LOPERAMID-RATIOPHARM 2 MG

Ägeda mittespetsiifilse kõhulahtisuse sümptomaatiline ravi täiskasvanutel ja üle 12aastastel lastel.

Täiskasvanud ja üle 12-aastased lapsed
Äge kõhulahtisus: ravi algul manustada 4 mg loperamiidvesinikkloriidi, vastavalt 2 tabletti seejärel pärast iga väljaheidet 2 mg loperamiidvesinikkloriidi, vastavalt 1 tablett.

Ööpäevast annust 16 mg loperamiidvesinikkloriidi, vastavalt 8 tabletti, ei tohiks ületada; lastel
peab see olema vastavuses kehakaaluga (3 tabletti/20 kg kohta), kuid ei tohiks ületada
maksimaalset ööpäevast annust, vastavalt 8 tabletti.

Eakad
Vanemaealistel ei ole annuse kohandamine vajalik.

Neerufunktsiooni häired
Neerufunktsiooni häiretega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 4.4).

Maksafunktsiooni häired
Kuigi maksafunktsiooni häiretega patsientide kohta puuduvad farmakokineetilised andmed,
tuleks loperamiidi nendel patsientidel kasutada ettevaatusega aeglustunud esmase metabolismi
tõttu (vt lõik 4.4).


Tablett tuleb neelata tervena, mitte närida, peale juua piisav kogus vett.

Kui ägeda kõhulahtisuse korral 48 tundi pärast ravi algust ei ilmne kliinilist paranemist, tuleb
ravimi kasutamine lõpetada.

Loperamiidi ei tohi kasutada järgmistel juhtudel:
- ülitundlikkus toimeaine loperamiidvesinikkloriidi või lõigus 6.1 loetletud mis tahesabiainete
suhtes;
- esmase ravina ei tohiks loperamiidvesinikkloriidi kasutada:

• patsientidel, kellel esineb äge düsenteeria, kõhulahtisus veriroe ja palavik,

• patsientidel, kellel esineb äge haavandiline koliit,
• patsientidel, kellel esineb invasiivsete organismide, sh Salmonella, Shigella ja
Campylobakteri poolt poolt põhjustatud bakteriaalne enterokoliit,

• patsientidel, kellel esineb pseudomembraanne koliit pärast laia toimespectriga
antibiootikumravi;
- alla 12-aastastel lastel

Loperamiidi ei tohi kasutada seisundite puhul, mille korral tuleb vältida sooleperistaltika
aeglustumist oluliste tagajärgede, sh soolesulguse, megakooloni ja toksilise megakooloni
võimaliku riski tõttu. Loperamiidi kasutamise peab koheselt lõpetama kõhukinnisuse,
kõhupuhituse või soolesulguse esinemise korral.

Kõhulahtisuse ravi loperamiidiga on ainult sümptomaatiline. Kui on võimalik määrata
kõhulahtisuse etioloogia, tuleks kasutada spetsiifilist ravi, kui see on asjakohane.

Kõhulahtisuse korral võib (eriti lastel) tekkida vedeliku ja elektrolüütide kaotus, neil juhtudel on
eeskätt näidustatud vee ja elektrolüütide tasakaalu taastamine. Loperamiidi ei tohiks anda lastele
vanuses 2...6 aastat ilma meditsiinilise näidustuse ja arsti järelevalveta.

Kui raske kõhulahtisuse korral ei ole kliinilist paranemist märgata 48 tunni jooksul, tuleb
loperamiidi manustamine lõpetada ning patsiendil on soovitatav küsida nõu oma arstilt.

Kuna püsiv kõhulahtisus võib viidata võimalikele tõsisematele seisunditele, ei tohiks loperamiidi
kasutatada pikaajaliseks raviks, kuniks kõhulahtisuse põhjus ei ole välja selgitatud.

AIDS-i haigetel, kellel on ravitud kõhulahtisust loperamiidiga, tuleks ravi koheselt katkestada
esimeste kõhupuhituse tundemärkide tekkimisel. AIDS-i haigetel, kellel on ravitud nii viiruslikku
kui bakteriaalset põletikulist koliiti loperamiidvesinikkloriidiga, on teatatud toksilise
megakooloni tekkest.

Kuigi farmakokineetilised andmed puuduvad maksakahjustusega patsientidel, tuleb neil
loperamiidi kasutada ettevaatusega vähenenud esmase metabolismi tõttu. Maksafunktsiooni
häirega patsientidel tuleb hoolikalt jälgida kesknärvisüsteemi toksilisust.

Raskete maksahaiguste korral võib loperamiidi metabolism olla aeglustunud ning see võib
väljenduda üleannustamises ja viia kesknärvisüsteemi toksilisuseni.

Ravim sisaldab abiainet laktoosmonohüdraat. Harvaesinevate pärilike seisunditega (galaktoosi
talumatus, laktoosi defitsiit või glükoosi-galaktoosi absorbtsioonihäired) patsientidel ei ole
soovitatav Loperamid-ratiopharm 2 mg manustada.

Võib eeldada, et sarnaste farmakoloogiliste omadustega ravimid võivad loperamiidi toimet
suurendada ning ravimid, mis kiirendavad seedetrakti läbimist, võivad selle toimet vähendada.

Mittekliinilised andmed näitavad, et loperamiid on P-glükoproteiini substraat. Loperamiidi (16
mg üksikannusena) koosmanustamine kinidiini või ritonaviiriga (mõlemad on P-glükoproteiini
inhibiitorid) suurenes loperamiidi plasmakontsentratsioon 2..3 korda. Loperamiidi soovitatud
annuste manustamise puhul ei ole teada, milline on kirjeldatud farmakokineetiliste koostoimete
kliiniline tähendus.

Loperamiidi (4 mg üksikannusena) kooskasutamisel itrakonasooliga (CYP3A4 ja P-
glükoproteiini inhibiitor) suurenes loperamiidi plasmakontsentratsioon 3...4 korda. Samas
uuringus suurendas CYP2C8 inhibiitor gemfibrosiil loperamiidi plasmasisaldust ligikaudu 2
korda. Itrakonasooli ja gemfibrosiili kombinatsioon suurendas loperamiidi maksimaalset
plasmataset 4 korda tõusus ning plasma koguekspositsiooni 13 korda. Neid tõuse ei seostatud
kesknärvisüsteemi (KNS) toimetega, mõõdetuna psühhomotoorsete testidega (st subjektiivne
unisus ja numbrite/sümbolite DSST test).

Loperamiidi (16 mg üksikannusena) kooskasutamisel ketakonasooliga (CYP3A4 ja P-
glükoproteiini inhibiitor) suurenes loperamiidi plasmakontsentratsioon 5 korda. Seda tõusu ei
seostatud farmakoloogilise toime suurenemisega, mõõdetuna pupillomeetriga.

Kooskasutamine suukaudse desmopressiiniga suurendas desmopressiini plasmakontsentratsiooni
3 korda, arvatavasti seedetrakti motoorika aeglustumise tõttu.

Kinidiini, verapamiili või ketokonasooli kooskasutamine võivad ägestada respiratoorse
depressiooni nähtusid.

Rasedus
Kuigi puuduvad viited, et loperamiidvesinikkloriidil oleks teratogeenseid või embrüotoksilisi
omadusi, tuleb ravist oodatavat kasu kaaluda võimalike riskide suhtes enne, kui
loperamiidvesinikkloriidi hakatakse kasutama raseduse ajal ning eelkõige esimesel trimestril.

Imetamine
Loperamiid võib väikeses koguses imenduda rinnapiima. Seetõttu ei soovitata
loperamiidvesinikkloriidi rinnaga toitmise ajal kasutada.

Kõhulahtisuse ravimisel loperamiidiga võib esineda väsimust, pearinglust või unisust. Seetõttu on
soovitatav ravimi kasutamisel olla ettevaatlik autot juhtides või masinaid käsitsedes (vt lõik 4.8).

Täiskasvanud ja üle 12-aastased lapsed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Loperamiidi ohutust hinnati 3076 täiskasvanul ja üle 12-aastasel lapsel, kes osalesid 31
kontrollitud ja kontrollimata kliinilises uuringus, kus raviti kõhulahtisust. Neist 26 uuringut oli
ägeda kõhulahtisuse (N=2755) ning 5 kroonilise kõhulahtisuse (N=321) ravi uuringut.

Loperamiidi ägeda kõhulahtisuse uuringutes kõige sagedamini (st ≥ 1% juhtudest) teatatud
kõrvaltoimed olid: kõhukinnisus (2,7 %), kõhupuhitus (1,7 %), peavalu (1,2 %) ja iiveldus (1,1
%). Kroonilise kõhulahtisuse uuringutes olid kõige sagedamini (st ≥ 1% juhtudest) teatatud
kõrvaltoimed: kõhupuhitus (2,8 %), kõhukinnisus (2,2 %), iiveldus (1,2 %) ja pearinglus (1,2 %).

Kõrvaltoimete esinemine
Tabel 1 andmed näitavad tulemusi 3076 täiskasvanul ja üle 12-aastasel lapsel, kes osalesid 31
kontrollitud ja kontrollimata kliinilises uuringus, kus raviti kõhulahtisust. Neist 26 uuringut oli
ägeda kõhulahtisuse (N=2755) ning 5 kroonilise kõhulahtisuse (N=321) ravi uuringut.
Kõrvaltoimete esinemisel kasutatakse järgnevaid sagedusi: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni
< 1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10 000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10 000).

Tabel 1: Kõrvaltoimete esinemise sagedus loperamiidi kasutamisel kliinilistes uuringutes
täiskasvanutel ja üle 12-aastatstele lastel.
Organsüsteemi klass
Näidustus


Äge kõhulahtisus
Krooniline
(N=2755)
kõhulahtisus
(N=321)
Närvisüsteemi häirid


Peavalu
Sage
Aeg-ajalt
Pearinglus
Aeg-ajalt
Sage
Seedetrakti häired


Kõhukinnisus, iiveldus, kõhugaasid
Sage
Sage
Kõhuvalu, ebamugavustunne kõhus,
Aeg-ajalt
Aeg-ajalt
suukuivus
Ülakõhuvalu, oksendamine
Aeg-ajalt

Düspepsia

Aeg-ajalt
Kõhupuhitus
Harv

Naha ja nahaaluskoe kahjustused


Lööve
Aeg-ajalt


Kõrvaltoimed, millest on teatatud turuletulekujärgsel kasutamisel.

Loperamiidi turustamisjärgsel kasutamisel teatatud kõrvaltoimete määramise protsessis ei
eristatud kroonilist ja ägedat kõhulahtisust ega tehtud vahet täiskasvanute ja laste vahel. Seetõttu
näitavad allpool loetletud kõrvaltoimed kombineeritud näidustusi ja ja populatsioone.
Loperamiidi kasutamisel esinenud kõrvaltoimed, mis tuvastati turustamisjärgselt, on allpool
loetletud organsüsteemide kaupa:

Immuunsüsteemi häired:
Väga harv: Ülitundlikkusreaktsioona, anafülaktiline reaktsioon (sh anafülaktiline šokk)a,
anafülaktoidne reaktsioona

Närvisüsteemi häired:
Sage: peavalu
Aeg-ajalt: pearinglus, unisusa
Harv: teadvuskadua, stuupora, teadvuse alaneminea, hüpertooniaa, koordinatsioonihäireda

Silma kahjustused:
Harv: mioosa

Seedetrakti häired:
Harv: iileusa (s.h paralüütiline iileus), megakoolona (sh toksiline megakoolonb), glossodüüniaa,
kõhupuhitus

Naha ja nahaaluskoe kahjustused:
Aeg-ajalt: lööve
Harv: villiline nahalöövea (sh Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs ja
multiformne erüteem), angioödeema, urtikaariaa, sügelusa

Neerude ja kuseteede häired:
Väga harv: uriinipeetusa

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid:
Harv: väsimusa

a: Selle termini kasutus põhineb loperamiidvesinikkloriidi turuletulekujärgsetel teatistel. Et
turuletulekujärgsete kõrvaltoimete määratluse protsessis ei eristatud kroonilisi ja ägedaid
näidustusi ega täiskasvanuid ja lapsi, siis on sagedus arvutatud kõikide loperamiidvesinikkloriidi
kliiniliste uuringute põhjal, sh ≤12-aastastel lastel tehtud uuringud (N=3683).
b: Vt lõik 4.4.
Kui kliiniliste uuringute kõrvaltoimete osas ei ole esinemissagedusi esitatud, siis seda ei jälgitud
ega peetud selle näidustuse kõrvaltoimeks.

Lapsed

Loperamid-ratiopharm 2 mg ohutust hinnati 607 patsiendil vanuses 10 päeva kuni 13 eluaastat,
kes osalesid 13 kontrollitud ja kontrollimata kliinilises uuringus, kus raviti ägedat kõhulahtisust.
Üldiselt oli kõrvaltoimete profiil sellel patsientide rühmal sarnane kliinilistes uuringutes
täiskasvanute ja üle 12-aastaste laste puhul nähtuga.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist.
See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada
kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamise korral (sh suhteline üleannustamine maksafunktsioonihäire tõttu) võivad ilmneda
kesknärvisüsteemi häired (stuupor, koordinaatsioonihäired, somnolentsus, pupillide ahenemine,
lihaste hüpertoonia, respiratoorne depressioon), uriinipeetus ja iileus. Lapsed võivad
kesknärvisüsteemi häiretele olla tundlikumad kui täiskasvanud.

Ravi

Kui ilmnevad üleannustamise sümptomid, võib antidoodina anda naloksooni. Kuna loperamiid on
pikema toime kestusega kui naloksoon (1…3 tundi), võib näidustatud olla naloksooni
korduvmanustamine. Seejärel tuleb patsienti vähemalt 48 tunni joosul hoolikalt jälgida,
avastamaks võimalikku KNS-i depressiooni.

Eemaldamaks aktiivse toimeaine jääke maost, võib teostada maoloputust ja manustada aktiivsütt.

Farmakoterapeutiline rühm: kõhulahtisuse vastane aine, sünteetiline opioid/piperidiini derivaat.

ATC-kood: A07DA03

Loperamiid on piperidiini sünteetiline derivaat, mis sisaldab nii haloperidooli kui ka
difenoksülaadi struktuuri. Loperamiid tõstab soole toonust, takistab nii propulsiivset peristaltikat
kui ka vähendab iste sagedust kõhulahtisuse korral. Loperamiid on perifeersete opioidretseptorite
agonist.

Loperamiid allub suurel määral esmasele metabolismile, seetõttu on suukaudselt manustatud
loperamiidi biosaadavus tühine.Maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse 3...5 tunni
möödudes.
Loperamiid penetreerub täiskasvanutel reeglina tühises koguses läbi hematoentsefaalbarjääri.
Loperamiid eritub ⅓ ulatuses muutumatult ja ⅔ ulatuses metaboliitidena koos väljaheitega.
Vähem kui 2% toimeainest eritub muutumatul kujul renaalselt. Eliminatsiooni poolväärtuaeg
plasmas on 7…15 tundi.

a) Äge toksilisus
Ägeda toksilisuse uuringutes Loperamid-ratiopharm 2 mg-ga ei täheldatud toksilist mõju.

b) Krooniline toksilisus
Kroonilise toksilisuse uuringutes Loperamid-ratiopharm 2 mg-ga ei täheldatud toksilist mõju.

c) Mutageensuse ja kartsinogeensuse võimalikkus
Loperamiidi ei ole piisavalt uuritud tõestamaks ravimi mutageenset mõju.
Loomkatseid loperamiidi kartsinogeensuse võimalikkuse suhtes ei ole teostatud.

d) Mõju reproduktsioonile
Loomkatsetes emasloomadele mittetoksiliste dooside manustamise järel ei väljendunud
toksilisuse seisukohast olulisi fertiilsusega seotud, embrüoletaalseid ega laktatsiooni efekte.
Samuti ei sedastatud teratogeenseid toimeid.

Maisitärklis
Laktoosmonohüdraat
Mikrokristalliline tselluloos
Kopovidoon
Magneesiumstearaat
Kolloidne ränidioksiid, veevaba
Hüpromelloos
Makrogool 6000
Simetikooni emulsioon SE4 (simetikoon, ränidioksiid, sorbiinhape, puhastatud vesi)

Ei kohaldata.

5 aastat

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

2 mg tabletid, 10 tk PVC/Al blisterpakendis..

Erinõuded puuduvad.