Pidev mure ja hirm segab igapäevaelu 31.07.14 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere! Pool aastat tagasi sündis perre oodatud tütar. Seoses sellega olen nende poole aasta jooksul aina rohkem hakanud muretsema. Muretsen lapse pärast, oma pere pärast. Suhtun surma suure ettevaatlikuse ja alandlikkusega. Saan aru, et lapse saamine on muutnud mind emotsionaalsemaks ja on loomulik oma lapse pärast hirmu tunda ja muretseda kuid see segab juba mu igapäeva elu. Öösiti leban ärkvel, autoroolis mõtlen ainult sellele mis saab kui keegi mulle otsa sõidab. Ei suuda kujutada ette aega kui tütar on suurem- käib lasteaias või koolis, on täiskasvanu. Niiöelda sundmõttena on tekkinud hirm, et minu suutmatus ette kujutada tema tulevikku kutsub õnnetust talle kaela või siis tunnen ma midagi traagilist ette ( huvitav on see, et lapse isaga seoses ei ole mul kunagi halbu mõtteid). Mõnes mõttes ma sellesse teooriasse usun ( tihti on nii, et kui taban end mõttelt, et migreeni pole ammu olnud, tekib see tavaliselt järgmise päeva jooksul).
Tunnen, et ei suuda oma elust ja lapsest rõõmu tunda ning surma- ja õnnetuseteemalised sundmõtted hakkavad mulle mõjuma.
Sooviksin Teie arvamust, kas peaksin pöörduma kellegi vastuvõtule või üritama mõtetest ise jagu saada? Kardan, et sellega hakkama ei saa. Ehk oleks abi ravimitest? Kunagi varasemalt olen tarvitanud mõnda aega antidepressante ja nende mõju oli tuntav. Ei tarvitanud vaimsetel põhjustel vaid migreeniga seoses. Varasemalt niiöelda vaimseid probleeme enda juures täheldanud ei ole. Ette tänades!
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Lapse sünd toob perre suured muutused, muutvad ka mõtted-emotsioonid. Inimene kardab, et ei märka midagi olulist, ei julge seetõttu ööselgi magada jms. Unustatakse ära, et inimesel on kaasasündinud instinktid ja ta kuuleb-tunnetab kõike olulist, ka öösel (nagu loomariigiski, usaldada rohkem looduse poolt antut).
Abikaasaga väike tööjaotus, et sina jälgid nüüd ja mina siis - tööjaotus, vastutuse jaotus on oluline abiline.
Korralik puhkus (ka siin on tööjaotus abiks) on oluline.
Apteegist saate rahustavat teed ja see on abiks, apteegi vabamüügist saate ka Melatoniini ja see on unele abiks.
Jalutuskäigud lapse ja abikaasaga üheskoos on suureks abiks.
Minu ringutus-sirutus ja painutus harjutus (vt. minu Palve esimene samm) on hea pingete maandaja ja see on ka migreeni ennetamisel-ravil oluline abiline.
Kolmekesi üheskoos läheb Lapse areng korralikult, paremaks muutuvad ka teie kõigi mõtted.
Psühhiaatri jutul võite ka ära käia - rahustab, saate juhiseid.
Head tegutsemist soovides,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Mure aju tegevuse pärast
Tere. Minu ajust tuleb selliseid mõtteid, mida ise ei mõtle.See segab tohutult igapäevaelu, kui midagi tehes keegi nagu parastab, käsib, naerab su üle - hirmutunne on tekkinud.
Töötan nii päeval ...
Vastas dr Jüri Ennet
Antidepressandid probleemi ei lahenda (käesoleva info põhjal).
Soovitan neuroleptikume - mõjutavad hästi mõttemaailma probleeme. Leida õige annus.
Koostöö psühhiaatriga.
Alustaksin ...
Rasked tähelepanuhäired
Tere!
Olen 16-aastane õpilane ja ma tunnen, et mul on koolis ja igalpool mujal raske keskenduda. Kord oli isegi nii, et käisin korvpalli vaatamas ja ma ei suutnud mängu jälgida ja aru saada mis toimub ...
Ärevushäire
Tere!
Selline mure, et perearst kahtlustab ärevushäiret. Kas see on ohtlik või pean hakkama mingeid rohtusid võtma, mida näiteks raseduse aeg võtta ei saa, üritame mehega last saada (tulutult). Muidugi ...
Vastas dr Jüri Ennet
Ei ole ohtlik, aga ta häirib kõvasti, segab igapäevaelu ja inimene pidevalt pinges - millal ta ärevus, paanika) nüüd siis jälle tuleb.
Ärevuse ja paanikahoogude kohta eelnevalt palju soovitusi antud ...
Foobia kõhulahtisuse ees
Tere! Mul on pidev hirm kõhulahtisuse ees. See segab minu igapäevaelu, ei saa ma minna kuhugi tööle, poodi, kinno vms. Kogu aeg on hirm, et wc peab olema läheduses. See on kestnud nüüd juba 8 aastat. Algusaastatel ...
Vastas dr Jüri Ennet
Kui AD-ga ei ole abi saanud, siis prooviksin:
a) neuroleptikumi väikeste annustega,
b) kindlasti dieedi (toiduvaliku) ja korraliku mälumisega,
c) psühhoregulatsiooniga ning
d) ...
Paroksetiini (Rexetin) koguse vähendamine
Tre! Alates maikuust 2009.a. olen tarvitanud ravimit Rexetin - 20mg päevas. Võttis pideva ärevushäire sümptomid kenasti maha ja kõik kenasti on läinud - tundsin end väga hästi. alates mai 2010 alustasin ...
Vastas dr Jüri Ennet
Kliinik.ee saatis vabandades viimased kirjad alles täna, 14. juulil 2010.a. mulle vastamiseks.
Nüüd siis vastan.
Vahetaksin Rexetini mõne teise SRRI vastu, siis harjutused (ainult rohu võtmisest ...
Kardan narkomaane
Tere, olen 27 aastane naine, kaks last.
Mul on selline mure,et mina kardan narkomaane. Kartus on nii suur,et ma LAUSA nõiun need narkomaanid endale välja. Igal pool, kus ma kõnnin kohtan ikka seesugust ...
Vastas dr Jüri Ennet
Neid narkareid on tõesti tänapäeval meie ühiskonnas rohkelt, "üle mõistuse." Aga kartmisega ka liiale minna ei tohi. Kui see kartus segab-häirib juba igapäevaelu kvaliteeti, siis ... on aeg kohtuda psühhiaatriga. ...
Loe edasiMasendunud
Tere
Olen 23 a, 1,7 a lapse ema, värskelt abielus. Mure on selles, et olen varem põdenud depressiooni ja hüpohondriat ja seisund on taas ägenenud. Mulle ei aita jutud kui hea on mu elu ja kui õnnelik ...
Vastas dr Jüri Ennet
Tallinna Psühhiaatriakliinikus on palju häid tohtreid. Sealt leiate endale sobiliku, kellega "vaimne veregrupp" sobib. Saate oma sundhirmudest ja meeleolulagusest üheskoos võitu.
Parimat soovides, ...
Vaata kõiki nõustamisi