Kas asendivertiigo või ärevushäire ? 16.09.19 / Neuroloogia

Külastaja küsib:

Haiguslugu.

Juulis ( 11.07) õhtul kükkasendist püsti tõustes ja vasakule keerates tekkis väga tugev pearinglus. Heitsin voodisse pikali, pearinglus, keerasin vasakule pearinglus, tõusin istukile ja panin padjad seljale toeks, et olla pool istuvas asendis , pearinglus. Laskusin uuesti pikali ning keerasin pea natuke paremale suunaga allapoole, pearinglust polnud. Olin selles asendis ca 3 tundi. Vahepela tõusin püsti, tugev pearinglus, panin silmad kinni , tugev pearinglus. Mingil hetkel tabasin, et kui tõstan pea kuklasse , pearinglust pole. Sõitsin selles asendis kiirabisse. Hull inimene . Eks ole.
Kiirabis manustati Natrii chloridi 0,9% -250ml. Kirjutati välja rohi Beetahistiin 30 päeva 1/2 tabl 3* päevas.
Kiirabi kirjeldus haigushoole.
Anamnees
12.07.2019 00:11
K.21.00-st pearinglus.Teinud kaelaga järsema liigutuse,see vallandanud pearingluse.Olnud ka vähene iiveldus,"õõnes tunne "kõhus.Oksendanud ei ole.Paresteesiaid eitab.Pearinglus sõltub pea asendist.Enam tekib pea pööramisel vasakule ja istuvas asendis.Pea pööramisel paremale pearinglust vähem.Tõstis peaalust,kuid ka see ei leevendanud oluliselt pearinglust.EMO-sse saabudes iiveldus möödunud.Varem olnud lühiajalisi pearingluse episoode.Eile ordineeritud Etoricoxibi ja Amitriptylini seljavalu tõttu.Obj.-lt heas üldseisundis pt.Südametegevus regul.,hemodünaamika stabiilne.Nüstagmi ei vallandu.SNK täpne.Rombergi as.-s püsib,veidi ebakindel.
Triaaž - kollane
Haiguse kulg
Objektiivne leid: 12.07.2019 00:28 GKS - 15/0; hingamine - normis; süda - regulaarne; kops - parem (puhas), vasak (puhas); nahk - normis;

Lõplik kliiniline diagnoos
Põhihaigus
Diagnoos
Sõnaline diagnoos
Statistiline liik
R42 - Vertiigo e peapööritus  
Vertiigo e peapööritus  
esmashaigestumine  

Edasi oli enestunne kaks nädalat hea. Alates 20.07 enesetunne halb, keha kattus higiga , korra -kaks. Rinnaku keskele tekkis ebamugav tunne , pea uimane, tohutud pinged kaelas. Pereõde soovitas Diclac kaela määrida. Määrisin , aitas, pinged kadusid ca nädalaga. Pearinglust ei olnud. Kusjuures, mõni päev oli täisa hea olla, ei tundnud üldse, et tervis korrast ära.
Välja värske õhu käe soli väga hea olla.
Kusagil juuli lõpus hakkas ka iiveldustunne tekkima. Algul harva, hiljme juba 24 tundi. Oksendanud ei ole.
Aeg-jalt hommikuti argates pearinglus, et pidin pikali heitma.
Aeg- ajalt tekkis vasaku käe , jala ja kehapoole tuimus .
Juuli lõpus perearst tegi nn Epley manöövri, selle käigus pearinglust ega miskit enesetunde muutust ei toimunud.
Kõrva arst arvas samuti, et asendivertigo. Soovitas võtta Magne B ja Vertigoheel. Hakkasin võtma, enesetunne läks paremaks nädala jooksul. Tõsi , iiveldustunne ei kadunud, aga pea uimasus kadus.
Need öösiti ülesärkamistega kaasneb ka käte ja jalgade tuimus, jahedus . Perearst arvas, et vereringehäired või tugev ärevushäire ja depresioon.
Võimlen ( taastusravi programm neile, kes kannatavad peapöörituse ja tasakaaluhäirete alla)1* päevas
Sihtasutus TÜK poolt välja antud juhend“ Harjutused pearingluse korral“ 2 * päeva s
Teen Epley manöövri - 1 kord päevas.
Praegusel hetkel on olukord selline, et iiveldus on ema vähem kadunud. On mitmeid öid, kus öösel miski üles ( iiveldus) ei aja ja ka päeval on hea enesetunne. Enam- vähem hea enesetunne kestab 2-3 päeva.
Ja siis peale 2-3 head päeva, alagab jälle kõik otsast peale. Halb enesetunne, pea uimasus ( küll mitte nii tugev ) käte ja jalgade külmus, tuimus vmt. Öösel magada ei saa , otsin aendit.
Üles ajab tunne – iiveldus, pea uimasus ja käte jalgade külmus või tuimus- kõik korraga. Siis raputan käsi ja jalgu.
Vahel on ka nii, et enesetunne hakkab paranema lõunast ja õhtul enam- vähem hea olla.
Kummaline on ka see, et olles päeval pikali samas asendis kui öösel, pearinglust( polegi otsest pearinglust , miski ei keerle, aga tekib vajadus pea asendit muuta) ei teki , ega vajadust asendit muuta ka ei teki.
Samuti ei teki pearinglust kui olen pikali massaažilaual ( nii selili kui kõhuli).
Perearst arvas, et mul pole midagi viga, olen terve. Kui, siis ainult tugev stress või ärevushäire.
Aga sain ikkagi euroloogi juurde vastuvõtule ( 24.09).
Käisin omal algatuse ka pea uuringul :
Radioloogilised uuringud
Kuupäev
Uuring EHK järgi
Uuringu liik
Kehapiirkond
Tulemus
Vaata ülesvõtte andmeid
Vaata kirjeldust

05.09.2019 13:51
79203 - Keskmise väljaga MRT üle 8 tööd








Kirjeldus: Leid: Lateraalvatsakeste, III ja IV vatsakese deformatsiooni ega dislokatsiooni ei esine. Ekstratserebraalsed liikvoriruumid on normaalse laiusega. Aju hall- ja valgeaine suhe on tavaline. Supratentoriaalses valgeaines on mõned T2 intensiivsemad mittespetsiifilised kolded, muus osas on ajukude koldemuutusteta. Basaalganglionide piirkonnas on veidi laienenud perivaskulaarsed ruumid. Kraniaalnärvid nähtavas osas normaalsed. Normaalne vaskulaarne struktuur kulgeb linguna vasemal n. facialise ja n. vestibulocochlearise vahetus läheduses, otseselt konfliktis ei ole.
Magada sain paremal külje, pea natuke viltu. Mõni öö sain ka tavapäraselt magada.
Edasi alates 10.08 hakkaisn iga öö kindlasl kellaajal 2:45 ja 5:45 üles aärkam,a sest tekkis iiveldis ja mitte just pearinglus, aga pea uimasus. Algul mõni öö, edasi juba iga öö.
Kusjuures päeval oli enam- vähem hea olla, pearinglust polnud, ainult aimatav pea uimasus.
Ühel ööl oli nii halb olla, tugev iiveldus ja pearinglus ( ei leidnud kuidagi asendit) , et läksin jälle kiirabisse. EI suutnud kannatada seda, et ei saa öösel magada.
Kiirabi kirjeldus :

Lõplik kliiniline diagnoos
Põhihaigus
Diagnoos
Sõnaline diagnoos
Statistiline liik
R42 - Vertiigo e peapööritus  
Vertiigo e peapööritus  
korduvhaigestumine  



Kaasuvad haigused
Diagnoos
Sõnaline diagnoos
Statistiline liik
R45.1 - Rahutus ja ärevus  
Rahutus ja ärevus  
esmashaigestumine  




Anamnees, diagnoosi põhjendus ja haiguse kulg
Anamnees
22.08.2019 05:12
Pt ärkas u 4.30 ajal üles, tundis halba enesetunnet. Pearinglus, tundis südamekloppimist. Käte värisemine. Valusid rinnus ja mujal eitab. Sarnaseid episoode olnud ka varem, viimanie 12.07 käinu EMO-s., siis diagnoositud vertiigo ja kirjutatud betaserc. Pt pöördunud ka kõrva-nina-kurgu arsti poole, kes diagnoosinud healoomulist vertiigot- kirjutanud välja vertigoheli ja magnum. Pt võtnud rohte. Lisaks patsiendil anamneesis depressioon ja ärevushäire. Hetkel tarvitab esitaloprami.Obj: heas üldseisundis naispatsient, veidi ärev, Kopsudes BLVHK, cor toonid regulaarsed, normofrekventsed. Perifeerseid turseid ei ole, kõht ei valuta. neuroloogilise koldeleiuta. (pupillid võrdsed, reageerivad valgusele, SNK täpne, nüstagme ei esine, Barrees käed püsivad).06.22: pt-i enesetunne paranes, valu ei kaeba, rõhud normis, ärevust ei ole. Pearinglust ei ole, ei iivelda. Lubatud koju,
Triaaž - kollane
Haiguse kulg
Objektiivne leid: 22.08.2019 05:31 GKS - 0/0;


Režiimi ja ravialased soovitused, sh taastusraviks
Ravisoovitused
Võtta edasi LOR arsti poolt kirjutatud ravimeid, teha kodus harjutusi. Kui tekib äge iiveldus, tugev peavalu, pearinglus, tasakaaluhäired, valguskartus- siis pöörduda tervishoiuasutusse,

Arst vastas:

dr Ain Pajos

Neuroloog

OÜ Neurodiagnostika

Tõenäoline on sisekõrva häire pearinglusatakine, mis tekib pea asendi muutmisel. See võib taanduda iseenesest ja uuesti korduvalt korduda. Kuna vaevus on väga tugev ja hirmutav, võib see põhjustada ärevushäire mis väljendub ebamäärase tasakaaluhäire, aga ka paljude muude vaevustena. Lõpetage asjatud uuringud ja otsige spetsialist kes asja tunneb.

Dr. Ain Pajos
6748591
Neurodiagnostika

Kas see arutelu oli kasulik?