Kolesterool olgu kontrolli all
Uuringud on kinnitanud, et vere kolesteroolisisalduse kasv ja struktuurimuutused ehk düslipideemia (kasutatakse ka terminit hüperlipideemia) on tähtsaimad südame-veresoonkonnahaiguste riskitegurid. Eestis sureb kolm inimest viiest südame-veresoonkonnahaiguste tagajärjel, nendib ajakirjale Apteeker kirjutatud artiklis Ida-Tallinna Keskhaigla anesteesia-intensiivraviõde Anžela Kaminskas.
Kolesterool on inimese elutegevuseks vajalik aine, mida sünteesitakse organismis, seda on vaja kudede ülesehitamiseks ning bioaktiivsede ainete (hormoonide) tootmiseks. Eluks vajaliku kolesterooli saame toidust ning seda sünteesitakse ka maksas. Et kolesterooli organismis transportida, läheb vaja kolesterooli valguühendeid ehk lipoproteiine. Lisaks mõjutab vere kolesteroolisisaldust ka igapäevases toidus leiduva kolesterooli ja küllastunud rasvade hulk. Põhiliselt leidub kolesterooli loomset päritolu toiduainetes – rasvases lihas ja vorstitoodetes, võis, kanamunades (eriti munakollases).
Vererasvad ehk kolesterool Eristatakse mitut tüüpi kolesterooli. Esimene osa lipoproteiinidest on tuntud HDL-kolesterooli ehk “hea kolesteroolina”. Hea kolesterooli ülesandeks on aidata kudedel vabaneda „halvast kolesteroolist“. Seetõttu on organismile kasulik HDL-kolesterooli võimalikult suur sisaldus veres. Halva ehk LDL-kolesterooli (madala tihedusega kolesterool, ingl k low-density lipoprotein) ülemäärane sisaldus veres põhjustab kolesterooli ladestumise veresoonte seintele, soodustades aterosklerootiliste naastude teket. Seda protsessi nimetatakse ateroskleroosiks ning see on südamehaiguste üks olulisemaid riskitegureid. Naastu suurenedes ummistub osaliselt veresoone valendik. Selle tagajärjel võib tunda valu rinnus ehk stenokardiat.Valud on seotud sellega, et veresoone ahenemise tõttu ei jõua hapnikurikast verd piisavalt südamelihase rakkudeni. Südamelihases tekib isheemia ehk hapnikunälg, areneb välja südame isheemiatõbi. Suurenedes muutub naast ebastabiilseks ja võib lõhkeda. Naastu rebenedes vabanevad ained, mis põhjustavad trombi tekke.Tromb sulgeb veresoone valendiku kas osaliselt või täielikult. Kui tromb on tekkinud südamelihase arterites ehk koronaarides, siis on tagajärjeks südamelihase verevarustuse häire või südamelihase surm ehk infarkt. Ajus põhjustab selline veresoonte ummistumine ajuinfarkti ehk insuldi.
Triglütseriidid Lisaks kolesteroolile sisaldab veri ka triglütseriide ehk neutraalrasvu. Neid sünteesitakse samuti maksas või omastatakse koos toiduga. Triglütseriididel on oluline roll organismi energiavahetuses, kuid liiga suur triglütseriididesisaldus veres soodustab sarnaselt kolesterooliga südame isheemiatõve teket.
Düslipideemia Vere kolesteroolisisalduse kasv ja struktuurimuutused ehk düslipideemia (kasutatakse ka terminit hüperlipideemia) on oluline tervishoiuprobleem kogu maailmas, kuna paljud epidemioloogilised uuringud on tôestanud, et düslipideemia on üks tähtsamaid südame-veresoonkonnahaiguste riskitegureid. Eriline tähendus on düslipideemial Eestis, kuna kolm inimest viiest sureb meil praegu südame-veresoonkonnahaiguste tagajärjel.
Lipiidiainevahetushäirete diagnoosimine Iga täiskasvanu peaks teadma oma vere kolesteroolitaset ja kui see on korras (alla 5,0 mmol/l), tuleks seda kontrollida iga 5 aasta järel. Skriiningprogrammid on suunatud eriti 30–50aastaste meeste ja 40–60aastaste naiste kolesteroolitaseme määramisele. Eriti tähelepanelik tuleks olla neil, kes suitsetavad, on kõrge vererõhuga, ülekaalulised ja/või töötavad stressirohkes ametis.
Düslipideemia mittemedikamentoosne ravi Düslipideemia mittemedikamentoosse ravi all peetakse silmas suitsetamisest loobumist, kehakaalu langetamist ning madala kolesteroolisisaldusega dieeti. Pole kahtlust, et suitsetajatel tõuseb kardiovaskulaarne risk, samuti koronaarhaigusesse suremuse risk. Suitsetamisharjumusest loobumine tõstab elulemust ja vähendab koronaarhaiguse esinemissagedust. Samuti väheneb ka kopsuvähi ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse esinemissagedus. Kaalu alandamine on kindlasti sama raske kui suitsetamisest loobumine. Kaalulangetajale on vajalik asjatundlik nõuanne, arvestades individuaalset kaalu, toitumise ja kehalise koormuse vahekorda. Vajalik on spetsiifiline nõustamine dieeditüübi määramiseks ja eesmärkide seadmiseks. Näiteks annab igapäevane regulaarne kümneminutiline võimlemine tulemusi kaalu vähenemise näol alles kuu aja möödudes. Hea näide on ka patsient, kes sööb iga päev 2 küpsist rohkem, kui oleks energeetiliselt vajalik. Aasta jooksul tähendab see 700 küpsist, mis on muutunud rasvaks. See tähendab, et ka suhteliselt väikesena tunduv toidukoguse vähendamine annab tegelikult efekti. Madala kolesteroolisisaldusega dieet on koronaarhaiguste preventsioonis tähtis kahel põhjusel. Esiteks viib kolesterooli väiksem tarbimine vere kolesteroolisisalduse vähenemisele. Teisalt aitab kaalulangetamine kaasa lipiidide eemaldamisele organismist ja lipiidide metabolismi normaliseerumisele. Lisaks vähendab kaalulangus ka üldist koormust südamele, vähendab vererõhku ja kergendab liikumist. Kuid on vaja meeles pidada, et dieetravi alandab kolesteroolitaset umbes 5–15% ja mitte rohkem. Sellepärast ei ole ka pōhjendatud arvamus, et kolesteroolitaseme normaliseerimiseks raske hüperlipideemia puhul piisab ainult dieedist. Viimase aja uuringute andmed on näidanud, et dieedi preventiivne toime ei seisne ainult kolesteroolitaseme languses. Prantsusmaal ja Indias tehtud uuringute käigus on näidatud, et preventiivselt ei ole niivõrd tähtis dieedi ühe kompenendi (nt kolesterooli) vähendamine. Olulisem on dieedi sarnasus selliste populatsioonide toitumisega, kellel on madal südamehaiguste esinemissagedus, nagu Vahemere maade elanikud, indialased, eskimod või taimetoitlased.
Vere lipiidisisaldust vähendavad ravimid Traditsiooniliste lipiidisisaldust vähendavate ravimite hulka kuuluvad statiinid, fibraadid, esetimiib, nikotiinhape ja resiinid. Kogu maailmas peetakse vajalikuks määrata düslipideemiahaigetele statiine sisaldavaid preparaate, mis väga märkimisväärselt alandavad kolesteroolitaset. Teisi ravimeid kirjutavad arstid välja vastavalt haige tervislikule seisundile. Enamikku neist peavad patsiendid kasutama väga pikaajaliselt. Kui mõni haige otsustab ravimtaimede kasuks, siis neidki peab tarbima pikaajaliselt ning arvestada tuleb, et ravimtaimede efekt on medikamentide omast nõrgem. Ravimite ja ravimtaimete tarbimine ei välista dieedipidamist ja füüsilist koormust. Kui oma seisundit füüsilise aktiivsusega ei toetata, siis üldiselt võib öelda, et pärast ravimitest loobumist tulevad probleemid tagasi, sest ateroskleroos on progresseeruv haigus.
Kirurgiline sekkumine Kõige raskematel juhtudel kasutatakse kirurgilist ravi: tehakse angioplastikat (veresoonte laiendamist) või aortokoronaaršunteerimist (pärgarteri asendamist). Kuid kui haigel on väga tugev aterosklerootiline protsess, võivad naastud tekkida ka „uutes“ veresoontes.
Toidusoovitused Et kolesteroolitase oleks normis, võiks toidusedelisse kuuluda kala, mis sisaldab kasulike oomega-3 küllastumata rasvhappeid, mis vähendavad kolesteroolitaset, arteriaalset vererõhku ja tromboosiohtu. Head on kalkuni- või kanafilee, vasika- või noore lamba liha. Kala ja liha peavad olema keedetud, grillitud või aurutatud. Kana peab olema valmistatud ilma nahata, sest nahk sisaldab suurel hulgal kolesterooli ja rasva. Iga inimene peaks sööma päevas kuni 300 g puuvilju ja kuni 400 g aedvilju, 1/3 nendest peaks olema värskel kujul. Tervisele on kasulikud oliivi- ja rapsiõli. Putrusid võiks soovitatavalt valmistada veega, lisada mõned Kreeka pähklid või mandlid. Kasulikke kiudaineid sisaldavaid näiteks täisteraleb, must leib, nisukliid, aedviljad, puuviljad. Kolesteroolitaset võivad aidata normis hoida tees sisalduvad tanniinid ning odrajahu. Odrajahu on rikkalik kiudaineallikas, mis tugevalt alandab kolesteroolitaset (uuringute alusel kuni 40%). Menüüst ei pea eemaldama, kuid piirata tuleks munade, või, juustu ja piimatoodete tarbimist. Loobuda tuleks majoneesist, kohupiimapastadest, kohukestest, saiakestest, krevettidest, kalmaaridest, tahkest margariinist, koorejäätisest, tortidest, peekonist, kommidest...
Kas see artikkel oli kasulik?
