Kolded ajus - kas on seotud SM-iga? 12.09.24 / Neuroloogia

Külastaja küsib:

Tere!
Olen mures koldete pärast, mis olid minu MRT-l.
Mind suunati neuroloogi vastuvõtule, kuna perearst kahtlustas pärast hüppeliigese vigastust peroneaalnärviga seotud probleemi. Neuroloog tahtis igaks juhuks MRT-d määrata ja aruandest nägin, et ajus on mingid kolded. Lülisamba MRT seevastu oli normaalne (oli kirjas, et kael on üsna küfootiline ja palju on luu kannuseid ja artroosi, aga koldeid pole, nii et selles mõttes normaalne. Ma arvan, et need muud mainitud asjad on tavaliselt normaalne ja mille pärast pole põhjust muretseda?)

Kuid radioloogi aruanne ütleb, et kolded on mittespetsiifilised, millest ma täpselt aru ei saa. Kas see tähendab, et need pole praegu spetsiifilised sclerosis multiplex'ile, kuid kui neuroloog vaatab MRI-d ja "paneb need konteksti", võivad need muutuda ‘’spetsiifiliseks’’? Või üldiselt, kui see oleks seotud SM-ga, mainitakse, et kolded näevad välja nagu SM? Kirjas on, et ‘’vasakus hemishääris P-I on T2/FLAIR kujutisel hüperintensiivse signaaliga mittespetsiifiline valgeaine koldeke, teine sarnane valgeaine koldeke on vasaku külgvatsake tagasarvega piirnevalt, nähtav sagittaaltasapinnal’’.

Ma mõtlen, kas need probleemid, mis mul on, võivad olla seotud just nende koldedega. Aastal 2021 oli paar kuud valulikud elektrišoki sensatsioonid üle kogu mu keha. Sellega tekkis jalgades tuimus. Siis ei olnud pikka aega probleeme, kui välja arvata mitu aastat kipitustunne erinevates kehaosades, mis ei kao kuhugi, see tuleb ja läheb. 2023. aasta lõpus tekkisid mul värvinägemisega probleeme, paremas silmas on värvid vähem erksad. See on siiski paremaks läinud. Mingit konkreetset seletust silmaarst sellele probleemile ei leidnud, lihtsalt et mul on kuivad silmad (mis ei seleta probleemi) ja mingi nägemisnärvi atroofia. Talvel 2024 tekkisid mul tasakaaluga probleemid ja jalgades oli põletustunne ja vee tilkumise tunne. See kadus paari kuuga. Siis hiljem kevadel tekkis mul probleem jalalabaga (võib-olla küll just hüppeliigese vigastuse tõttu), oli raskusi jala esiosa tõstmisega ja jalas oli nõrkus. Koos sellega tekkis mul jalgades jäikus, jalad peavad liigutustele vastu ja lähevad liigutades krampi. See on nüüdseks veidi paremaks läinud, kuid need probleemid ei ole täielikult kadunud. Hiljem suvel hakkas mul vasakule vaadates topeltnägemine. Kahjuks pole see paranenud. Ja nüüd just mõni aeg tagasi hakkasin kogema jalgades tuimust/kipitust. Peale selle, olen juba mitu aastat kogenud kummalisi "episoode", mis hõlmavad alati tahhükardiat, väga kõrget vererõhku ning näo punetust. Episoodide ajal esineb ka peavalu, tugev iiveldus või oksendamine, pearinglus, higistamine, värisemine ja palavik (kuni 38–39 kraadi, mis kaob koos episoodiga). Need kestavad sageli mitu tundi. Pulss tõuseb üle 150 ja vererõhk võib ulatuda süstoolseks üle 200. Episoodid on muutunud sagedasemaks, alates eelmise aasta lõpust esineb neid vahel mitu korda nädalas, kuid tavaliselt kord nädalas. Need on nii rasked, et pean kõik tegevused katkestama ja ootama, kuni need mööduvad. Mulle on nende tõttu välja kirjutatud ivabradiini (kuna pulss on alati kõrge) ja metoprolooli, kuid nendest pole kahjuks nii palju abi olnud.

Mul on küll taustal migreen ja folaadi/b12 vaegusaneemia (mis kordub sageli), aga ma kahtlen, kas need on kõige seletuseks.

Probleeme on olnud päris palju ja mul on ainult kaks kolded... selle juures olen mõelnud, kas on ebatõenäoline, et probleemid on tingitud hulgiskleroosist, kuigi MRT-d tehti just selle kahtluse tõttu?

Arst vastas:

dr Ain Pajos

Neuroloog

OÜ Neurodiagnostika

Röntgenoloog tavaliselt tuvastab täpselt SMiga seotud kolded. Mittespetsiifiline tähendabki et ainult pildi järgi kollete iseloomu määrata ei saa. Selleks tuleb ikka minna neuroloogi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
6748591

Kas see arutelu oli kasulik?