Töökiusamine 25.11.12 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Töötan väikeses kontoris - kokku umbes kümmekond inimsest, pidevalt on kontoris kaks inimest - mina ja kiusaja. Olen juba rohkem kui aasta otsa pidanud taluma õela kolleegi solvamist, karjumist, mõnitamist jne. See on väga keeruline olnud, olen proovinud väga erinevaid meetodeid, kuid kõik võimalikud katsed suhteid siluda on ebaõnnestunud. Näiteid võin tuua lõputult palju, alates sellest, et kui hommikul saabun, ei öelda tere vastu, kui lähen lõunale ja sellest informeerin, saan vastuseks nähvamise "keda see huvitab", kõndides mööda minu töölauast, koputab kiusaja vastu seina kuni alusetute süüdistusteni erineva info mitte edastamise või mingite asjade peitmise kohta. Samuti on tavaline käitumine minu isiku ja tegemiste negatiivne arvustamine(töölauad on üksteisest umbes 5 m kaugusel, vahel on küll sein aga kõik räägitavad jutud on kuulda - salvavaid märkusi öeldakse minu tegemiste kohta, teades et ma kuulen neid pealt) jne. Olen informeerinud ka tööandjat, kes isegi mõistab, et kiusaja käitumine ei ole sobilik, kuid samas ei suuda juba pool aastat vastu võtta otsust ja kiusajat töölt vabastada. Iga päev sellise surve all töötamine on ikka väga keeruline, olen ka uut töökohta otsimas, kuid ei ole veel sobivat leidnud.
Ei tea, kas selle tulemusel, aga viimasel paaril kuul on hakanud halvenema minu tervis - pea on pidevalt uimane, selline tunne, nagu oleks kusagil mujal mitte oma kehas. Kõik õhtud ja nädalavahetused veedan üksi kodus, et koguda "jõudu" järgmiseks katsumuseks. Alguses see isegi toimis, nüüd ei toimi enam - pea on kogu aeg väga uimane ja tunnen, et ei ole enam võimeline füüsiliselt tööle minema ja ei pea enam vastu. Kuhu üldse pöörduda? Kogu tema käitumine viitab ilmselt tema enda häiritusele, kuidas sellise olukorraga üldse toime tulla? Eks olen kindlasti ka ise kusagil teinud vea, et olukord on selliseks kujunenud, ei leia enam väljapääsu.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

1. Tööandjaga rääkida ja selgitada temapoolsed võimalused olukora muutmiseks.
2. Töökaaslase ütlemisi-käitumist ignoreerida, need ei puudutagi mingil moel teid!
3. Keerata asi naljaks, paisutada need mõtted jaburduseks. Näiteks, eeskuju nakatab, kellelt siis veel õppida.., kollektiiv peabki ühenäoline olema, mulle selline kollektiiv meeldibki, tööõhkond on super, ergutav.. jne. Asja võtta näitemänguliselt, mitte ironiseerivalt ja norivalt.
4. Mitte neid informeerida, aga jätta lauale sedel: Olen..., tulen... jne.
Kündke tööl oma vagu, tema äestamisi ei maksa südamesse võtta!
5. Väljapool tööd töö-probleemidele mitte mõelda.
6. Uut töökohta tasub ikka silmapiiril hoida - vajadusel varnast võtta (kui ta olemasolevast ikka parem ja tuusam on).

NB. Ajad ongi närvilised: elektrihind kerkib ja minister ei süga kukaltki - suur hulk rahvast ei oma arvuteid, puudub interneti kasutamise oskus (eakad, puudega jne), pole vajalikku informeeritust /ka mina ei oska praeguse info põhjal valikut teha ja esialgu ei teegi - jaanuaris-veebruaris pilt selgineb/, Eurolaevuke lekib, juhtiverakonnad on rahastamise ja valetamise kriisis, alko-narkoprobleemid on kohutavalt suured, rahva allkirjad viiakse Jääkeldrisse ja külmutatakse "komisjoni" aastatepikkuseks vaikimiseks ja asjadega mitte tegelemiseks, koolireform lonkab ja Jukude haridus hakkab veelgi enam kannatama, Õpetajate palga osas käib ping-pong, aga palk paljudel ei tõuse...Kaua võib!
Eks see Olukord Riigis avaldub ka teie töökohal ja võiolla on see "kiuslik" kolleeg selle vabariikliku stressi ohver ning maandab nüüd omi pingeid töökaaslase peal?!
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?