Küürselgsus Autor: Tiit Härma

Küürselgsus ehk küfoos ehk kumerselgsus tähendab rindkere piirkonnas lülisamba ja selja kumerdumist tahapoole, mis on eriti nähtav külgvaates. Normaalselt on lülisamba rinnaosa kergelt (20–40° piires) küfootiline (kumer). Vanemas eas, mil inimesel lihastik nõrgeneb, võib kumerselgsus kujuneda ilma haiguslike põhjusteta (selg tõmbub vimma). Küürselgsus põhjustab kogu kere moondumist, mis kahjustab ka kopsude, südame ning muude elundite talitlust.

Noorukiea kumerselgsus ehk Scheuermanni tõbi ehk juveniilne küfoos võib tekkida lülisamba rinnaosas või siis alumise rinnaosa ja ülemise nimmeosa piirkonnas. See on lülisambalülide kasvuhäire. Esimesel juhul tekib lülisamba rinnaosas kumerselgsus, teisel juhul aga lülisamba lamenemine nimmeosas, st kaob lülisamba ja selja normaalne kaardumine ettepoole.

Kumerselgsuse tekke põhjus on ebaselge, kuid selle esinemist on täheldatud perekonniti. Alumise rinnaosa ja ülemise nimmeosa juveniilset küfoosi diagnoositakse suhteliselt harva ning peaaegu alati poistel. Sageli kaasneb sellega alaseljavalu, mis võib olla väga tugev. Alumise rinnaosa ja ülemise nimmeosa küfoosi nimetatakse vahel õpipoisi küfoosiks, sest on leitud selle seos raske füüsilise töö või spordiga.

Haigus avastatakse tavaliselt varases puberteedieas ja see süveneb kasvuea lõpuni. Avaldub eelkõige nn halva rühina, kühmus hoiakuna. Röntgenipildil on lülid külgvaates kiilukujulised. Kui haigus on vähe väljendunud, kuulub nooruk kuni kasvuea lõpuni jälgimisele. Korrigeerivat korsetti kasutatakse tänapäeval harva, sest seda peaks kandma 23 tundi ööpäevas 1–2 aastat järjest ning selle ravitoime on tagasihoidlik. Soodsalt mõjuvad seljalihaseid tugevdavad harjutused.

Kirurgiline ravi on harva vajalik. Opereeritakse vaid siis, kui küfoos on üle 65° või kui inimene ei ole rahul oma välimusega.