Rene Bürkland: minu unistus on ühendada Hiina ja Lääne meditsiin
Rene Bürkland. Foto: Madis FilippovHiina meditsiini arst Rene Bürkland leiab, et nii Hiina kui Lääne meditsiinil on oma tugevused ja nõrkused, mistõttu on tema unistuseks kahe lähenemise ühendamine.
Palun rääkige oma taustast. Miks ja kuidas jõudsite Hiina meditsiinini?
Esimene kokkupuude Hiina meditsiiniga oli 7-aastasena, kui leidsin 1982. aasta taskukalendri, kus oli Kuldtähe palsami reklaam. Siis tekkis selle asja vastu esimene huvi. Sel ajal materjale saada ei olnud, aga huvi säilis. Esimene suurem kokkupuude Hiina meditsiiniga oli aastal 1994, kui läksin ühele kursusele. Sel ajal õppisin Tallinnas psühholoogiat. Peale lõpetamist läksin Tartusse meditsiini õppima ning selleks ajaks oli mul juba teadlik soov õppida edasi Hiina meditsiini. Samas tahtsin ka Lääne meditsiini õppida. Tahtsin, et nad koos oleksid. Tartu õpingute ajal olin ühe aasta akadeemilisel puhkusel Hiinas ja kui kooli lõpetasin, siis läksin kolmeks aastaks tagasi.
Missugune oli õppejõudude suhtumine, kui Te teatasite, et tahate õppida ka Hiina meditsiini?
Pidime õppetöö käigus tegema uurimustöid, ettekandeid ja muid individuaalseid töid, mille tegin kõik Hiina meditsiini teemal. Näiteks mõne haiguse käsitlus ja ravi Hiina meditsiini järgi. Otsisin piisavalt palju materjale, et sel oleks teaduslik põhi all. Kuue aasta jooksul sain ainult ühel korral selle pärast nõrgema hinde, et ma ei teinud tööd teemal, mida õppejõud tahtis, vaid enda teemal. Nii õppejõududele kui kaasõpilastele väga meeldis, et lähenesin asjale Hiina meditsiinilisest seisukohast.
Mis peale kooli edasi sai?
Kui 2006. aastal Tartus lõpetasin, sain Hiinasse stipendiumi. Kokku õppisin Hiinas neli aastat, aasta aega keelt ja kolm aastat meditsiini, sh nõelravi, ravimtaimi, Hiina massaaži ja tervisevõimlemist.
Miks on vaja tavameditsiini kõrvale Hiina meditsiini?
Mõlemal meditsiinil on oma tugevused ja nõrkused. Hiina meditsiin on väga hea – esiteks – haiguste ennetamiseks ja tervena püsimiseks ja – teiseks – selles etapis, mida Lääne meditsiinis nimetatakse prodromaalseks perioodiks, kui meil veel ei ole diagnoositavat haigust, aga mingid märgid viitavad, et mingi haigus võib välja kujuneda. Hiina meditsiini järgi selgitatakse haiguse kulgu nii, et ühes telje otsas on terve inimene, teises haige inimene, kuid vahemaa tervest haige inimeseni on üsna pikk. Haigel inimesel saame konventsionaalse meditsiiniga haigust diagnoosida, aga teel sinnani, mil saame diagnoosida, pole inimene enam terve. Samas pole ta tavameditsiini mõistes ka veel haige, kuid midagi on korrast ära. See on periood, mille jooksul Hiina meditsiini diagnostikavahenditega saab ära diagnoosida, kus on probleem. Siin saab Hiina meditsiin hästi palju aidata. Mulle ei meeldi see väljend, aga seda võiks nimetada haiguseks energeetilisel tasandil. Ta pole veel haigus füüsilisel tasandil. Kui see haigus on pikka aega energeetilisel tasandil, siis ühel hetkel ta muutub füüsiliseks.
Veel saab Hiina meditsiin väga palju Lääne meditsiini toetada krooniliste haiguste ravis. See on ravi, kus inimesed peavad regulaarselt medikamente võtma, kuid me kõik teame, et kui medikamentidel on toime, siis neil on ka kõrvaltoimed. Kui me hakkame kõrvaltoimeid üha järgmiste ja järgmiste ravimitega ravima, ajab see keha tasakaalust välja. Siin saab Hiina meditsiin aidata, toetada. Samas, kui võtame kirurgilised või ortopeedilised haigused või traumad, siis nende puhul on Lääne meditsiin kindlasti parem.
Kas Te võiksite tuua mõne näite ennetusest või krooniliste haigetega tegelemisest?
Kõige lihtsam, mis peab haiguste ennetuseks paigas olema, on puhkuse ja töö tasakaal, õige toitumine ja liikumine. Kui olin Hiinas, siis käisin igal hommikul pargis trenni tegemas. Hommikuti on parkides hästi palju pensionäre, kes võimlevad. Hiinas nimetatakse seda qigongiks. See hõlmab endas erinevaid võimlemis- ja hingamisharjutusi. Need liigutused ja asendid stimuleerivad verevoolu teatud kehapiirkondades ja organites. Seal oli üks meesterahvas, kes nägi välja umbes 60-aastane, aga tegelikult oli ta 72. Ta oli jäänud 60selt pensionile ühes ülekaalu, kehva silmanägemise, algava diabeedi ja algava kõrgvererõhutõvega. Kaheteist aasta jooksul oli ta iga päev käinud võimlemas ning medikamente ei kasutanud. Ta nägi nüüd tõesti heas füüsilises vormis välja ja ütles, et tal on veresuhkur ja vererõhk korras, loeb ilma prillideta ja ta olevat palju paremas seksuaalses vormis kui 40selt. Polnud mingeid imeasju – ainult nende võimlemisharjutustega hakkas tema keha paremini funktsioneerima.
Profülaktiliste asjadena võib välja tuua näiteks mõne taime lisamise oma toidu sisse immuunsuse tugevdamiseks. Näiteks korditsepts ja ganoderma on taimed, mis tugevdavad immuunsust ja annavad energiat. Kui me niimoodi igapäevaselt keha vaikselt toidame ja toetame, siis sellega loomegi baasi. Loomulikult võib iga inimene haigestuda, aga haigestumise kriitiline punkt nihkub oluliselt kaugemale. Krooniliste haiguste puhul, näiteks teist tüüpi diabeedi puhul, saab keha väga hästi taimedega toetada. Saab toetada seda, et insuliin paremini rakkudesse jõuaks, saab toetada kõhunäärme funktsiooni.
Ilmselt oma suva järgi pole nende ravimtaimede manustamine mõistlik, kuna ravimitega võivad tekkida koostoimed?
Üks asi on koostoimed. Teine on vahel ka arstide seas levinud väärarusaam, et taimeteed võib alati juua. Hiina ravimtaime teraapia on süstematiseeritud, kirjalikud ülestähendused on mitme tuhande aasta vanused. Seal on palju taimi, mis on ka väga mürgised, aga mis õigesti kasutades toetavad keha. Seetõttu öelda, et taimeteed võid juua küll ja see ei tee midagi halba, pole õige, sest tegelikult saab taimedega ka väga palju halba teha.
Võtame lihtsa näite koostoimetest ravimitega. Kui inimene võtab antikoagulante ja me paneme talle veel mingid taimed peale, mille toime Hiina meditsiini järgi on samuti vere vedelamaks tegemine, võib see potentseerida antikoagulandi toimet.
Seega peate Te põhjalikult teadma patsiendi lugu, tema ravimeid?
Ikka. Üks info on see, mille saame inimeselt endalt. Lisaks on meil ligipääs E-tervisesse. Meil võtavad patsiente vastu arstid, kes teavad ravimitest ja nende toimetest ja sellest, kuidas neid oma raviga koos kasutada.
Kui palju aega saate ühele patsiendile pühendada?
Esimene vastuvõtt on pool tundi kuni 40 minutit. Korduvad vastuvõtud on arstil 20-30 minutit. Ravi puhul, näiteks nõelravi või muu teraapia, võib keskmiselt arvestada tunniajase seansiga.
Millised on Hiina meditsiini ravimeetodid?
Hiina meditsiinis ei ole instrumentaalset diagnostikat, sest see arenes välja ajal, kui polnud ultraheli, röntgenit, EKG-d. Ta põhineb ühel väitel: sisemus peegeldub välises ehk diagnostika põhivahend on anamneesi võtmine ning märgid või sümptomid, mida su keha annab. Me ei räägi ainult nendest sümptomitest, mis on Lääne meditsiini järgi sümptomid, vaid kõikidest märkidest, mis näitavad, et midagi on korrast ära. Näiteks, kui inimesel väsib alaselg, siis see küll võib olla liigsest istumisest, aga sageli näitab see Hiina meditsiini järgi neerude energia nõrkust. See ei tähenda, et neerud oleksid füüsiliselt haiged, aga see on esimene varane märk, et energia on nõrk ja seda peaks tugevdama.
Olulised on anamnees, vaatlus, palpeerimine, keha lõhnad, hääled. Ka see on oluline, kuidas inimene räägib. Üks inimene räägib väga kõva energiat täis häälega. Teine räägib vaikselt, sosistades. See on juba inimese kohta suur info, et üks on pigem kalduv liiasuse sündroomile, energiat on liiga palju, see võib kinni jääda, teine kaldub tühjuse sündroomile, energiat on liiga vähe, ta on koguaeg väsinud, kehafunktsioonid on aeglasemad.
Väga tähtis diagnostikavahend on pulss. Radiaalarterilt saab Hiina meditsiini pulsidiagnostika järgi hinnata kõikide organite seisukorda. Veel on keelediagnostika. Keelel on erinevad tsoonid, mis näitavad erinevate organite seisukorda.
Ravimeetoditeks on taimeravi, nõelravi, Hiina ravimassaaž, kuputeraapia, moksateraapia, ravivõimlemine, toitumisteraapia. Väiksemaid asju on veel.
Enamus meie probleemid tulenevad sellest, et oleme läinud üle piiri, kust organism ei saa enam hakkama. Kogu Hiina meditsiini ravi eesmärk on viia organism sellisesse seisu, et ta suudab hakata ennast ise tervendama või taastama. Minu unistus on ühendada Lääne ja Hiina meditsiin. Sellest võidab patsient, kuid ka riik, kuna palju odavam on haigusi ennetada kui ravida. Ka arstide koormus langeks.
Kas ja kuidas teete koostööd tavameditsiiniga – näiteks ka vähihaige ravis?
Aina rohkem on arste, kes saadavad patsiente Hiina Meditsiini Keskusesse ja kelle juurde saadan neid mina. Palju teeme koostööd spordiarstidega, ortopeedidega, neuroloogidega ja endokrinoloogidega. Koostöö on paljuski jäänud selle taha, et arstidel ei ole teadmisi Hiina meditsiinist. Ma ei mõtle seda teadmist, et ravima hakata, vaid teadmist, mille jaoks seda kasutada saab. Võib-olla ühel hetkel jõuame sinna maale, kus tulevased arstid saavad ülikoolis kasvõi valikainena võtta ka teisi ravimeetodeid.
Ravis ma väga palju Lääne meditsiini ravimeetodeid ei kasuta. Selleks on palju paremaid spetsialiste kui mina. Aga ma tean neid piire, kust ei saa üle minna – ei ole nii, et kui inimesel on kroonilise haiguse tõttu ravimid peal, siis ma ütlen, et ta peab nende võtmise lõpetama, sest muidu ma teda ei ravi. Loomulikult määrab lääne meditsiinilise ravi patsiendi raviarst ja ravimite vähendamise samuti. Pigem on oluline teha neid asju paralleelselt.
Võtame näiteks antidepressantide kasutamise. Olen mitmel patsiendil soovitanud antidepressante esialgu edasi võtta, sest Hiina meditsiini ravimeetodid on natuke aeglasema toimega ja kahju sellest, kui inimene kukuks sügavasse auku, oleks palju suurem kui ravimitest tulenevad kõrvaltoimed. Ma seletan selle alati lahti, miks ta peab ravimeid edasi võtma. Kõige tähtsam on patsiendil aru saada, miks ta midagi võtab ja mismoodi ta peab käituma, et ühel hetkel medikamentidest vabaks saada. Ravi üks tähtsamaid komponente on patsiendi teadlik kaasamine raviprotsessi.
Onkoloogilisi patsiente on Lääne maailmas kahjuks aina rohkem. Mäletan, mida meile Tartu ülikoolis õpetati – onkoloogilisel haigel, kes saab kemoteraapiat, ei lubatud isegi vitamiine ega toidulisandeid võtta ja paljusid asju süüa, kuna ei teatud, kuidas see vähki mõjutab. Hiina meditsiinis kasutatakse onkoloogilistel patsientidel väga palju erinevaid meetodeid ja põhirõhk pole mitte niivõrd kasvaja, vaid organismi mõjutamisel, et muuta see tugevamaks ja ta saaks kasvajaga võidelda. Organismi toetamine kemoteraapia või kiiritusteraapia ajal on väga oluline.
Käisin eelmisel aastal Rothenburgis Saksamaal Hiina meditsiini konverentsil. Iisraeli onkoloog dr Yair Maimon, kes on ka Hiina meditsiini arst, pidas seal väga huvitava loengu. Ta oli jõudnud oma uuringu tulemustega sinnamaale, et oli välja töötanud ühe Hiina ravimtaime preparaadi, mida ta algselt uuris rinnavähi patsientidel, kes said kemoteraapiat. Selle uuringu eesmärk oli välja selgitada, kas organismi saab kemoteraapia ajal toetada. Mulle väga imponeeris, et ta oli ühendanud Hiina meditsiini ja Lääne meditsiini ehk ta oli uurinud seda taimesegu puhtalt Lääne teaduse kriteeriumite järgi. Ta oli in vitro katsetest jõudnud in vivo kliiniliste katseteni, läbides kõik ravimi väljatöötamise etapid. Tulemused, mis ta publitseeris Lääne meditsiini ajakirjades – kel on nende publikatsioonide vastu huvi, võib minuga ühendust võtta –, näitasid, et see preparaat vähendas väga palju kemoteraapia kõrvaltoimeid. Preparaadi tarvitajatel tekkis aneemiat oluliselt vähem, leukotsüütide arv kukkus oluliselt vähem, immuunsus kasvas. Ta jõudis oma uuringuga lõpuks välja selleni, et segus olnud taimedel on selektiivne hävitav toime kasvajarakkudele. See oli minu jaoks väga hea märk sellest, kuidas Lääne ja Hiina meditsiin saavad koos toimida. Saime selle preparaadi nüüd ametlikult ka Eestisse ja ta on seni häid tulemusi andnud.
Millal patsient Teie poole pöördub?
Alguses oli rohkem seda, et Hiina meditsiini poole pöörduti viimase võimalusena. Inimesed on muutunud üha teadlikumaks. Reeglina on palju lihtsam ravida haigust, mis on vähem aega kestnud. Kui inimesel tekivad esimesed sümptomid, mis ei pruugi läänemeditsiiniliselt veel näidata haigust, aga hiinameditsiiniliselt näitavad, et keha on korrast ära, ja kui siis hakata ravi tegema, tuleb tulemus palju kiiremini, kui ravides 20 aastat vana asja.
Patsientide läbilõige on seinast seina – akuutsetest krooniliste probleemideni ja imikutest vanuriteni.
Milline on patsientide, kuid ka arstide huvi Hiina meditsiini vastu?
Aina suurenev. Mul on palju loenguid tavalistele inimestele. Nüüd on ka arstide huvi suurenenud. On grupp arste, kes on ise sellest huvitatud ja teine grupp arste, kes veel pole huvitatud, aga keda patsiendid hakkavad selles suhtes survestama. Patsiendid tahavad aina rohkem teada ja Hiina meditsiin on Eestis viimaste aastatega väga palju kõlapinda saanud.
Mul on praegu kursustel päris palju arste, kes tahavad õppida nõelravi ja taimede kohta ning Hiina meditsiini diagnostikat. Huvi aina kasvab. Väga palju on perearste, lastearste, neurolooge. Lisaks on mitmeid füsioterapeute. Üks ala, kus Hiina meditsiini väga palju kasutatakse, aga mis Eestis ei ole veel nii populaarseks saanud, on günekoloogia ja sünnitusabi. Sealtpoolt on huvi üles näidatud, aga me pole veel jõudnud konkreetsete loenguteni. Sünnitusel nõelravi kasutamine või kasvõi punktide massaažiga mõjutamine toetab patsienti väga palju.
Kui pikk on patsientide järjekord Teie juurde?
Minu juurde on järjekord 2,5 aastat, panime selle ca pool aastat tagasi lukku, aga meie keskuse teiste arstide juurde umbes 3-4 kuud. On neid, kes tahavad kindlasti ainult minu juurde tulla, aga enamus saab ikka teistelt arstidelt abi. Selline järjekord ei meeldi mulle üldse. See on hullem kui riiklikus arstiabis. Oleks vaja rohkem arste, kes Hiina meditsiiniga tegeleksid. Ma ei näegi, et oleks vaja hästi palju Hiina meditsiini keskuseid, vaid tavaarstid võiksid neid võimalusi kasutada. Esmatasandi arstiabis saaks paljusid valusündroome nõelraviga ravida ja inimestele saaks näidata punkte, mida nad saavad masseerida, et ennast kodus ise aidata. Kui perearstidel oleksid nõelravi oskused ja nad saaksid selle võimaluse patsiendile välja pakkuda, oleks see juba suur samm edasi.
Erinevatest kultuuriruumidest on tulnud erinevaid alternatiivseid ravipraktikaid, mis lubavad palju ja mis põhinevad paljuski usaldusel. Kes ja kuidas peaks tagama, et see usaldus ei saaks kuritarvitatud?
Eks seda peab mingil määral reguleerima, aga seda, kuidas ta Eestis on reguleeritud, ma päris õigeks ei pea. Eesti on üks vähestest maadest Euroopas, kus nõelravi võivad teha ainult arstid. Arst võib nõelravi teha, olenemata sellest, kui sügavad on tema teadmised Hiina meditsiinist või nõelravist. Samal ajal näiteks õde või füsioterapeut, kes on õppinud Hiina meditsiini, ei tohi nõelravi teha. See pole päris õige. Mina näeksin seda nii, et inimesel peab olema meditsiiniline haridus – tal peavad olema teadmised anatoomiast, füsioloogiast, patoloogiast, diagnostikast, ravimisest – ja teine tingimus on see, et tal on Hiina meditsiiniline haridus. Paljudes Euroopa maades see niimoodi on. Näiteks Saksamaal võivad terapeudid, kes on mingi arvu tunde õppinud Lääne meditsiini, teha nõelravi ja haigekassa tasub selle eest. Eestis ei maksa haigekassa isegi arsti poolt tehtud nõelravi eest mitte midagi. Ma arvan, et see on üks asi, mis tuleks kindlasti ära muuta.
Millised oleksid Teie soovitused inimestele, et nad püsiksid võimalikult kaua võimalikult tervena?
Eesti inimesele on parim soovitus mitte üle töötada. See on suur probleem. Võimalusi tööd teha on palju ja kui sa teadlikult piiri ette ei pane, võid sellega endale palju kahju teha. Peaksime hakkama rohkem nautima töö viljasid ja elust rohkem rõõmu tundma, mitte ainult võitlema, kannatama ja muretsema. Väga lihtne on näha elu imet vastsündinus, kuidas kahest rakust tekib funktsioneeriv organism, aga mingil hetkel unustame selle ime. Kui vaatame ringi, siis need imed liiguvad igal pool. Kõik inimesed, kellega suhtleme, ongi ju tegelikult see ime. Kui me seda näeksime, oleks elu huvitavam ja ilusam meie kõigi jaoks.