ZOLPIDEM SANDOZ 10 MG

Zolpideem on näidustatud unetuse lühiajaliseks raviks täiskasvanutel, kui unetus tekitab töövõimetust
või põhjustab patsiendil väljendunud pingeseisundit.
Märkus. Bensodiasepiinid või bensodiasepiinitaolised ained on näidustatud ainult sellisel juhul, kui
häire on raske, töövõimetust põhjustav või patsiendile väga kurnav.

Ravi peab olema võimalikult lühiajaline. Tavaliselt kestab ravi mõnest päevast kahe nädalani ning
võib kesta maksimaalselt koos annuse vähendamisega kuni neli nädalat. Annuse vähendamist tuleb
individuaalselt kohandada.

Teatavatel juhtudel võib vajalikuks osutuda maksimaalse raviperioodi pikendamine. Sellisel juhul ei
tohi see toimuda ilma patsiendi staatuse uue hindamiseta.

Ravimit tuleb manustada koos vedelikuga vahetult enne magamaminekut.

Täiskasvanud
Ravim tuleb manustada korraga ja seda ei tohi samal öösel uuesti võtta.
Soovitatav ööpäevane annus täiskasvanuile on 10 mg, mis tuleb võtta vahetult enne magamaminekut.
Ravim tuleb võtta korraga ja seda ei tohi samal öösel uuesti manustada. Kasutada tuleks zolpideemi
madalaimat toimivat annust, ööpäevane annus kokku ei tohi ületada 10 mg.

Eakad
Eakatele või halvas üldseisundis patsientidele, kes võivad olla zolpideemi toimetele eriti tundlikud on
soovitatav annus 5 mg. Ööpäevane annus sellel patsientide grupil ei tohi ületada 10 mg.

Lapsed
Zolpideemi ei soovitata kasutada lastel ja alla 18-aastastel noorukitel, sest puuduvad andmed
kasutamise kohta selles vanuserühmas. Tõestatud andmed platseebokontrolliga kliinilistest uuringutest
on esitatud lõigus 5.1.

Maksapuudulikkus
Maksapuudulikkuse korral on zolpideemi kliirens ja metabolism aeglustunud, mistõttu neil
patsientidel on soovitatav alustada annusega 5 mg. Annust võib suurendada kuni 10 mg-ni ainult juhul,
kui kliiniline vastus ravile on ebapiisav ning ravimit talutakse hästi.

- Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
- Uneapnoe sündroom.
- Raske maksapuudulikkus.
- Myasthenia gravis.
- Raske hingamispuudulikkus.
- Alla 18-aastased noorukid ja lapsed.

Hingamispuudulikkus
Kuna uinutid võivad pärssida hingamist, tuleb olla ettevaatlik zolpideemi määramisel
hingamisfunktsiooni häiretega patsientidele.

Maksapuudulikkus
Vt lõik 4.2.

Üldised
Vähimalgi võimalusel tuleb unetuse põhjus välja selgitada. Enne uinuti ordineerimist tuleb ravida
unetust põhjustavaid faktoreid. Kui 7…14-päevase ravikuuri järel ei ole tekkinud unetuse remissiooni,
võib see osutada primaarse psühhiaatrilise või somaatilise häire olemasolule, mis tuleb välja selgitada.

Eakad
Eakad ja halvas üldseisundis patsiendid peavad manustama väiksemaid annuseid: vt soovituslikku
annust (vt 4.2).
Müorelakseeriva toime tõttu esineb suurenenud kukkumisoht, mille tagajärjeks võivad olla
reieluukaela murrud - eriti eakatel patsientidel - kui öösel voodist tõustakse.

Kasutamine psühhootiliste haigustega patsientidel
Bensodiasepiinid (sh zolpideem) ja nendetaolised ained ei ole esmavaliku ravimitena soovitatavad.

Kasutamine depressiooni korral
Vaatamata sellele, et olulisi kliinilisi, farmakokineetilisi ega farmakodünaamilisi koostoimeid
selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitoritega (SSRTI) ei ole täheldatud (vt lõik 4.5), tuleb
zolpideemi kasutada ettevaatusega depressiooni sümptomaatikaga patsientidel, sest võivad tekkida
suitsiidimõtted. Tahtliku üleannustamise vältimiseks tuleb sellistele patsientidele korraga kätte anda
võimalikult väike kogus ravimit. Bensodiasepiine ja selletaolisi aineid ei tohi üksikuna depressiooni
ega ärevusega depressiooni raviks kasutada (neil patsientidel võivad tekkida suitsiidimõtted).

Amneesia
Bensodiasepiinid ja nendesarnased ained võivad esile kutsuda anterograadset amneesiat. Selline
olukord esineb kõige sagedamini mitu tundi pärast ravimi sissevõtmist.
Selle riski vähendamiseks peavad patsiendid saama 8 tundi katkematult magada (vt lõik 4.8).

Somnambulism ja sellega seotud käitumine
Raporteeritud on unes käimist ja muud sarnast käitumist, nt „unes sõitmine”, toidu valmistamine ja
söömine, telefoniga rääkimine, seksuaalvahekord ning hilisem amneesia patsientidel, kes võtsid
zolpideemi ja kes polnud täielikult ärkvel. Alkoholi ja muude kesknärvisüsteemi depressantide
kasutamine koos zolpideemiga tundub suurendavat sellise käitumise riski, samuti zolpideemi
kasutamine soovitud annust ületavates doosides. Patsientidel, kellel esineb sellist käitumist (nt unes
sõitmine), peaks enda ja teiste ohutuse mõttes põhjalikult kaaluma zolpideemiga ravi lõpetamist (vt
lõik 4.5 ja 4.8).

Psühhiaatrilised ja paradoksaalsed reaktsioonid
Bensodiasepiinide ja nendetaoliste ainete kasutamisel võivad teadaolevail andmeil esineda sellised
reaktsioonid nagu rahutus, agitatsioon, ärrituvus, agressiivsus, pettekujutlused, vihasööstud,
luupainajad, hallutsinatsioonid, psühhoosid, somnambulism, inadekvaatne käitumine, unetuse
süvenemine ja muud käitumist puudutavad kõrvaltoimed. Kui see peaks ilmnema, tuleb preparaadi
kasutamine katkestada. Nende reaktsioonide esinemise tõenäosus on suurem eakatel patsientidel.

Tolerantsus
Pärast lühikese toimeajaga bensodiasepiinide ja bensodiasepiinitaoliste ainete korduvat manustamist
mõne nädala jooksul võib areneda nende efektiivsuse teatav nõrgenemine uinutava toime osas.

Sõltuvus
Bensodiasepiinide ja nendetaoliste ainete kasutamine võib viia füüsilise ja psühholoogilise sõltuvuse
arenemiseni. Sõltuvuse oht on vastavuses annuse suuruse ja ravi kestusega; see on suurem patsientidel,
kellel esineb anamneesis alkoholi või ravimite kuritarvitamine. Kui füüsiline sõltuvus on tekkinud,
kerkivad ravi järsul katkestamisel esile võõrutusnähud. Nende hulka võivad kuuluda peavalud,
müalgia, tugev ängistustunne ja pinevus, rahutus, segasus, ärrituvus ja unetus. Rasketel juhtudel
võivad esineda järgmised sümptomid: derealisatsioon, depersonalisatsioon, hüperakuusia, jäsemete
tuimus ja pakitsus, ülitundlikkus valguse, müra ja füüsilise kontakti suhtes, hallutsinatsioonid või
epileptilised hood.

Tagasilöögifenomenina tekkiv unetus
Uinuti ärajätmisel võib esile kerkida mööduv sündroom, mille käigus korduvad ägedamal kujul samad
sümptomid, mis kutsusid esile vajaduse ravida bensodiasepiini või selletaoliste ainetega. Sellega
võivad kaasneda muud reaktsioonid nagu meeleoluhäired, ärevus ja rahutus. Patsienti on vaja
informeerida nähtude taastumise võimalikkusest, misläbi väheneb mure nende sümptomite tekkimise
korral, kui need pärast ravi lõpetamist esinema peaksid. On viiteid sellele, et bensodiasepiinide või
teiste lühikese toimeajaga bensodiasepiinitaoliste ainete manustamise korral võivad võõrutusnähud
ilmneda annustamisintervallide vahel eriti siis, kui on tegemist suurte annustega.
Kuna võõrutusnähtude/tagasilöögifenomeni oht on tõenäolisem pärast ravi järsku lõpetamist,
soovitatakse annust järk-järgult vähendada.

Järgmise päeva psühhomotoorsed häired
Järgmisel päeval tekkivate psühhomotoorsete häirete, sealhulgas autojuhtimisvõime halvenemise, risk
suureneb, kui zolpideemi:
• võetakse vähem kui 8 tundi enne tegevusi, mis vajavad vaimset erksust (vt
lõik 4.7);
• võetakse soovitatavast annusest rohkem;
• manustatakse koos teiste kesknärvisüsteemi depressantidega või teiste ravimitega, mis suurendavad
zolpideemi taset veres, või koos alkoholi või ebaseaduslike narkootiliste
ainetega (vt lõik 4.5).

Zolpideem tuleb manustada korraga vahetult enne magamaminekut ja seda ei tohi samal öösel uuesti
võtta.

Ravi kestus
Ravi kestus peaks olema võimalikult lühike (vt 4.2) ning ei tohi ületada 4 nädalat koos annuse
vähendamise perioodiga. Seda kestust ei tohi pikendada ilma patsiendi seisundi uue hindamiseta.
Patsienti tuleb ravi alustamisel teavitada, et ravi on lühiajaline.

Zolpideemi tuleb äärmise ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel on anamneesis alkoholi või
ravimite kuritarvitamine.

Kuna ravim sisaldab laktoosi, siis harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, laktaasipuudulikkuse
või glükoosi-galaktoosi imendumishäirega patsiendid ei tohi seda kasutada.

Alkohol
Ei soovitata samaaegset alkoholi tarvitamist. Ravimi tarvitamisel kombinatsioonis alkoholiga võib
sedatiivne toime tugevneda. See mõjutab autojuhtimise või liikuvate masinate käsitsemise võimet.

Kasutamine koos kesknärvisüsteemi depressantidega
Samaaegsel
kasutamisel
antipsühhootikumide
(neuroleptikumid),
uinutite,
anksiolüütikumide/rahustite, antidepressantide, narkootiliste valuvaigistite, epilepsiaravimite,
anesteetikumide ja rahustavate antihistamiinidega võib suureneda depressiivne toime
kesknärvisüsteemile.
Seetõttu võib zolpideemi ja nende ravimite samaaegne kasutamine suurendada uimasust ja süvendada
järgmise päeva psühhomotoorseid häireid, sealhulgas autojuhtimise võime halvenemist (vt lõik 4.4 ja
lõik 4.7). Üksikjuhtudel on teatatud ka visuaalsete hallutsinatsioonide esinemisest patsientidel, kes
kasutavad zolpideemi koos antidepressantidega (bupropiooni, desipramiini, fluoksetiini, sertraliini ja
venlafaksiiniga).
Fluvoksamiini samaaegsel kasutamisel võib zolpideemi tase veres tõusta ja nende samaaegne
kasutamine ei ole soovitatav.
Narkootiliste valuvaigistite kasutamisel võib tekkida eufooria, mis viib psühholoogilise sõltuvuse riski
suurenemiseni.

CYP450 inhibiitorid ja indutseerijad
Tsiprofloksatsiini samaaegsel kasutamisel võib zolpideemi tase veres tõusta ja nende samaaegne
kasutamine ei ole soovitatav. Tsütokroomi P450 inhibeerivad ühendid süvendavad zolpideemi taoliste
uinutite toimet. Zolpideem metaboliseerub mitmete maksa tsütokroom P450 ensüümide kaudu,
peamisteks ensüümideks on CYP3A4 ja CYP1A2. Zolpideemi farmakodünaamiline efekt väheneb, kui
teda manustatakse koos rifampitsiiniga (CYP3A4 indutseerija).
Zolpideemi manustamine koos itrakonasooliga (CYP3A4-inhibiitor) ei mõjuta oluliselt zolpideemi
farmakokineetikat ega farmakodünaamikat. Nende tulemuste kliiniline tähendus pole teada.
Zolpideemi koosmanustamisel CYP3A4 inhibiitori ketokonasooliga (200 mg kaks korda päevas)
pikenes zolpideemi elimineerimise poolväärtusaeg, tõusis kogu AUC-d ja langes kliirens võrreldes
zolpideemi ja platseebo manustamisega. Zolpideemi manustamisel koos ketokonasooliga tõusis kogu
AUC 1,83 kordselt võrreldes zolpideemi üksi manustamisega. Patsiente peab teavitama võimalusest, et
zolpideemi koosmanustamisel ketokonasooliga võivad süveneda sedatiivsed efektid.
Kuna CYP3A4 mängib olulist rolli zolpideemtartraati metabolismis, peab arvestama võimalike
koostoimeid nende ravimitega, mis on CYP3A4 substraadid või indutseerijad.


Teised ravimid
Zolpideemi manustamisel koos ranitidiiniga olulisi farmakokineetilisi koostoimeid ei täheldatud.

Rasedus
Raseduse ja imetamise ajal zolpideemi kasutamise ohutuse hindamiseks on andmeid ebapiisavalt.
Ehkki loomuuringud ei ole näidanud teratogeenseid ega embrüotoksilisi toimeid, ei ole ohutus
raseduse ajal garanteeritud. Seetõttu tuleb zolpideemi raseduse ajal, eriti selle esimesel trimestril,
vältida.

Kui ravimit määratakse fertiilses eas naisele, tuleb teda informeerida arstiga konsulteerimise
vajalikkusest ravi katkestamise küsimuses, kui ta kavatseb rasestuda või arvab, et rasestumine on juba
toimunud.

Kui Zolpidem Sandoz 10mg’i määratakse möödapääsmatutel meditsiinilistel põhjustel raseduse hilises
faasis või sünnitusperioodil, võib selle tagajärjeks vastsündinul olla hüpotermia, hüpotoonia ja
mõõdukas hingamisfunktsiooni langus, mis on tingitud ravimi farmakoloogilisest toimest.

Imikutel, kelle emad kasutasid raseduse hilises staadiumis korduvalt bensodiasepiine või nendetaolisi
ravimeid, võivad postnataalsel perioodil tekkida füüsilise sõltuvuse tagajärjel võõrutusnähud.

Imetamine
Zolpideemi väikesed kogused imenduvad rinnapiima. Seega ei soovitata imetavatel emadel zolpideemi
kasutamist, kuna selle toimeid imikule ei ole uuritud.

Zolpidem Sandoz 10 mg'il on tugev toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

Sõidukijuhte ja masinate käsitsejaid tuleb hoiatada, et nagu teistegi uinutite puhul, võib ravijärgsel
hommikul tekkida uimasuse, reageerimisaja pikenemise, pearingluse, unisuse, ähmase/kahelinägemise
ja vähenenud erksuse ning autojuhtimisvõime halvenemise oht (vt lõik 4.8). Selle riski vähendamiseks
on soovitatav jätta zolpideemi võtmisest vähemalt 8 tunni pikkune puhkeaeg autojuhtimise, masinate
kasutamise ja kõrgustes töötamiseni.
Autojuhtimisvõime halvenemist ja "unes autojuhtimist" on esinenud ka zolpideemi raviannuste
kasutamisel.
Riski selliselt käituda suurendab ka zolpideemi manustamine samaaegselt alkoholi ja teiste
kesknärvisüsteemi depressantidega (vt lõigud 4.4 ja 4.5). Patsiente tuleb manitseda mitte kasutama
zolpideemi võtmise ajal alkoholi või muid psühhoaktiivseid aineid.

Kõrvaltoimete esinemissagedus on klassifitseeritud järgmiselt:
Väga sage
(>1/10)
Sage (>1/100 kuni <1/10)
Aeg-ajalt
(>1/1,000 kuni <1/100)
Harv (>1/10,000 kuni <1/1,000)
Väga harv
(<1/10,000)
Teadmata
(ei saa hinnata olemasolevate andmete põhjal)

Zolpideemi kasutamisega seotud kõrvaltoimete, eriti kesknärvisüsteemi kõrvaltoimete, esinemine
sõltub manustatud annusest. Nagu ka soovitatud lõigus 4.2, tuleks zolpideemi manustada vahetult
enne magamaminekut või voodis, et vähendada kõrvaltoimete esinemist.
Kõrvaltoimete oht on suurem eakatel patsientidel.

Infektsioonid ja infestatsioonid
Sage: ülemiste hingamisteede infektsioon, alumiste hingemisteede infektsioon.

Immuunsüsteemi häired
Teadmata: angioneurootiline turse.

Psühhiaatrilised häired
Sage: hallutsinatsioonid, agitatsioon, luupainajad.
Aeg-ajalt: segasusseisund, ärrituvus.
Teadmata: rahutus, agressiivsus, meelepetted, viha, käitumishäired, somnambulism (vt lõik 4.4),
sõltuvus (ravi lõppedes võivad esineda ärajätusümptomid või tagasilöögi fenomen), libiido häired,
depressioon (vt lõik 4.4).
Enamus neist psühhiaatrilistest häiretest on seotud „paradoksaalsete” reaktsioonidega.

Närvisüsteemi häired
Sage: unisus, peavalu, uimasus, võimendunud unetus, anterograadne amneesia (amnestilise efektiga
võib kaasneda kohatu käitumine).
Teadmata: teadvuse hämardumine.

Silma kahjustused
Aeg-ajalt: kahelinägemine.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Teadmata: respiratoorne depression (vt lõik 4.4).

Seedetrakti häired
Sage: kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu.

Maksa ja sapiteede häired
Teadmata: maksaensüümide aktiivsuse tõus.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Teadmata: lööve, sügelus, nõgestõbi, liighigistamine.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Sage: seljavalu
Teadmata: lihasnõrkus.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Sage: väsimus.
Teadmata: kõndimishäired, ravimiga harjumine, kukkumine (enam eakatel patsientidel ning kui
zolpideemi ei võetud manustamisjuhistele vastavalt).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Sümptomid üleannustamise korral
Zolpideemi üleannustamise korral koos või ilma kesknärvisüsteemi depressantideta (sh alkohol), on
kirjeldatud teadvushäireid kuni koomani ja muid tõsiseid sümptomeid, sealhulgas letaalset lõpet.

Tegutsemine üleannustamise korral
Üleannustamise korral on ravi sümptomaatiline ja toetav, võimalusel koos kohese maoloputusega. Kui
maoloputusest ei ole kasu, tuleb ravimi imendumise vähendamiseks manustada aktiivsütt. Vajadusel
rakendada hingamis- ja kardiovaskulaarsete funktsioonide monitooringut. Sedatiivseid ravimeid ei tohi
anda isegi erutuse korral. Raskete nähtude korral võib kasutada flumaseniili. Kõigi ravimite
üleannustamise juhtude ravis tuleb arvestada sellega, et manustada võidi mitut ravimit korraga.
Zolpideem ei ole dialüüsitav

Farmakoterapeutiline rühm: uinutid ja rahustid, bensodiasepiinisarnased ained.
ATC-kood: N05CF02

Zolpideem on imidasopüridiin, bensodiasepiinisarnane uinuti. Eksperimentaalsetes uuringutes tõestati,
et tema sedatiivsed toimed avalduvad väiksematel annustel kui antikonvulsiivsed, müorelakseerivad
või anksiolüütilised toimed. Need toimed on seotud spetsiifilise agonistliku toimega tsentraalsetel
retseptoritel, mis kuuluvad │”GABA-ω (BZ1 & BZ2) makromolekulaarsete retseptorite” kompleksi,
moduleerides nende retseptorite kaudu kloriidiooni kanali avanemist. Zolpideem toimib eeskätt ω-
retseptorite (BZ1) alatüüpidele. Selle kliiniline tähtsus ei ole teada.
Randomiseeritud uuringutest on saadud veenvaid andmeid vaid 10 mg zolpideemi efektiivsuse kohta.
Randomiseeritud topeltpimedas uuringus 462 mitte-eaka terve vabatahtlikuga, kellel esines mööduv
unetus, vähendas 10 mg zolpideemi platseebogrupiga võrreldes magamajäämise aega 10 minutit, ja 5
mg zolpideemi 3 minutit.

Randomiseeritud topeltpimedas uuringus 114 mitte-eaka patsiendiga, kellel esines krooniline unetus,
vähendas 10 mg zolpideemi platseebogrupiga võrreldes magamajäämise aega 30 minutit, ja 5 mg
zolpideemi 15 minutit.

Mõnedel patsientidel võib olla efektiivne ka madalam annus, 5 mg.

Lapsed
Zolpideemi ohutus ja efektiivsus lastel vanuses kuni 18 aastat ei ole tõestatud. Randomiseeritud
platseebokontrolliga uuring 201-l tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse häirega (ADHD) seotud
unetusega lapsel vanuses 6...17 aastat ei tõestanud zolpideemi annuse 0,25 mg/kg ööpäevas
(maksimaalne annus 10 mg ööpäevas) efektiivsust võrreldes platseeboga. Võrreldes platseeboga olid
zolpideemiga kõige sagedamini seotud kõrvaltoimed psühhiaatrilised ja närvisüsteemi häired,
sealhulgas peapööritus (vastavalt 23,5% vs. 1,5%), peavalu (12,5% vs. 9,2%) ja hallutsinatsioonid
(7,4% vs. 0%); vt lõigud 4.2 ja 4.3.

Imendumine
Zolpideemile on omane nii kiire imendumine kui ka uinutava toime kiire algus. Peroraalse
manustamise järel on biosaadavus 70%. See näitab lineaarset kineetikat terapeutilise annuse piires.
Terapeutiline plasmatase on 80…200 ng/ml. Maksimaalne kontsentratsioon plasmas saavutatakse
0,5…3 tundi pärast manustamist.

Jaotumine
Jaotusruumala täiskasvanuil on 0,54 l/kg ning eakatel see väheneb kuni 0,34 l/kg.
Valguseonduvus ulatub kuni 92%-ni. Esmase maksapassaaži metabolism ulatub ligikaudu kuni 35%-
ni. On ilmnenud, et zolpideemi korduv manustamine ei muuda valguseonduvust, mis näitab, et
zolpideem ja tema metaboliidid ei konkureeri seondumiskohtadel.

Eritumine
Eliminatsiooni poolväärtusaeg on lühike, keskmiselt 2,4 tundi, ja toime kestus ulatub 6 tunnini. Kõik
metaboliidid on farmakoloogiliselt inaktiivsed ning elimineeruvad uriini (56%) ja väljaheitega (37%).
Uuringud on näidanud, et zolpideem ei dialüüsu.

Eripopulatsioonid
Neerupuudulikkusega patsientidel võib täheldada mõõdukat kliirensi vähenemist (see ei sõltu
dialüüsist). Muud farmakokineetilised parameetrid ei muutu.
Eakatel ja maksapuudulikkusega patsientidel on zolpideemi biosaadavus suurenenud. Kliirens on
vähenenud ja eliminatsiooni poolväärtusaeg on pikenenud (ligikaudu 10 tundi).
Maksatsirroosiga patsientidel on AUC 5 korda ja poolväärtusaeg 3 korda suurem.

Prekliinilisi toimeid on vaadeldud ainult selliste annustega, mis ületavad tunduvalt maksimaalseid
terapeutilisi annuseid inimesel, ning seetõttu on neil kliinilises praktikas vähe tähtsust.

Tableti sisu
Magneesiumstearaat
Mikrokristalne tselluloos
Laktoosmonohüdraat
Kolloidne veevaba ränidioksiid
Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A)
Suktsiinhape

Tableti kate
Laktoosmonohüdraat
Makrogool 4000
Hüpromelloos
Titaandioksiid (värvaine E 171)

Ei kohaldata.

5 aastat.

Säilitamise eritingimusi ei ole.

Õhukese polümeerikattega tabletid on pakendatud polüvinüülkloriid/alumiiniumblisterlehtedesse, mis
paiknevad pappkarbis.

Pakendis on 10, 20, 28, 30, 50, 98 või 100 õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõigi suurustega pakendeid ei pruugi müügil olla.

Erinõuded puuduvad.