Püelonefriit Autor: Madis Ilmoja

Püelonefriit on bakterite tekitatud neeruvaagna ja neeru interstitsiaalse koe (uriini tootvaid päsmakesi ümbritsev kude) põletikuline haigus. Tänapäeval ei diagnoosita neeruvaagnapõletikku ehk püeliiti iseseisva haigusena, sest on leitud, et alati kaasneb ka neerukoe põletik. Sellest tuleneb ka haiguse kaksiknimetus – püelonefriit, mis võib olla kas äge või krooniline, primaarne (esmane) või sekundaarne (teisene).

Primaarne püelonefriit tekib ilma eelneva kuseteede haiguseta. Sekundaarne püelonefriit on üldjuhul olemasoleva kuseteede haiguse tüsistus. Infektsioon kandub neerudesse enamikul juhtudel kusejuhade kaudu, kuid võib levida ka verega mujal organismis asuvast põletikukoldest. Püelonefriidi sümptomiteks on tavaliselt mõõdukas kehatemperatuuri tõus, raskematel juhtudel isegi kuni 39 °C koos külmavärinatega, valud seljas alumiste roiete piirkonnas või alakõhus, valulikkus seljale koputamisel, iiveldus, oksendamine, isutus, peavalu, valulikkus urineerimisel, vähenenud uriinihulk. 

Diagnoosimisel on määravad uriini- ning vereanalüüsi tulemused. Diagnoosi aitab panna ka ultraheliuuring. Kuseteede sulgusest tingitud püelonefriidi korral on valud selles neerus, kust uriini äravool on takistatud. Eelnimetatud sümptomite korral tuleb pöörduda arsti poole, kes täpsustab diagnoosi ja määrab ravi antibiootikumidega. Kuseteede läbiloputamise eemärgil tuleb palju juua, et sagedamini urineerida. Ägedal perioodil on soovitatav voodirežiim. Tõhusa ja õigeaegse ravi korral paranetakse ägedast püelonefriidist täielikult. Kui aga haigust korralikult ei ravita, võib see üle minna loiult kulgevaks krooniliseks püelonefriidiks, mis periooditi ägeneb. Kroonilisele püelonefriidile on iseloomulik väheste vaevustega või üldse ilma vaevusteta kulg, samas aga kahjustab põletik neerukude pidevalt, mis viib lõpuks neerupuudulikkuse tekkeni. Püelonefriidi ennetamiseks on vaja järgida hügieeninõudeid, mitte külmetada alakeha, ravida välja kõik põletikukolded organismis.

Vt ka neerupuudulikkus.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Perearst

Pealmine fistul rasedusega

Tere!
Kas mul on pealmine fistul. Kas selle peaks enne sünnitust eemaldama. Kuidas see mõjutab sünnitust? On olnud viimased 6a ja pole kaebusi teinud.

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 33-aastane

Kahjuks jääb ebaselgeks, millega on tegemist? "Pealmine fistul rasedusega"
Kas olete varem sünnitanud? Kas sünnitused on ...

Loe edasi

Perearsti kirjutatud rahustid

Tere, kui kaua tohib perearst patsientidele välja kirjutada paroxetini ja xanaxit?
Kas on võimalik, et 10a järjest ilma vahepealsete uuringute ja küsimusteta?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Sõltub patsiendi seisundist ja muudest asjaoludest. Kui kõik toimib, enesetunne hea, siis nii tehakse. Iga kord, kui arst ravimi kirjutab, mõtleb ta hollega poolt ja vastuasjaolud läbi. Kui ...

Loe edasi

Võõrkeha talla all

Tere. Ma sain pool aastat tagasi meres astudes jalga u 1-2 mm torkehaava (neljanda varba juurest u 2 cm allapoole). Haav kasvas kinni, kuid arvan, et sinna jäi midagi sisse. Algul ei põhjustanud see erilisi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui on vaevused, siis kindlasti uurida ja siis edasine käsitlus. Perearsti vastuvõtule !

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Vasak kott ripub paremast allpool

Tere, avastasin, et Vasak poolne kott ripub paremast kotist allpool kas see on normaalne ja igal inimesel erinev või on midagi seal kahtlast?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Midagi kahtlast selles ei ole, nii ongi, et üks munanditest on veidi allpool kui teine. Küllap see on kogu aeg nii olnud. Kui munand ei ole hakanud suurenema, selles pole tunda sõlme ega valu, ...

Loe edasi

Cea veres

Tere, veres cea nàit 9,3. Ca19-9ja ca 125 korras. Olen suitsetaja.
Millest võib näit suurenenud olla ja kas muretsemiseks põhjust.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
See vajab täpsustamist. Analüüsi määrab üldjuhul arst, temalt edasine käsitlus.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Mul kõht vist kinni

Mul mure märkasin et kõht läks kinni 1 jaanuaril ja siiamaani kinni ja nüüd proovin ka kuivatatult puuvilju aga endiselt kummaline kui kaua tavaliselt kestab kinnisus ja mida veel süüa joon ka piisavalt ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kakamise sagedus on 2 x päevas kuni 2 x nädalas. Teil seega kõhukinnisus. KAs elukorraldus endine, toit sama, ei tarvita mõnda ravimit ?
Kui ikka päris kinni, "tropp ees" siis aitab ...

Loe edasi

EKG

Tere!
Suundusin õhtul emosse, kuna ei saanud magada (südamepekslemine umbes 125-140bpm juures) Emo tegi EKG, vereanalyysid jms. EKG nǎit on järgnev:
kardiomarkerid ii. EKG-s siinustahhükardia ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Inimene on tervik, kõiki neid leide tuleb ka tõlgendada terviklikult teie omapäradega. Saan soovitada perearsti konsultatsiooni, edasist käsitlust.

Head tervist soovides,
Loe edasi

Nahk

Tere ,tahaks teada mis lööve see olla võiks ?
Olen minemas ka naistearsti juurde ,et teha testid SLH haiguste suhtes.

Kas need võivad olla omavahel seotud ?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Paistab olema ohutu haigus nimega värviline kliiketendustõbi, pityriasis versicolor. Siit ehk leiate sarnaseid pilte https://www.google.com/search?q=pityriasis+versicolor&sca_esv=b3de37e104a03232&sxsrf=ADLYWIIc1jiIijE_Ifn7jntvQDIzMGggkw%3A1736906257708&ei=ERaHZ4T7KuSE1fIP8feJsQw&oq=pityriasis+&gs_lp=Egxnd3Mtd2l6LXNlcnAiC3BpdHlyaWFzaXMgKgIIATIFEAAYgAQyBRAAGIAEMgUQABiABDIFEAAYgAQyBRAAGIAEMgUQABiABDIFEAAYgAQyBRAAGIAEMgUQABiABDIFEAAYgARItDNQAFi8HHAAeAGQAQCYAVKgAc0FqgECMTG4AQHIAQD4AQGYAgugAvIFwgIKECMYgAQYJxiKBcICChAAGIAEGEMYigXCAgsQABiABBixAxiDAcICDhAAGIAEGLEDGIMBGIoFwgIIEAAYgAQYsQPCAgUQLhiABMICCBAuGIAEGNQCmAMAkgcCMTGgB5RQ&sclient=gws-wiz-serp#vhid=dk4vlGEHCVkwhM&vssid=_7huHZ9WVMbii1fIP4Mrz2Qw_38
Loe edasi

Uni

Tere!
Mul on viimased paar kuud probleemid magamisega. Magama jään aga kui ärkan siis uuesti uinimine on raske. Kui keeran külge tunnen, et kõrvas krõbiseb ja täpselt sama teise küljega.Lõpuks ei ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kõrva tasub uurida, krõbin võib olla väga häiriv. Esmalt perearst- otoskoopia, tümpanomeetria , põskkoopad, siis juba edasine käsitlus.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Gerd

Tere!
Olen lugenud teie nõuandeid erinevatele
probleemidele. Olete väga tark arst
Ning seetõttu pöördun teie poole
kuna mul pole kellegilt enam nõu
küsida.

2022.a. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse ja heade sõnade eest. Kõik arstid on targad !
Paljud kroonilised haigused on paremini talutavamad, kui inimene teeb endale selgeks oma haiguse iseärasused, mis ägestavad ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi