Amneesia Autor: Ain-Elmar Kaasik
Amneesia ehk mäluhäire (ka mälukaotus, mälulünk) on mälestuste puudumine mingi ajavahemiku kohta. Mälu aluseks on peaajus paiknevate närvirakkude ehk neuronite tegevus. Tähtsad struktuurid on neuronite, eriti nende jätkete omavahelised ühendused ning närvikulglad, milles närviimpulss liigub. Neist erinevat funktsiooni täitvatest komponentidest moodustubki eriline süsteem, millel mälu rajaneb. Mälu liigitatakse mitmel viisil. Kõige levinum on liigitamine materjali mälus säilimise kestuse järgi, mille alusel eristatakse lühi- ja püsimälu. Lühimälule on omane lühike kestus ja väike maht, millest vaid väike osa säilib püsivamates mäluliikides. Näiteks talletub lühimälus reisil olles hotellitoa number. Pikaajalises mälus (nimetatud ka semantiliseks mäluks) säilivad olulisemad teadmised ja oskused. Selle maht on väga suur, näiteks talletuvad seal inimese elusündmused. Episoodiline mälu on ainult inimesele omane. Selles säilitatakse konkreetseid fakte või sündmusi, mis võimaldab minevikus objektiivselt kogetut seostada uute olukordadega.
Ka amneesiat saab mitmeti liigitada. Amneesia võib olla funktsionaalne, mille puhul inimene ei suuda meenutada (mälust “välja võtta”) talle tegelikult teada olevat fakti, nime, sõna vms. Funktsionaalset amneesiat võib soodustada vaimne väsimus, ärevus, (eksami)pinge, tähelepanu hajumine jt füsioloogilist laadi kõrvalekalded. Mälu käepärasuse, nn operatiivmälu halvenemine on vananemisega paratamatult kaasnev nähtus: unustatud fakt või sõna meenuvad mõne aja pärast iseeneslikult. Vananemisel halveneb võime uut omandada, juurde õppida, vahel ei aita õppimisvõimet parandada ka pidev kordamine. Täpsete mälupiltide (nt inimeste nimed) meelespidamine nõrgeneb, unustatakse sagedamini kui nooremas eas, kuid vaatamata sellele tuleb normaalne vanur igapäevaste toimetustega omal jõul toime.
Mälu halvenemist vananedes seostatakse eelkõige neuronite hävimisega ajus. Et mälu nõrgenemist pidurdada, tuleks seda ka vanemas eas aktiivselt treenida (ristsõnade lahendamine, lugemine, meeldejätmisharjutused jt), piisavalt magada, alkoholi tarvitamist piirata, ravida kõrgenenud vererõhku ja kroonilist stressi. Tähelepanu peaks pöörama ka sellele, et pidevalt kasutatavad ravimid kahjustaksid mälu võimalikult vähe.
Enamik peaaju orgaanilisi haigusprotsesse (ajurabandus, ajutrauma, ajukasvajad) halvendavad mälu, tekitades osalise või täieliku võimetuse kasutada eelnevaid kogemusi. Haigustest põhjustatud mäluhäireid on mitut liiki. Progresseeruv (süvenev) amneesia on seotud kujuneva dementsuse ehk nõdrameelsusega, kuid võib olla ka ajukatastroofi (nt ajutrauma) tagajärg. Dementsus on aeglane vaimse võimekuse, sh mälu hääbumine, mille põhjuseks on sageli haigused, näiteks Alzheimeri tõbi, aju verevarustuse häired, aju- ja ajukelmete põletikud jt. Peaaju vereringe ägeda puudulikkuse või ka ajutegevust pärssivate ainete (alkohol, narkootikumid) toime tõttu võib tekkida omapärane mäluhäire – mööduv täielik amneesia ehk mälulünk (transitoorne globaalne amneesia). Mälu kaob täielikult mõneks tunniks kuni ööpäevaks. Selline amneesia möödub järelnähtudeta. Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia ehk mälulünk tekib sageli ka pärast peaaju suhteliselt kerget traumat. Seda iseloomustab traumale eelneva aja, eelnevate teadmiste, samuti juhtunu mäletamisvõimetus. Pärast mälukaotust omandatud uued oskused ja teadmised jäävad püsima. Mõnikord taastub pärast traumat või muud ajuhaigust ärkvelolek, teadvus, mõtlemine ja kõne, kuid mälu ei taastu. Niisugusel juhul kasutatakse edasihaarava ehk anterograadse amneesia mõistet. Selle seisundi korral ei jää inimesele meelde uus informatsioon, ta ei suuda uut varasema kogemusega siduda. Inimene mäletab hästi vanu asju (nt koolisündmusi jms), kuid pole võimeline orienteeruma ajas, kohas ja situatsioonis. Mõnikord hakkab edasihaarava amneesiaga isik oma mälulünka “täitma” väljamõeldiste ehk konfabulatsioonidega, mis rajanevad varasematel teadmistel ja võivad olla täiesti loogilised. Sellist seisundit nimetatakse ka Korsakovi sündroomiks ning see võib esineda pärast rasket ajutraumat või olla seotud alkoholist tingitud püsiva ajukahjustusega.
Äkilise mälukaotuse tekkimisel tuleb kiiresti otsida arstiabi, täpsustamaks diagnoosi. Inimene tuleb arsti juurde viia ka siis, kui mälu süveneva nõrgenemisega kaasnevad isiksuse muutused, näiteks ilmneb agressiivsus või lihtsameelsus. Äkki tekkinud või kiiresti süvenevate mäluhäirete korral tehakse ajukasvajate, -verevalanduste või -isheemia leidmiseks kompuutertomograafia.
Vt ka Alzheimeri tõbi, dementsus, Parkinsoni tõbi.
Seotud teemad
Nõuanded sel teemal
Kas kolmiknärv?
Valutab juba veebruarist alates otsa ees, silmade vahel põhiliselt, ninaluu pealt, põskedel ja põsesarnade kohal. Esialgu olid valud rohkem paremal pool, ka lõualuu valutas. Nüüd on valud mõlemal pool. ...
Vastas dr Ain Pajos
Tegemist ei ole kolmiknärvi neuralgiaga. Kui põletikuline hammas asub põskkoopa all, tuleks asja paranemiseks kaaluda selle eemaldamist.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Tuim valu ja ebamugavus ühes näopooles
Tere, nüüdseks juba aasta aega on suurenenud paremal pool lõualuu all lümfisõlm. UH mõõtis selle suuruseks 1,4cm. Aegajalt on tunda ebamugavust sama näopoole tuimust ja nn külmatunnet. Viimasel ajal on ...
Vastas dr Ain Pajos
Suurenenud lümfisõlm viitab põletikuprotsessile lähipiirkonnas. Soovitan saata küsimus kõrvaarstile.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Alaseljavalu ja muhk
Tere
4kuud on olnud alaseljavalu-parem pool. Valuga oleks käinud füsio juures, tema tegi laserteraapiat ja teipis ning andis harjutused, mis justkui aitasid. Nüüd eile oli tööl suur koormus ...
Vastas dr Ain Pajos
Alaseljavalu on sage nähtus seoses sundasendi ja raskuste tõstmisega. Valu ägenemisel tuleks võtta haigusleht ja olla lamamisreziimil mõni päev ja vältida valu tegevaid liigutusi. Muhku tuleks näidata ...
Loe edasiPearinglus
Tere!
Olen 32a naisterahvas,kaasuvaks haiguseks kilpnäärme alatalitlus,südame mobiz 1. ja 2.astme blokaadid (esinevad aegajalt). Minu suureks mureks on aastaid aina süvenev pearinglus,millele pole ...
Vastas dr Ain Pajos
Tegemist on ilmselt kroonilise ärevushäire ja depressiooniga. Xanax ei ole antidepressant vaid kohe toimiv rahusti, mille pikaaegne kasutamine tekitab sõltuvuse ja sunnib annust tõstma. Tuleks võtta ühendust ...
Loe edasiEjakujatsioon ja urineerimine valulik. Valu peenise peas.
Tere. Ejakujatsioon ja urineerimine valulik. Kindlasti ka põie mitte täielik tühjenemine ja sage urineerimine. Synlabi meeste tervise ja uriini riba proovi testid korras. Sperma ja uriin välisel vaatlusel ...
Vastas dr Vladimir Vihljajev
Tere! Teie kaebuste ja sümptomite põhjal võib Teil olla prostatiit – ehk eesnäärme põletik. Soovitan pöörduda vastava arsti poole - androloogi või uroloogi poole, tema otsustab täpsemalt, milliseid analüüse ...
Loe edasiJalad surisevad kogu öö
Mul on sellised imelikud jalasurinad tulnud. Ei ole valulikud. Kestavad tunde öösiti. Magada ei saa.Mg söönud paar kuud juba. Venitus harjutused ei aita. Kõnnin öösiti isegi trepist edasi tagasi.
Vastas dr Ain Pajos
Esialgu tuleks kontrollida perearsti kaudu veremineraalide, B12 vit. ja foolhappe ja raua sisaldust analüüsides, lisaks ka veresuhkru taset. Närvikahjustusi näitab ENMG uuring millele suunab neuroloog. ...
Loe edasiValu
Tere!
Ma pöördun sellise kysimusega, et kas on võimalik tunda füüsilist valu aga parast analüüse tuleb välja et füüsiliselt pole midagi viga. Kas see võib olla väljamõeldud valu vms ...
Vastas dr Jüri Ennet
Hea empaatilise iseloomuga inimesel on see täiesti arusaadav-võimalik. See on siis nö mõttemaailma tulem - analüüs on korras.
Kehaline aktiivsus aitab olukorda korrigeerida.
Head harjutamist, ...
Lümfisõlme suurenemine ja kael paistes
Tere!
3 nädalat tagasi avastasin vasaku kõrva tagalt muhu. Esialgu see oli pehme ja liikus. Nüüdseks on see kasvanud 1cm leiamaks ning 1cm kõrgemaks. Samuti enam see ei liigu, vaid nagu oleks ...
Vastas dr Ain Pajos
Tuleks pöörduda perearsti poole lümfisõlme tekkimise põhjuse selgitamiseks.
Dr. Ain Pajos
Neuroloog
Peavalu otsa ees
Tere
Millest võivad olla tingitud max. 5 sekundit peavalu otsa ees kui pea küljel. Mõni kord on ülepäeviti,mõnikord jääb mitu kuud vahet. Vahel ka imelik tunne/pigistab otsa ees.kunagi valuvaigistit ...
Vastas dr Ain Pajos
Põhjuseid võib olla mitu alates migreenist kuni kuklanärvi neuralgiani. Tuleks minna neuroloogi vastuvõtule.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Tugev alaseljavalu
Tugev alaseljavalu, mis kiirgab jalga
Vastas dr Ain Pajos
Seoses spondülolisteesiga võib tegemist olla nn. kitsa närvikanali sündroomiga. Ravimid siin eriti ei aita. Soovitan käimisel kanda laia tugevat nahkrihma või ka korsetti. Konsulteerida tuleks selgrookirurgiga. ...
Loe edasiVaata kõiki nõustamisi