LUNALDIN

Läbilöögivalu ravi täiskasvanutel, kes kasutavad kroonilise vähivalu raviks opioide.
Läbilöögivalu on mööduv valu ägenemine, mis tekib valuravi taustal.

LUNALDIN'i tohib manustada ainult nendele patsientidele, kes on oma kroonilise vähivalu vastu
kasutatava opioidravi suhtes tolerantsed. Patsiente võib pidada opioidide suhtes tolerantseks, kui nad
võtavad suukaudselt vähemalt 60 mg morfiini ööpäevas, vähemalt 25 mikrogrammi transdermaalset
fentanüüli ühes tunnis, vähemalt 30 mg oksükodooni ööpäevas, vähemalt 8 mg hüdromorfooni
ööpäevas suukaudselt või ekvianalgeetilises annuses mõnda teist opioidi ühe nädala jooksul või
kauem.


LUNALDIN’i keelealused tabletid tuleb manustada keele alla võimalikult kaugele. LUNALDIN’i
keelealuseid tablette ei tohi alla neelata, vaid neil tuleb lasta keele all täielikult lahustuda (ilma
närimata ja imemata). Patsientidele tuleb öelda, et nad ei tohi süüa ega juua kuni keelealune tablett on
täielikult lahustunud.

Patsientidel, kellel suu kuivab, võib suu limaskesta veega niisutada enne LUNALDIN’i võtmist.

Annuse tiitrimine
Annuse tiitrimise eesmärgiks on tuvastada optimaalne säilitav annus läbilöögivalu episoodide
pikaajaliseks raviks. Selline optimaalne annus peab pakkuma piisavat valu vaigistamist koos
kõrvaltoimete aktsepteeritava tasemega.

LUNALDIN'i optimaalne annus leitakse igal patsiendil individuaalselt ülespoole tiitrimise teel.
Annuse tiitrimisfaasis kasutamiseks on saadaval erinevaid annuseid. LUNALDIN'i algannus peaks
olema 100 mikrogrammi, tiitrides annust vajadusel ülespoole olemasolevate tabletitugevustega.

Patsiente tuleb hoolikalt jälgida, kuni on leitud optimaalne annus.

Teistelt fentanüüli sisaldavatelt preparaatidelt üleminek LUNALDIN'ile ei tohi erinevate
imendumisprofiilide tõttu toimuda üks-ühele. Kui üleminek toimub teiselt fentanüüli sisaldavalt
preparaadilt, tuleb LUNALDIN'i annust tiitrida eelmisest preparaadist sõltumatult.

Tiitrimiseks on soovitatav järgmine annustamisrežiim, kuigi igal juhtumil peaks arst arvestama
patsiendi kliinilist vajadust, vanust ja kaasnevaid haigusi.

Kõikidel patsientidel alustatakse ravi ühe 100 mikrogrammise keelealuse tabletiga. Kui 15...30 minuti
jooksul pärast ühe keelealuse tableti manustamist ei ole saavutatud piisavat analgeesiat, võib
manustada teise 100 mikrogrammise keelealuse täiendava tableti. Kui 15...30 minuti jooksul pärast
esimest annust ei ole saavutatud piisavat analgeesiat, tuleb järgmise läbilöögivalu episoodi raviks
kaaluda annuse tõstmist järgmise tableti tugevuseni (Vt joonist allpool).

Annuse suurendamine peab toimuma samm-sammult, kuni saavutatakse piisav analgeesia talutavate
kõrvaltoimetega. Annuste juures 400 mikrogrammi ja enam tuleb (teise) täiendava keelealuse tableti
annuse tugevus tõsta 100 mikrogrammilt 200 mikrogrammile. Seda illustreerib allpool olev skeem.
Käesolevas tiitrimisfaasis ei tohi läbilöögivalu ühe episoodi korral manustada rohkem kui kaks (2)
annust.






















LUNALDIN'i tiitrimisprotsess


Alg annus
10 0 µg



Kas piisav valu vaigistamine saavutati 15...30 minutiga?





Jah
Ei




Võtke teine tablett

(Vt tabelit, et määrata teise

tableti toimeaine sisaldus)




Järgnevate läbilöögivalu
Järgmise läbilöögivalu

episoodide korral
episoodi korral suurendage

kasutage seda annust
esimese tableti toimeaine

sisaldust järgmise

tugevuseni


Esimese keelealuse tableti toimeaine sisaldus Täiendava (teise) keelealuse tableti toimeaine
(mikrogrammi) läbilöögivalu episoodi kohta
sisaldus (mikrogrammi), mis võetakse
vajadusel 15...30 minuti möödudes
100
100
200
100
300
100
400
200
600
200
800
-
Kui efektiivne analgeesia saavutatakse suurema annusega, kuid sellele lisanduvad kõrvaltoimed ei ole
vastuvõetavad, siis võib manustada vaheannuse (kasutades vajadusel 100 mikrogrammist keelealust
tabletti).

Tiitrimise ajal võib patsiente juhendada mis tahes üksikannuse manustamisel kasutama mitut
100-mikrogrammist ja/või 200-mikrogrammist tabletti. Korraga ei ole lubatud manustada üle nelja (4)
tableti.

Üle 800 mikrogrammiste annuste efektiivsust ja ohutust ei ole patsientidel kliinilistes uuringutes
hinnatud.

Opioididega seotud kõrvaltoimete riski vähendamiseks ja sobiva annuse kindlakstegemiseks on
ülioluline, et tiitrimisfaasis jälgiks meditsiinitöötaja patsienti hoolikalt.

Tiitrimise ajal peavad LUNALDIN'i kasutavad patsiendid läbilöögivalu episoodi leevendamiseks
ootama enne järgmise annuse manustamist vähemalt 2 tundi.

Säilitusravi

Kui efektiivne annus on kindlaks tehtud, mis võib olla suurem kui üks tablett, peaksid patsiendid
jätkama selle annuse kasutamist, kuid piirduma maksimaalselt nelja LUNALDIN'i annusega ööpäevas.

Säilitusravi ajal peavad LUNALDIN'i kasutavad patsiendid läbilöögivalu episoodi leevendamiseks
ootama enne järgmise annuse manustamist vähemalt 2 tundi.

Annuse korduv kohandamine
Kui vastus (analgeesia või kõrvaltoimed) tiitritud LUNALDIN'i annusele märkimisväärselt muutub,
võib optimaalse annuse säilitamiseks olla vajalik annust kohandada.
Kui rohkem kui neljal järjestikusel päeval esineb rohkem kui 4 läbilöögivalu episoodi ööpäevas, tuleb
pideva valu ravimiseks kasutatava pikatoimelise opioidi annust muuta. Kui pikatoimelist opioidi või
selle annust muudetakse, tuleb patsiendi jaoks optimaalse annuse tagamiseks LUNALDIN'i annust
uuesti hinnata ja vajadusel ka uuesti tiitrida.

Valuvaigisti uue annuse tiitrimine peab toimuma kogenud arsti järelvalve all.

Ravi lõpetamine
Patsientidel, kes opioidravi enam ei vaja, tuleb enne opioidide allapoole tiitrimist võimalike
ärajätunähtude vähendamiseks LUNALDIN'i annust arvesse võtta.

Patsientidel, kes jätkavad püsiva valu ravimiseks opioidravi, kuid ei vaja enam läbilöögivalu ravi, võib
LUNALDIN-ravi tavaliselt kohe lõpetada.

Kasutamine lastel ja noorukitel
LUNALDIN'i ei tohi kasutada lastel vanuses alla 18 aasta ohutuse ja efektiivsuse andmete puudumise
tõttu.

Kasutamine eakatel
Eakatel on soovitav ravimi annust tiitrida eriti ettevaatlikult ja patsiente tuleb hoolikalt jälgida
fentanüüli mürgistusnähtude võimaliku tekke suhtes (vt lõik 4.4).

Kasutamine neeru- ja maksakahjustusega patsientidel
Neeru- või maksatalitluse häirega patsiente tuleb LUNALDIN'i tiitrimise ajal fentanüüli
mürgistusnähtude võimaliku tekke suhtes hoolikalt jälgida (vt lõik 4.4).

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Opioidsäilitusravi mittesaavad patsiendid, sest neil on suurem risk respiratoorse depressiooni tekkeks.

Raske hingamispuudulikkus või raske obstruktiivne kopsuhaigus.

Muu ägeda valu ravi, välja arvatud läbilöögivalu.

Patsiente ja nende hooldajaid tuleb teavitada, et LUNALDIN sisaldab toimainet koguses, mis võib
lapsele olla surmav ning seetõttu tuleb ravimit hoida lastele varjatud ja kättesaamatus kohas.

Opioidravi (nagu fentanüüli) võtmisel ilmneda võivate potentsiaalselt tõsiste kõrvaltoimete tõttu, tuleb
patsiente ja nende hooldajaid teavitada LUNALDIN'i õige manustamise tähtsusest ning abinõudest,
mida üledoosi sümptomite puhul rakendada.

On tähtis, et püsiva valu raviks kasutatavate pikatoimeliste opioidide annused oleksid stabiilised enne
LUNALDIN-ravi alustamist.


Korduval opioidide, sealhulgas fentanüüli, manustamisel võib tekkida tolerantsus, füüsiline ja/või
psühholoogiline sõltuvus. Opioidide kasutamise järgselt tekkinud iatrogeenne sõltuvus on harv.

Nagu kõikide opioidide korral, kaasneb LUNALDIN'i kasutamisel risk kliiniliselt olulise hingamise
pärssumise tekkeks. Eriti ettevaatlik tuleb olla LUNALDIN'i tiitrimisel patsientidel, kellel on
krooniline obstruktiivne kopsuhaigus või muud hingamise pärssumist soodustavad meditsiinilised
seisundid (nt myasthenia gravis), sest on oht hingamise pärssumise edasisele süvenemisele, mis võib
viia hingamispuudulikkuseni.

Patsientidele, kes võivad olla eriti tundlikud hüperkapnia intrakraniaalsete toimete suhtes, nt tõusnud
intrakraniaalse rõhu sümptomitega, teadvushäiretega, kooma või aju tuumoriga patsiendid, tohib
LUNALDIN'i manustada ainult äärmise ettevaatlikkusega. Opioidid võivad varjata peatraumaga haige
tegelikku kliinilist seisundit. Sellistel juhtudel tohib opioide kasutada ainult siis, kui see on
absoluutselt vajalik.

Südamehaigus
Fentanüül võib põhjustada bradükardiat. Fentanüüli tuleb ettevaatusega kasutada bradüarütmiatega
patsientidel või selle esinemisel anamneesis.

Intravenoosse fentanüüli uuringute andmed viitavad sellele, et eakate patsientide puhul võib
sagedamini esineda kliirensi langust, pikenenud poolväärtusaeg ja kõrgenenud tundlikkust toimeaine
suhtes kui noorematel patsientidel. Eakaid, kahhektilisi või nõrgestatud patsiente tuleb hoolikalt
jälgida fentanüüli toksiliste sümptomite suhtes ja vajadusel annust vähendada.

LUNALDIN'i tuleb manustada ettevaatusega maksa- või neerutalitluse häirega patsientidele, eriti
tiitrimisfaasis. LUNALDIN'i kasutamine maksa- või neerukahjustusega patsientidel võib suurendada
fentanüüli biosaadavust ja vähendada selle süsteemset kliirensit, mis võib viia akumuleerumiseni ning
opioidide toime tugevnemiseni ja pikenemiseni.

Hüpovoleemiaga ja hüpotensiooniga patsientide ravimisel tuleb olla ettevaatlik.

LUNALDIN'i mõju ei ole uuritud patsientidel, kellel on suus haavandid või mukosiit. Seoses sellega
võib nendel patsientidel esineda ravimi süsteemsel annustamisel suurenenud risk ja annuse
tiitrimisfaasis on soovitav eriline ettevaatus.

LUNALDIN'i ravi lõpetamisel ei tohiks märgatavaid kõrvaltoimeid esineda, siiski on teatatud
võimalikest ärajätunähtudest nagu ärevus, treemor, higistamine, kahvatus, iiveldus ja oksendamine.

Serotoniinisündroom
- LUNALDIN'i manustamisel koos ravimitega, mis mõjutavad serotoninergilist neurotransmitterite
süsteemi, tuleb olla ettevaatlik.

Kasutamisel koos serotoninergiliste ravimitega, nt selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid
(SSRI- d) ja serotoniini-norepinefriini tagasihaarde inhibiitorid (SNRI- d), ja ravimitega, mis
kahjustavad serotoniini metabolismi (sh monoamiini oksüdaasi inhibiitorid [MAOI d]), võib tekkida
potentsiaalselt eluohtlik serotoniinisündroom. See võib tekkida soovitatud annuse kasutamisel.

Serotoniinisündroom võib hõlmata muutusi vaimses seisundis (nt agiteeritus, hallutsinatsioonid,
kooma), autonoomset ebastabiilsust (nt tahhükardia, labiilne vererõhk, hüpertermia),
neuromuskulaarseid häireid (nt hüperrefleksia, koordinatsioonihäired, jäikus) ja/või seedetrakti
sümptomeid (nt iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus).

Serotoniinisündroomi kahtluse korral tuleb LUNALDIN -ravi katkestada.

Fentanüül metaboliseeritakse CYP3A4 kaudu. Ravimid, mis inhibeerivad CYP3A4 aktiivsust nagu
makroliid-antibiootikumid (nt erütromütsiin), asool-tüüpi antifungaalsed ained (nt ketosonasool,
itrakonasool) või teatud proteaasi inhibiitorid (nt ritonaviir) võivad fentanüüli biosaadavust
suurendada, alandades selle süsteemset kliirensit, potentsiaalselt tõstes või pikendades opioidi toimeid.
Greibimahl inhibeerib ka teatavasti CYP3A4. Seetõttu tuleb fentanüüli patsientidele anda
ettevaatlikult, kui seda manustatakse samaaegselt koos CYP3A4 inhibiitoritega.

Samaaegne teiste kesknärvisüsteemi (KNS) depressantide (nagu teised morfiini derivaadid
(analgeetikumid ja sedatiivsed ained), üldanesteetikumid, lihasrelaksandid, sedatiivsed
antidepressandid, sedatiivsed H antihistamiinikumid, barbituraadid, rahustid (st bensodiasepiinid),
1
hüpnootilised ained, antipsühhootikumid, klonidiin ja analoogilised ravimid kasutamine võib
põhjustada KNS-i pärssivate toimete tugevnemist. Ilmneda võib hingamise pärssumine, hüpotensioon
ja sügav sedatsioon.

Alkohol võimendab morfiinipõhiste analgeetikumide sedatiivset toimet, seepärast ei ole alkohoolsete
jookide tarbimine või alkoholi sisaldavat ravimite manustamine koos LUNALDIN'iga soovitatav.

LUNALDIN'i ei soovitata kasutada patsientidel, kes on eelneva 14 päeva jooksul saanud
monoaminooksüdaasi (MAO) inhibiitoreid, sest opioidanalgeetikumidega on teatatud raskest ja
ootamatust toime potenseerimisest MAO inhibiitorite poolt.

Opioidide osaliste agonistide/antagonistide (nt buprenorfiini, nalbufiini, pentasotsiini) samaaegne
kasutamine ei ole soovitatav. Neil on suur afiinsus opioidretseptorite suhtes koos suhteliselt madala
sisemise aktiivsusega ning seetõttu antagoniseerivad osaliselt fentanüüli valuvaigistavat toimet ja
võivad esile kutsuda opioidsõltuvatel patsientidel ärajätunähte.

Serotoninergilised ravimid
Fentanüüli manustamine koos serotoninergiliste ravimitega, nt selektiivsed serotoniini tagasihaarde
inhibiitorid (SSRI d) või serotoniini-norepinefriini tagasihaarde inhibiitorid (SNRI d) või monoamiini
oksüdaasi inhibiitorid (MAOI d]), võib suurendada riski serotoniinisündroomi, mis on potentsiaalselt
eluohtlik seisund, tekkeks.

Fentanüüli kasutamise ohutust raseduse ajal ei ole tõestatud. Loomkatsed on näidanud kahjulikku
toimet reproduktiivsusele fertiilsuse vähenemisega rottidel (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole
teada. Fentanüüli tohib raseduse ajal kasutada ainult siis, kui see on selgelt möödapääsmatu.

Pikaaegne ravi raseduse ajal võib vastsündinul põhjustada ärajätunähte.

Fentanüüli ei tohi kasutada sünnituse (kaasa arvatud keisrilõike) ajal, sest fentanüül läbib platsentat ja
võib lootel või vastsündinul põhjustada hingamise pärssumist.

Imetamine
Fentanüül eritub rinnapiima ja võib põhjustada rinnaga toidetaval lapsel sedatsiooni ja respiratoorset
depressiooni. Imetavad emad ei tohi fentanüüli kasutada ning imetamist tohib uuesti alustada alles
pärast vähemalt 48 tunni möödumist fentanüüli viimasest manustamisest.

LUNALDIN'i toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi
viidud.

Siiski, opioidsed valuvaigistid halvendavad teadaolevalt vaimseid või füüsilisi võimeid, mis on
vajalikud potentsiaalselt ohtlike tegevuste sooritamiseks nagu autojuhtimine või masinatega
töötamine. Patsiente tuleb juhendada, et nad ei juhiks autot ega töötaks masinatega, kui neil esineb
LUNALDIN'i võtmise ajal pearinglust või unisust või hägustunud nägemist või topeltnägemist.

LUNALDIN'i kasutamisel on oodata opioidide tüüpilisi kõrvaltoimeid; neil on kalduvus nõrgeneda
oma intensiivsuselt ravimi pikemaaegsel kasutamisel. Opioidide kasutamisega seotud kõige tõsisemad
võimalikud kõrvaltoimed on hingamise pärssumine (mis võib viia hingamisseiskuseni), hüpotensioon
ja šokk.

LUNALDIN'iga läbi viidud kliinilised uuringud kavandati selleks, et hinnata ravimi ohutust ja
efektiivsust läbilöögivaluga vähipatsientidel; kõik patsiendid kasutasid püsivate valude raviks
kaasuvalt opioide, nt toimeainet prolongeeritult vabastavat morfiini, toimeainet prolongeeritult
vabastavat oksükodooni või transdermaalset fentanüüli. Seetõttu ei ole võimalik lõpliku kindlusega
eristada, millised on ainult LUNALDIN'ist tingitud toimed.

Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed LUNALDIN'iga on tüüpilised opioidide kõrvaltoimed,
nagu iiveldus, kõhukinnisus, unisus ja peavalu.

LUNALDIN'i ja/või muude fentanüüli sisaldavate ühendite kõrvaltoimete kokkuvõte tabelina:
Allolevas tabelis on organsüsteemi klasside ja esinemissageduse kaupa [väga sage ≥ 1/10; sage
≥ 1/100 kuni < 1/10; aeg-ajalt ≥ 1/1000 kuni < 1/100; teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete
alusel)] ära toodud järgmised kõrvaltoimed, mida täheldati LUNALDIN'iga ja/või muude fentanüüli
sisaldavate ühenditega läbi viidud kliinilistes uuringutes ning turuletulekujärgselt. Igas
esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Organsüsteemi klass
Kõrvaltoimed esinemissageduse järgi

Väga sage
Sage
Aeg-ajalt
Teadmata (ei saa
≥ 1/10
≥ 1/100 kuni
≥ 1/1000 kuni < 1/100
hinnata
<1/10
olemasolevate
andmete alusel)
Immuunsüsteemi häired

Ülitundlikkus

Ainevahetus- ja


Anoreksia

toitumishäired
Söögiisu vähenemine
Psühhiaatrilised häired


Depressioon
Hallutsinatsioonid
Paranoia
Segasusseisund
Desorienteeritus
Vaimse seisundi muutused
Ärevus
Eufooriline meeleolu
Düsfooria
Emotsionaalne labiilsus
Tähelepanuhäire
Närvisüsteemi häired

Pearinglus
Amneesia
Krambid
Peavalu
Parosmia
Unisus
Maitsetundlikkuse häired

Treemor

Letargia
Hüpesteesia
Unetus
Unehäired
Silma kahjustused


Ähmane nägemine

Südame häired


Tahhükardia

Bradükardia
Vaskulaarsed häired


Hüpotensioon


Organsüsteemi klass
Kõrvaltoimed esinemissageduse järgi

Väga sage
Sage
Aeg-ajalt
Teadmata (ei saa
≥ 1/10
≥ 1/100 kuni
≥ 1/1000 kuni < 1/100
hinnata
<1/10
olemasolevate
andmete alusel)
Respiratoorsed,

Düspnoe
Orofarüngeaalpiirkonna valu
Respiratoorne
rindkere ja

Pitsitustunne kurgus
depressioon
mediastiinumi häired
Seedetrakti häired
Iiveldus
Stomatiit
Suuõõne haavandid
Keele turse

Oksendamine
Igemehaavandid
Kõhulahtisus
Kõhukinnisus
Huulehaavandid

Suukuivus
Mao tühjenemishäired

Kõhuvalu
Düspepsia
Ebamugavustunne kõhus
Keelehäired
Aftoosne stomatiit
Naha ja nahaaluskoe

Hüperhidroos
Nahakahjustused

kahjustused

Lööve
Allergiline sügelus
Sügelus
Öine higistamine
Soodumus verevalumite
tekkeks
Lihas-skeleti ja sidekoe


Liigesevalu

kahjustused
Skeletilihaskonna jäikus
Liigeste jäikus
Reproduktiivse süsteemi

Erektsioonihäire

ja rinnanäärme häired
Üldised häired ja

Kurnatus
Ravimi ärajätusündroom
Nahaõhetus ja
manustamiskoha

Asteenia
kuumahood
reaktsioonid
Halb enesetunne
Perifeerne turse
Vigastus, mürgistus ja


Juhuslik üleannustamine
Kukkumine
protseduuri tüsistused


Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Fentanüüli üleannustamise sümptomid on preparaadi farmakoloogilise mõju tagajärg, milledest kõige
tõsisem toime on hingamise pärssumine, mis võib viia hingamisseiskuseni.

Opioidi üleannuse kohene käsitlemine hõlmab järelejäänud LUNALDIN’i keelealuste tablettide
eemaldamist suust, patsiendi füüsilist ja verbaalset stimulatsiooni ja teadvuse taseme hindamist.
Patsiendi hingamisteed tuleb vabastada ja hoida vabana. Vajadusel tuleb paigaldada orofarüngaalne
õhutee või endotrahheaalne toru, anda hapnikku ja rakendada mehhaanilist hingatamist. Tuleb
säilitada adekvaatne kehatemperatuur ja parenteraalselt vedelikutarbimine.

Üleannuse raviks (juhuslik sissevõtmine) opioide varem mittesaanud isikutel tuleb manustada
naloksooni või teisi opioidantagoniste vastavalt kliinilistele näidustustele ja nende ravimi omaduste

kokkuvõttele. Kui hingamise pärssumine kestab kauem võib vajalikuks osutuda opioid-antagonisti
korduv manustamine.

Naloksooni või teiste opioidantagonistide kasutamisel üleannuse raviks opioidsäilitusravil olevatel
patisentidel peab olema ettevaatlik ägeda ärajätusündroomi provotseerimise riski tõttu.

Raske või püsiva hüpotensiooni ilmnemisel tuleb arvestada hüpovoleemiaga, mida tuleb ravida
sobivate parenteraalsete vedelike manustamisega.

Fentanüüli ja teiste opioididega on täheldatud teatud hingamist takistavat lihasrigiidsust. Sellises
olukorras võib vaja minna kasutada endotrahheaalset intubatsiooni, hingamise toetamist ja
opioidantagonistide ning lisaks ka lihasrelaksantide manustamist.

Farmakoterapeutiline rühm: Analgeetikumid; Opioidid; Fenüülpiperidiini derivaadid,
ATC-kood: N02AB03.

Fentanüül on tugev µ-opioidne valuvaigisti, mille valuvaigistav toime saabub kiiresti ja mille toimeaeg
on lühike. Fentanüül on valuvaigistina ligikaudu 100 korda tõhusam kui morfiin. Fentanüüli
sekundaarsed toimed kesknärvisüsteemile, respiratoorsele süsteemile ja seedetraktile on iseloomulikud
opioidsetele valuvaigistitele ja neid arvestatakse kui sellele klassile omaseid toimeid.

Fentanüüli valuvaigistav toime on seotud toimeaine kontsentratsiooniga veres; opioide varem
mittesaanud patsientidel on fentanüüli minimaalne efektiivne analgeetiline plasmakontsentratsioon
vahemikus 0,3...1,2 ng/ml, samal ajal kui kontsentratsioon 10...20 ng/ml veres tekitab kirurgilise
anesteesia ja põhjustab rasket hingamise pärssumist.

Kroonilise vähivaluga patsientidel, kes saavad säilitusraviks stabiilises annuses opioide, on
LUNALDIN 10 minuti jooksul pärast manustamist statistiliselt olulisel määral vähendanud valu
tugevuse erinevust võrreldes platseeboga (vt joonis 1 allpool), mille tagajärjel on patsientide
valuvaigisti vajadus oluliselt vähenenud.

Joonis 1. Keskmine valu tugevuse erinevus alates algtasemest (± standardviga) LUNALDIN'i puhul
võrreldes platseeboga (määratud Likerti skaalal väärtustena 0...10)

us
4
P=0.0004
v
e
i
n
r
P=0.0002


e
e
s
3
u
s
i
i
v
P=0.0011
ns
e
t
2

i
n
P=0.0055
l
u
a

v
e
1
i
n

Platseebo
Lunaldin
Mean Pain Intensity Dif fer ence
m
k
s
e
K
0
0
10
20
30
40
50
60
Aeg (min)


LUNALDIN'i ohutust ja efektiivsust on hinnatud patsientidel, kes on ravimit kasutanud läbilöögivalu
episoodi tekkides. Oodatava valuperioodi ennetamist LUNALDIN'iga ei ole kliinilistes uuringutes
uuritud.

Fentanüül, nagu kõik µ-opioidretseptorite agonistid, põhjustab annusest sõltuvat hingamise
pärssumist. Risk selleks on suurem opioidravi varem mittesaanud isikutel, kui patsientidel, kes
kannatavad tugevaid valusid või saavad pikaajalist opioidravi. Pikaajaline ravi opioididega viib
tavaliselt tolerantsuse tekkeni nende sekundaarsete toimete suhtes.

Opioidid tõstavad kuseteede silelihaste toonust, mille tulemusel ilmnevad erinevad sümptomid:
mõningatel juhtudel sageneb urineerimisvajadus, teistel aga tekivad urineerimisraskused.

Opioidid suurendavad seedetrakti silelihaste toonust ja vähendavad kokkutõmbejõudu, mille tulemusel
soolestiku läbimisaeg pikeneb, mis võib olla fentanüüli kõhukinnisust tekitava toime põhjuseks.

Fentanüül on väga lipofiilne ravim, mis imendub läbi suu limaskesta väga kiiresti ja aeglasemalt
gastrointestinaalse manustamistee kaudu. Suukaudselt manustatud fentanüül läbib esmase
maksapassaaži ja intestinaalse metabolismi.

LUNALDIN on kiiresti lahustuv keelealune tablett. 30 minutit jooksul pärast LUNALDIN'i
manustamist absorbeerub fentanüül kiiresti. LUNALDIN'i absoluutne biosaadavus on arvutuste järgi
54%. Keskmine maksimaalne fentanüüli plasmakontsentratsioon on vahemikus 0,2 kuni 1,3 ng/ml
(pärast 100 kuni 800 mikrogrammi LUNALDIN'i manustamist) ja saavutatakse 22,5 kuni 240
minutiga.

Fentanüül seondub plasma proteiinidega ligikaudu 80...85% ulatuses, peamiselt α -glükoproteiiniga ja
1
vähemal määral albumiini ja lipoproteiiniga. Fentanüüli jaotusruumala püsiolekus on ligikaudu
3...6 l/kg kohta.

Fentanüül metaboliseeritakse peamiselt CYP3A4 vahendusel mitmeks mitteaktiivseks metaboliidiks,
sealhulgas norfentanüüliks. 72 tunni jooksul pärast fentanüüli intravenoosset manustamist eritub 75%
annusest uriini, seda peamiselt metaboliitidena (vähem kui 10% esineb muutumatul kujul). Ligikaudu
9% annusest leitakse väljaheites, peamiselt metaboliitidena. Fentanüüli totaalne plasmakliirens on 0,5
l/h/kg.

LUNALDIN'i manustamise järgselt on fentanüüli peamine eliminatsiooni poolväärtusaeg 7 tundi
(vahemikus 3...12,5 tundi) ja terminaalne poolväärtusaeg ligikaudu 20 tundi (vahemikus 11,5...25
tundi).

On näidatud, et annuste 100...800 mikrogrammi juures on fentanüüli farmakokineetika annustega
proportsionaalne. Farmakokineetilised uuringud on näidanud, et mitme tableti annustamine on
bioekvivalentne sarnase annuse manustamisega ühe tabletina.

Neeru/maksakahjustus
Neeru- ja maksafunktsiooni kahjustus võib põhjustada seerumikontsentratsiooni suurenemist. Eakatel,
kahhektilistel ja nõrgestatud patsientidel võib esineda madalam fentanüüli kliirens, mis võib
põhjustada ühendi terminaalse poolväärtusaja pikenemist (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Farmakoloogilise ohutuse ja korduvtoksilisuse uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele,
mida käesoleva ravimi omaduste kokkuvõttes teistes osades juba mainitud ei ole. Loomkatsed on
näidanud fertiilsuse langust ja loote suremuse sagenemist rottidel. Teratogeenseid toimeid seevastu ei
ole leitud.


Mutageensustestide tulemused bakteritel ja närilistel olid negatiivsed. Nagu teised opioidid, näitas
fentanüül mutageenset mõju imetajate rakkudes in vitro. Mutageensusrisk terapeutilisel kasutamisel on
ebatõenäoline, kuna kõrvaltoimed ilmnesid vaid väga suurte kontsentratsioonide korral.

Kartsinogeensuse uuringud (26-nädalane dermaalse alternatiivi biouuring Tg.AC transgeensete
hiirtega; kaheaastane subkutaanne kartsinogeensuse uuring rottidega) fentanüüliga ei näidanud
onkogeensele potentsiaalile viitavaid leide. Kartsinogeensuse uuringutes rottidel ilmnes ajukihtide
hindamisel ajukahjustusi loomadel, kellele manustati fentanüültsitraati suurtes annustes. Nende
leidude tähtsus inimestele on teadmata.

Mannitool (E421)
Mikrokristalliline tselluloos ränidioksiidiga
Naatriumkroskarmelloos
Magneesiumstearaat

Ei kohaldata.

3 aastat

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

LUNALDIN'i keelealused tabletid on pakendatud OPA/alumiinium/PVC-st
paber/polüester/alumiiniumkattega lastekindlatesse blistritesse, mis on pakendatud kartongist
väliskarpi. Pakend on värvikoodiga, mis näitab LUNALDIN’i keelealuse tableti toimeaine sisaldust.

Pakendis on 10 või 30 keelealust tabletti. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Jäätmematerjal tuleb hävitada ohutult. Patsiente/hooldajaid tuleb julgustada, et nad tagastaksid
kasutamata jäänud ravimid apteeki, kus see hävitatakse vastavalt riiklikele ja kohalikele nõuetele.