaadiumis.
Südame- ja veresoonkonna haigusega patsiendid.
Väga raske patoloogiaga patsiendile tuleb Tracrium’i algannus manustada vähemalt 60 sek jooksul.
Kasutamine intensiivravi saavatel patsientidel.
Algannusena manustatakse 0,3...0,6 mg/kg Tracrium’i veenisiseselt. Lihaslõõgastuse säilitamiseks jätkatakse
infusiooniga 11...13 µg/kg/min (0,65...0,78 mg/kg/tunnis). Annust tuleb valida iga patsiendi puhul
individuaalselt. Vajalik annus võib aja jooksul muutuda. Mõnel patsiendil on kasutatud annuseid 4,5
µg/kg/min (0,27 mg/kg/tunnis) kuni 29,5 µg/kg/min (1,77 mg/kg/tunnis).
Spontaanne taastumine ei sõltu manustatud infusiooni kestusest ja see võtab aega keskmiselt 60 min
(32...108 min).
Tracrium sobib järgmiste veenisiseste lahustega:
Infusioonilahus
Stabiilsusaeg
0,9% NaCl veenisisene infusioonilahus
24 tundi
5% glükoosi veenisisene infusioonilahus
8 tundi
Ringeri lahus
8 tundi
0,18% NaCl ja 4% glükoosi veenisisene infusioonilahus
8 tundi
Naatriumlaktaat veenisisene liitlahus (Hartmanni lahus)
4 tundi
Lahjendades atrakuuriumi ülalnimetatud lahustega kontsentratsioonini 0,5 mg/ml, on saadud lahus stabiilne
eelpoolnimetatud aja vältel, kui temperatuur on <30ºC.
Lahustada tuleb vahetult enne kasutamist, kuna preparaat ei sisalda antimikroobset säilitusainet. Valmislahus
tuleb ära kasutada võimalikult ruttu ning ülejääk minema visata.
Tracrium'i manustamisel on soovitatav haigeid jälgida, kuna igal haigel on vajalik annus piisava toime
saamiseks erinev.
4.3. Vastunäidustused
Tracrium on vastunäidustatud patsientidele, kellel esineb ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud
mis tahes abiaine suhtes.
4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Atrakuurium halvab hingamislihased ja skeletilihased, kuid ei mõjuta samas teadvust ja valuläve. Tracrium'i
võivad manustada ainult isikud, kes on saanud müorelaksantide toimete alase spetsiaalse väljaõppe
(anestesioloogid ja teised arstid). Kohapeal peavad olema intubatsiooni, kunstliku hingamise ja hapniku
manustamise võimalused.
Tracrium võib põhjustada histamiini vabanemist. Patsiendile, kellel on esinenud histamiini vabanemisest
tingitud reaktsioone, tuleb ravimit manustada ettevaatusega. Bronhospasm võib tekkida eriti allergia ja astma
anamneesiga patsientidel.
Ettevaatlik peab olema ka atrakuuriumi manustamisel patsientidele, kellel on tekkinud ülitundlikkus teiste
neuromuskulaarsete blokaatorite suhtes, kuna on kirjeldatud sageli esinevat ristuvat tundlikkust (üle 50%)
seda tüüpi ravimite vahel (vt lõik 4.3).
Kreatiinfosfokinaasi (CPK) aktiivsuse korduvat mõõtmist tuleb kaaluda astmaga patsientidel, kes saavad
intensiivraviosakonnas suurtes annustes glükokortikosteroide ja neuromuskulaarseid blokaatoreid.
Nagu ka teiste mittedepolariseerivate müorelaksantide puhul, võib hüpofosfateemia aeglustada paranemist.
Selle seisundi korrigeerimine võib paranemist kiirendada.
Atrakuuriumil puudub raviannustes märkimisväärne vagolüütiline ja ganglioblokeeriv toime. Tracrium ei
mõjuta seega südame löögisagedust ning ei väldi mitmete üldanesteetikumide poolt esile kutsutavat
bradükardiat või operatsiooni käigus tekkivat vagaalset stimulatsiooni.
Müasteenia või neuromuskulaarsete haiguste ja märkimisväärse elektrolüütide defitsiidi all kannatavad
inimesed on müorelaksantide suhtes tundlikumad kui teised patsiendid. Patsiendile, kes on tundlik vererõhu
languse suhtes (nt hüpovoleemiline patsient), tuleb Tracrium’i manustada vähemalt 60 sekundi jooksul.
Tracrium ei vallanda maliigset hüpertermiat.
Sarnaselt teistele müorelaksantidele on raskete põletustega patsientidel vajalik annus suurem ja toime kestus
lühem.
Tracrium’i ei tohi manustada ühes süstlas ja nõelas koos aluseliste lahustega, nt tiopentaalnaatrium, kuna ta
on stabiilne ainult happelises keskkonnas.
Tracrium’il on hüpotoonilised omadused ning teda ei tohi manustada vereülekande süsteemi.
Nii nagu teiste veenisiseste lahuste korral, tuleb väikestesse veenidesse infusiooni järgselt manustada sinna
veeni sobivat lahust, nt füsioloogilist lahust. Pärast teiste ravimite manustamist läbi sama kanüüli loputada
seda hoolikalt paraja hulga sobiva veenisisese lahusega.
Intensiivravi patsiendid.
Arvatakse, et laboriloomadele atrakuuriumi suure annuse manustamise korral on metaboliit laudanosiin
põhjustanud mööduvat hüpotensiooni ning mõnel loomal tserebraalset erutust. Atrakuuriumi saanud
intensiivravi patsientidel on esinenud krampe, kuid nende seos laudanosiiniga ei ole kindel.
4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Müorelaksantide toime kestust ja ulatust mõjutavad mitmed ravimid.
Toimeefekti suurendavad:
Anesteetikumid: enfluraan, isofluraan ja halotaan; ketamiin. Teised mittedepolariseerivad müorelaksandid.
Teised ravimid: antibiootikumid (aminoglükosiidid, polümüksiinid, spektinomütsiin, tetratsükliinid,
linkomütsiin ja klindamütsiin); arütmiavastased ravimid (propranoloon, kaltsiumikanalite blokaatorid,
lidokaiin, prokaiinamiid ja kinidiin); diureetikumid (furosemiid, on võimalik, et ka tiasiidid, mannitool ja
atsetasoolamiid); magneesiumi soolad, liitiumi soolad; ganglioblokaatorid (trimetafaan, heksametoon).
Toimeefekti vähendavad:
Fenütoiini või karbamasepiini eelnev pikaajaline kasutamine.
Mõned ravimid võivad harva süvendada või maskeerida latentset müasteeniat või kutsuda esile müasteenilise
sündroomi. Selle tulemusena suureneb tundlikkus mittedepolariseerivate müorelaksantide suhtes. Niisuguste
ravimite hulka kuuluvad erinevad antibiootikumid, ß-adrenoblokaatorid (propranolool, oksiprenoloon),
antiarütmikumid (prokaiinamiid, kinidiin), reumavastased ravimid (klorokiin, D-penitsillamiin), trimetafaan,
kloorpromasiin, steroidid, fenütoiin ja liitium.
Lihaslõõgastuse algus pikeneb ja kestus lüheneb patsientidel, kes saavad kestvat antikonvulsantravi.
Mittedepolariseerivate ravimite manustamine samaaegselt Tracrium’iga võib anda ülemäärase sünergilise
efekti.
Tracrium’i poolt esile kutsutud lihaslõõgastuse pikendamiseks ei ole soovitatav eelnevalt manustada
suksametooniumi. Mittedepolariseeriva müorelaksandi poolt esile kutsutud lihaslõõgastuse pikendamiseks
kasutatud suksametoonium võib tekitada pikaajalise blokaadi, mida on raske lõpetada koliinesteraasi
inhibiitoritega.
Ravi antikoliinesteraasidega (nt donepesiil), mida sageli kasutatakse Alzheimeri tõve raviks, võib põhjustada
atrakuuriumi poolt esile kutsutud neuromuskulaarse blokaadi kestuse lühenemist ja selle ulatuse vähenemist.
4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Fertiilsus
Fertiilsusuuringuid ei ole läbi viidud.
Rasedus
Loomkatsetes on leitud, et atrakuuriumil puudub oluline teratogeenne toime. Sarnaselt kõikide
neuromuskulaarsete blokaatoritega tohib atrakuuriumit raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui loodetav kasu
emale kaalub üles võimalikud ohud lootele. Tracrium sobib müorelaksandina keiserlõike korral, kuna
raviannustes ei läbi ta kliiniliselt olulisel määral platsentaarbarjääri.
Imetamine
Atrakuuriumi ja tema metaboliitide rinnapiima eritumise kohta andmed puuduvad.
4.7. Toime reaktsioonikiirusele
See hoiatus pole atrakuuriumi kasutamise puhul asjakohane. Atrakuuriumit tuleb alati kasutada
kombinatsioonis üldanesteetikumiga ning seetõttu kehtivad seoses autojuhtimise ja masinate kasutamisega
tavalised üldanesteesia järgsed ettevaatusabinõud.
4.8. Kõrvaltoimed
Ravi ajal kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed on hüpotensioon (kerge, mööduv) ja naha õhetus, need
on tingitud histamiini vabanemisest. Väga harva on atrakuuriumi koos ühe või mitme anesteetikumiga
saanud patsientidel kirjeldatud raskeid anafülaktoidseid või anafülaktilisi reaktsioone.
Järgnevalt on kõrvaltoimed loetletud organsüsteemi klassi ja esinemissageduse järgi. Esinemissagedused on
toodud järgmiselt: väga sage >1/10,sage >1/100, <1/10,
aeg-ajalt >1/1000, <1/100,
harv >1/10000, <1/1000
väga harv <1/10000, sealhulgas üksikjuhud.
Väga sageli, sageli ja aeg-ajalt esinenud kõrvaltoimed on saadud kliiniliste uuringute andmete põhjal. Harva
ja väga harva esinenud kõrvaltoimed on üldjuhul saadud spontaansete andmete põhjal. Terminit „teadmata”
on kasutatud nende reaktsioonide puhul, kus ei olnud olemasolevate andmete põhjal võimalik
esinemissagedust hinnata.
Kõrvaltoimed, mida on seostatud histamiini vabanemisega, on märgitud tärniga (*).
Kliiniliste uuringute andmed.
Vaskulaarsed häired
Sage:
hüpotensioon (kerge, mööduv)*, nahapunetus*
Respiratoorsed, rindkere ja
mediastiinumi häired
Aeg-ajalt:
bronhospasm*
Turustamisjärgsed andmed.
Immuunsüsteemi häired
Väga harv:
anafülaktiline reaktsioon, anafülaktoidne reaktsioon, sh šokk, vereringe
puudulikkus ja südameseiskus
Väga harva on raskeid anafülaktoidseid või anafülaktilisi reaktsioone kirjeldatud patsientidel, kes
saavad atrakuuriumit koos ühe või mitme anesteetikumiga.
Närvisüsteemi häired
Teadmata:
krambid
Intensiivravi patsientidel on atrakuuriumi manustamise järgselt esinenud krampe, kui samaaegselt
kasutati ka teisi ravimeid. Tavaliselt esines sellistel patsientidel eelsoodumus krampide tekkeks (nt
koljutrauma, ajuturse, viirusentsefaliit, hüpoksiline entsefalopaatia või ureemia). Laudanosiini krampe
põhjustav toime ei ole kinnitust leidnud. Kliiniliste uuringute tulemuste põhjal puudub seos krampide
tekke ja laudanosiini plasmakontsentratsiooni vahel.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Harv:
urtikaaria
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Teadmata:
müopaatia, lihasnõrkus
Mõnel raskelt haigel intensiivravi patsiendil on pikaajalise müorelaksantravi järgselt tekkinud
lihasnõrkus ja/või müopaatia. Enamik neist patsientidest said samaaegselt kortikosteroidravi.
Atrakuuriumi manustamise korral on selline kõrvaltoime tekkinud harva ning põhjuslik seos ei ole
kindlaks tehtud.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9. Üleannustamine
Sümptomid
Tracrium’i süstelahuse üleannustamisel on peamised sümptomid pikaajaline lihashalvatus ja sellest
tulenevad tagajärjed.
Ravi
Peamine on haiget kuni omahingamise taastumiseni kunstlikult ventileerida. Kuna Tracrium ei mõjuta
teadvust, on oluline täielik sedatsioon. Taastumist saab kiirendada koliinesteraasi inhibiitoritega, millele võib
lisada atropiini või glükopürrolaati, juhul kui esinevad spontaanse taastumise tunnused.
5. Farmakoloogilised andmed
5.1. Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: Müorelaksandid; Perifeerse toimega müorelaksandid; Atrakuur
ATC-kood: M03AC04
Tracrium on veenisiseselt manustatav mittedepolariseeriv keskmise toimekestusega perifeerne müorelaksant,
mis atsetüülkoliiniga konkureerides blokeerib neuromuskulaarseid retseptoreid ja takistab sellega
närviimpulsside ülekannet skeletilihastele.
Tracrium ei avalda toimet silmasisesele rõhule, sellepärast on ta kasutatav silmakirurgias.
Lapsed:
Piiratud kirjanduseandmed vastsündinute kohta näitavad atrakuuri toimeaja alguse ja kestvuse varieeruvust
selles populatsioonis võrreldes lastega (vt lõik 4.2).
5.2. Farmakokineetilised omadused
Atrakuurium laguneb organismis Hoffmann'i eliminatsiooni teel kehatemperatuuri ja füsioloogilise pH
juures, hüdrolüüsi teel. Protsessi katalüsaatoriteks on mittespetsiifilised esteraasid.
Atrakuuriumi müorelakseeriva toime lõppemine ei sõltu maksa- ja neerufunktsioonist ning ravimi eritumisest.
Seega ei mõjuta vereringe-, maksa- ja neerufunktsioon Tracrium’i toime kestust. Seda ei mõjuta ka
füsioloogilistes piirides kehatemperatuuri ja vere pH kõikumised. Atrakuuriumi eliminatsiooni poolväärtusaeg
on ligikaudu 20 minutit ning jaotusruumala 0,16 l/kg. Atrakuuriumi seonduvus plasmavalkudega on 82%.
Atrakuuriumi ja tema metaboliitide sh laudanosiini kontsentratsioonile plasmas avaldavad hemofiltratsioon ja
hemodiafiltratsioon ainult minimaalset toimet. Hemodialüüsi ja hemoperfusiooni toime
plasmakontsentratsioonile on teadmata.
Maksa- ja neerufunktsiooni häiretega intensiivravi patsientidel on metaboliitide kontsentratsioon kõrgem,
kuid need metaboliidid ei mõjuta neuromuskulaarset blokaadi (vt lõik 4.4).
5.3. Prekliinilised ohutusandmed
Mutageensus.
Atrakuuriumit on hinnatud kolmes lühiaegses mutageensusuuringus. Ravim ei olnud mutageenne ei in vitro
(Ames’i salmonella analüüsimisel kontsentratsioonis kuni 1000 µg/plaadil) ega in vivo rottide luuüdi
analüüsimisel annustes, mis tekitavad lihaslõõgastust. Teises, in vitro hiirte lümfoomi analüüsis, ei
täheldatud mutageensust annuses kuni 60 µg/ml, mis hävitas kuni 50% rakkudest, kuid oli mõõdukalt
mutageenne annuses 80 µg/ml ilma metaboliseerivate ensüümideta ja kergelt mutageenne väga kõrgetes
annustes (1200 µg/ml), kui lisati metaboliseerivaid ensüüme. Mõlema annuse korral hävis üle 80%
rakkudest.
Inimesele manustades on atrakuuriumi mutageenne risk kaduvväike.
Kartsinogeensus.
Vastavaid uuringuid ei ole läbi viidud.
6. Farmatseutilised andmed
6.1. Abiainete loetelu
Benseensulfoonhape.
6.2. Sobimatus
Ei ole kohaldatav.
6.3. Kõlblikkusaeg
2 aastat.
6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Hoida temperatuuril 2...8 °C, valguse eest kaitstult, mitte hoida sügavkülmas. Transpordiks ja ajutiseks
säilitamiseks on lubatud ka lühiajaline hoidmine temperatuuril kuni 25 °C. Tracrium’i süstelahus või
infusioonilahuse kontsentraat kaotab pärast kuuajalist 25 °C juures hoidmist 5% oma potentsusest.
Kasutamata jäänud Tracrium'i süstelahus või infusioonilahuse kontsentraat avatud ampullides tuleb hävitada.
6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Süstelahus või infusioonilahuse kontsentraat (10 mg/ml) 2,5 ml või 5 ml ampullis, 5 tk pakendis.
6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Erinõuded puuduvad.
7. Müügiloa hoidja
Glaxo Wellcome UK Limited trading as Glaxo Wellcome Operations
980 Great West Road
Brentford
Middlesex TW8 9GS
Ühendkuningriik
8. Müügiloa number
092394
9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev
17.12.1999/19.08.2009
10. Teksti läbivaatamise kuupäev
Detsember 2012
Ravimiametis kinnitatud märtsis 2015