Kui meeleolu on aastaaegade meelevallas
Arvutuste kohaselt kannatab Põhja-Euroopas 12 miljonit inimest sesoonse depressiooni (seasonal affective disorder ehk SAD) all.
Kõige sagedamini näib see mõjutavat 20ndates, 30ndates ja 40ndates eluaastates naisi. Sesoonne depressioon võib tekkida ka lastel ja noorukitel, harvemini eakatel, kirjutab CNN.
Sesoonset depressiooni esineb rohkem riikides, mis asuvad ekvaatorist kaugel ja kus aastaaegadest tingitud muutused päevavalgusega aja pikkuses on seetõttu eriti järsud, märkis New Yorgi Bronxi linnaosas asuva Albert Einsteini meditsiinikolledži ja selle kliiniku, Montefiore meditsiinikeskuse psühholoog Simon Rego.
Teadlased ei oska seletada, miks põhjustab aastaaegade vaheldumine osal inimestest sesoonset depressiooni, mis on tuntud ka talvemasenduse nime all. Ühe teooria kohaselt on mõnedel selleks geneetiline eelsoodumus ja depressiooni sümptomite vallandajateks on kindlad tegurid.
Sesoonse depressiooniga võivad kaasneda ka ärevus, enesetapumõtted ja keskendumisvõime langus, sõnas dr Tracy Latz, psühhiaater Põhja-Carolina osariigist Mooresville’ist.
Üldjuhul süvenevad sümptomid siis, kui minnakse suveajalt üle talveajale. Kui teil esineb masendust, mis kestab kaks või mitu nädalat järjest ning tekib igal aastal ühel ja samal ajal, siis võib olla tegu sesoonse depressiooniga.
Harvemini esineb seda häiret soojadel ja päikesepaistelistel suvepäevadel. Sellisel juhul süvenevad depressiooniohvritel kevaditi ja suviti ärevus ja unetus ning nad ärrituvad kergemini. Teistel tekib aga bipolaarse meeleoluhäire üks alaliike, mida nimetatakse „äraspidiseks sesoonseks depressiooniks“: seda iseloomustavad hüperaktiivsus, rahutus ja põhjendamatu tegutsemisiha kevadel ja suvel.
Sesoonne depressioon on seotud peamiselt keskkonnateguritega, eriti päevaaja pikkusega. Seepärast on talvemasenduse korral osutunud eriti tõhusaks valgusravi.