Südamelöökide tajumine mõjutab kehakuvandit
Värske uurimuse kohaselt võib see, millisena me tunnetame oma keha seespidiselt, mõjutada seda, millisena me tajume oma välimust.
Psühholoogid püüdsid kindlaks teha, kui hästi inimesed oma keha tunnetavad, paludes neil paari minuti jooksul oma pulsisagedust arvestada. Seejärel hindasid nad, kui hästi katsealused oma keha välispidiselt tajuvad, kasutades selleks võtet, mis tekitab meelepette, et kummist kunstkäsi on nende enda kehaosa, kirjeldab Science Daily.
Samal ajal kui puudutatakse kummist kätt, on katsealuse enda käsi varjatud ja nii tekibki illusioon, et kunstkäsi on päris kehaosa. Mida ebatäpsemad olid inimesed oma pulsisageduse mõõtmisel, seda enam mõjutas neid kirjeldatud võte. See uurimus näitab esmakordselt, et keha seespidine ja välispidine tunnetamine võivad olla tugevalt seotud.
Dr Manos Tsakiris Londoni Ülikooli Royal Holloway kolledži psühholoogiaosakonnast märkis: „Me tajume oma keha mitut moodi. Me vaatame seda, tunneme puudutusi ja aistime kehasiseseid protsesse, näiteks seda, kui süda kiiresti taob või kui „liblikad on kõhus“.
Näib, et see, millisena me oma keha välispidiselt tajume, ehk „kehakuvand“ on osaliselt seotud sellega, kui hästi me tajume kehasiseseid protsesse, näiteks südamelööke.
See avastus on väga oluline, kuna võib heita uut valgust kehataju patoloogiatele: inimeste seesmise kehatunnetuse uurimine võib aidata mõista, miks mõned tajuvad oma keha moonutatuna, näiteks need, kes kannatavad anoreksia või keha düsmorfilise häire käes.