Tere! 26.08.08 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Mure selline, juba 2 aastat olen elanud paanika hoogudega ja ärevus häirega, selle tulemusel tekkis mul derealisatsiooni ja depersonalisatsiooni häire:( Sellest vabanemine näeb lõputu, olen proovinud erinevaid ravimeid, siiamaani on tulemus täiesti null, nüüdsest otsustasin et jätan ravimid sinnapaika ja püüan füüsilise koormusega ennast piisavalt väsitada , et üle saada liigsetest pingetest ajus. Soovin teada ,kas antud otsus on õige , või peaksin ikka otsima enda jaoks mingit õiget ravimit? Samas peaks mainima, et olen suur üle mõtleja, leidsin tüdruku , meie vahel on kõik ok, aga ikkagi peas tiksub koguaeg paaniline hirm temast ilma jääda:( . Kardan et krutin ennast koguaeg liigselt üles ja ei saagi enda muredest niimoodi võitu , vahel tekib tunne , et olen peast juba kergelt veidrik:(.Mis võiks olla abi selliste asjade vastu, pole eriline ravimite pooldaja , sest sombina elamine ei ole ka mingi elu.
Lugupidamisega,
M.
Arst vastas:

dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Ravimi vajaduse määrab ikkagi arst-psühhiaater. Selleks, et nendest pingetest vabaneda need arstirohud ongi. Kehalised harjutused ning muud tervislikud eluviisid on igati tervitatavad. Korralik uni ja muud puhkusega seonduvad asjad on tähtsad. Tähtis on ka võimalus oma murest mõnele Autoriteedile rääkida, pihtida.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Ärevus ja edcitalopram
Tere. Oktoobri 2024a kuus perearst kirjutas escitaloprami 10 mg ärevuse raviks. (dgn. Depressiooniga ärevus (segstüüpi) EEK järgi DEP 13,ÜAR 20,AST 12, INS 4 Ärevus veel ikka püsib. Ilma mingi põhjuseta ...

Vastas dr Jüri Ennet
Ravimist üksi ei piisa. Üks ravim mitme häire vastu
Arstirohi on vaid üks samm tervenemise teel. Alates tänasest olgu Teil
uus eluviis – tervise tugevdamine. Sinna kuuluvad:
a) kehalised ...
Lõikumine
Olen 11 aastaselt ennast lõikunud. Olen nüüd 17. Ma ise saan aru, et ma ei taha neid haavu endale. Ma ei suuda lõpetada, proovisin erinevaid meetodeid, käisin arstide juures ja olen võtnud ravimeid nagu ...

Vastas dr Jüri Ennet
Ketipinor hea ravim, vaja annusega proovida, et milline neist kõige sobiliku, ja nüüd Harjutused - kehalised, sotsiaalsed. Sundmõtted tulevad vastu inimese tahet. Ta küll suhtub nendesse
kriitiliselt, ...
Surmahirm
Tere! Olen pikka aega, võib öelda, et isegi lapsest saati maadelnud surmahirmuga. See pole see, et ma ei julge midagi teha või kuskile minna, sest kardan, et midagi juhtub, vaid mul on paanikahood sellest, ...

Vastas dr Jüri Ennet
a) maandada kehalised pinged kehaliste harjutuste abil; Terves kehas tervem psüühika,
b) maandada vaimne pinge ja tugevdada vaimset tervist; Vaimne tervis,
c) seada korda töö- ja puhkerežiim.
Loe edasi
Ärevushäire
Põdesin Koroona ajal seda moehaigust kolmel korral. Peale viimast korda ,kaks päeva hiljem. Algas ärevushäire ja üsna raskel kujul. Kukkusin kokku, vererõhu tõstis kõrgele,süda iiveldab,kehas meeletu nõrkus.

Vastas dr Jüri Ennet
1. Ravimid - 1/10, harjutused 9/10 tervenemist. Seega see 9/10 on väga tähtis.
Enne sõda küüditati palju inimesi Siberisse, paljud pidid üle elama
sõjakoledused. Ka pärast sõda, 1949. aastal, ...
Uus elukaaslane
Tere!
Olen varsti 4-aastaseks saava poisi ema. Läksin lapse isast umbes 1,5 aastat tagasi lahku. Kohtasin uut inimest ja oleme koos olnud varsti 5 kuud. Nädal tagasi kohtusid laps ja uus kaaslane ...

Vastas dr Jüri Ennet
1. Aasta-aastalt suureneb lahutuste arv, rääkimata üksikemadest. Palgavaesus
ei võimalda rahulikult koduelu elada. Moraalinormid on ka väga
imelikuks muutunud, Eesti riigis ja eesti rahva jaoks ...
Dementne ja üksik ema
Meie pere emigreerus väljaspoole EL üle 30a. tagasi. Kui lapsed siin sündisid liitus meiega minu ema, kes aitas neid hoida. Möödunud aastal diagnoositi emal, 78a. dementsus seonduvalt Alzheimeri tõvega. ...

Vastas dr Jüri Ennet
Dementsus on krooniline, süvenev peaaju funktsiooni häire. Ravim on hea, vaja trenn - mõne kauni laulu sõnu pähe õppida, õhtul meenutada päevasündmusi.
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet
Lapse häälitsused
Tere
5 aastane laps on viimased pool aastat hakanud pisut häälitsema, nagu justkui kurku puhastama/kõhatama. Olen tähelepannud et see on nagu muster, kui laps pisut rohkem ärev siis ...

Vastas dr Jüri Ennet
Võivad ka tikid olla. Last kallistada, kehaline kontakt, kiitmine. Koos mängimine, rõõmsameelsus. Soojad jalavannid rahustavad, Ümisemine - väga hea rahustaja. Ümisege koos,
Jüri O.-M, Ennet
Alkoholism
Tere. Ma olen juba 10 a joonud pidevalt alkoholi. Nüüdseks on asi nii kaugel, et joon 0,5 L kanget alkoholi päevas. Närvid täiesti läbi, lahti ei saa joomisest, aina hullemaks kisub. Võtan veel unepuiduse ...

Vastas dr Jüri Ennet
1. Kehaline hoiak määrab vaimse hoiaku ja vastupidi. Keha
kaudu saab oma vaimset hoiakut suuresti mõjutada. Et lind
oskab lennata, see on näha ka tema kõnnist mööda maad. Kerjuse ja
kuninga ...
Pinge ja kurnatus peale isegi kerget füüsilist või vaimset pingutust
Lugupeetud Dr. Ennet,
Soovin arutada oma viimase aja enesetunde ja tervisenäitajate põhjal tekkinud muret.
Peamised sümptomid:
Peale füüsiliselt aktiivset päeva (trenn ...

Vastas dr Jüri Ennet
Mitu terviseprobleemi, mitu ravi-tervendava tegutsemise rada kasutada,
Depressioon ja väsimus, jõuetus, passiivsus, roidumus...Seega
a) lõõgastused, puhkeepisoodid, korralik uneaeg, stressi ...
Ärevushäire
Umbes kolm kuud tagasi tekkis mure seedimisega (raskustunne peale söömist, puhitus, kõrvetised, ülakõhus ebamugavus).
Pöördusin perearsti ja gastroenteroloogi poole. Põhjalike uuringute tulemusena ...

Vastas dr Jüri Ennet
Psüühikahäirete (ka ärevushäire) kulg on etapiline: emotsionaalsed,
psüühilised, somaatilised-sotsiaalsed häired-kaebused. Iga järgnev sisaldab
eelnevaid. Seega – sotsiaalsed probleemid-häired ...
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt:
