AMOKSIKLAV

Amoksiklav on näidustatud järgmiste infektsioonide raviks täiskasvanutel ja lastel (vt lõigud 4.2, 4.4
ja 5.1):
- rasked kõrva-, nina- ja kurguinfektsioonid (nagu mastoidiit, peritonsillaarsed infektsioonid,
epiglotiit ja sinusiit, kui kaasnevad rasked süsteemsed sümptomid),
- kroonilise bronhiidi ägenemine (adekvaatselt diagnoositud),
- keskkonnatekkene
pneumoonia,
- tsüstiit,
- püelonefriit,
- naha ja pehmete kudede infektsioonid, eriti tselluliit, loomahammustused, hamba raske abstsess
koos edasiareneva tselluliidiga,
- luude ja liigeste infektsioonid, eelkõige osteomüeliit,
- intraabdominaalsed
infektsioonid,
- naiste genitaaltrakti infektsioonid.

Suurte kirurgiliste protseduuridega seotud infektsioonide profülaktika täiskasvanutel, mis hõlmab:
- seedetrakti,
- vaagnaõõne,
- pea- ja kaelapiirkonna,
- sapiteede
operatsioone.

Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhiseid.

Annused on läbivalt toodud amoksitsilliini/klavulaanhappe sisaldusena, välja arvatud juhul, kui
annused on esitatud üksikkomponentide kohta eraldi.
Amoksiklav’i individuaalse annuse valikul tuleb arvestada järgmist:
- arvatavaid haigustekitajaid ning nende tõenäolist tundlikkust antibiootikumide suhtes (vt lõik
4.4),
- infektsiooni raskust ja asukohta,
- patsiendi vanust, kehakaalu ja neerufunktsiooni (vt allpool).

Vajadusel tuleb kaaluda teist amoksitsilliini/klavulaanhappe kombinatsiooni (nt suurema
amoksitsilliini annusega ja/või teistsuguse amoksitsilliini/klavulaanhappe suhtega) kasutamist, (vt
lõigud 4.4 ja 5.1).

See Amoksiklav’i süstelahuse pulber annab ööpäevase koguannuse 3000 mg amoksitsilliini ja 600 mg
klavulaanhapet, kui ravimit manustatakse vastavalt allpool toodud soovitustele. Kui vajalikuks osutub
amoksitsilliini suurema ööpäevase annuse kasutamine, on soovitatav valida
amoksitsilliini/klavulaanhappe kombinatsiooni alternatiivne intravenoosne ravimvorm, et vältida
klavulaanhappe liiga suurte ööpäevaste annuste manustamist.

Ravi kestus oleneb patsiendi ravivastusest. Mõned infektsioonid (nt osteomüeliit) vajavad
pikemaajalist ravi. Ravi pikendamisel üle 14 päeva tuleb patsiendi seisundit eelnevalt hinnata
(pikaajalise ravi kohta vt lõik 4.4).

Amoksitsillini/klavulaanhappe manustamissageduse osas tuleb järgida kohalikke juhiseid.

Täiskasvanud ja lapsed kehakaaluga ≥40 kg
Lõigus 4.1 loetletud infektsioonide raviks: 1000 mg/200 mg iga 8 tunni järel

Profülaktikaks kirurgiliste protseduuride korral
Protseduuride korral, mille kestus on alla 1 tunni,
on Amoksiklav’i soovitatav annus
1000 mg/200 mg kuni 2000 mg/200 mg, mis
manustatakse anesteesia induktsiooni ajal
(annuste 2000 mg/200 mg saavutamiseks tuleb
kasutada amoksitsilliini/klavulaanhappe
kombinatsiooni alternatiivseid intravenoosseid
ravimvorme).

Protseduuride korral, mis kestavad üle 1 tunni, on
Amoksiklav’i soovitatav annus 1000 mg/200 mg
kuni 2000 mg/200 mg, mis manustatakse
anesteesia induktsiooni ajal ning kuni kolm
1000 mg/200 mg annust 24 tunni jooksul.

Kui operatsiooni ajal esinevad selged kliinilised
infektsiooninähud, tuleb operatsioonijärgselt läbi
viia tavaline intravenoosne või suukaudne
ravikuur.

Lapsed kehakaaluga <40 kg
Soovitatavad annused:
• 3 kuu vanused ja vanemad lapsed: 25 mg/5 mg kehakaalu kg kohta iga 8 tunni järel;
• lapsed vanuses alla 3 kuu või kehakaaluga alla 4 kg: 25 mg/5 mg kehakaalu kg kohta iga 12
tunni järel.

Eakad
Annust ei ole vaja kohandada.

Neerukahjustus
Annuse korrigeerimine põhineb amoksitsilliini maksimaalsel soovitataval sisaldusel.
Annuseid ei ole vaja kohandada, kui patsiendi kreatiniini kliirens (CrCl) on üle 30 ml/min.

Täiskasvanud ja lapsed kehakaaluga ≥ 40 kg

CrCl: 10…30 ml/min
Algannus 1000 mg/200 mg ja seejärel 500 mg/100 mg kaks korda ööpäevas
CrCl < 10 ml/min
Algannus 1000 mg/200 mg ja seejärel 500 mg/100 mg iga 24 tunni järel
Hemodialüüs
Algannus 1000 mg/200 mg ja seejärel 500 mg/100 mg iga 24 tunni järel
lisaks annus 500 mg/100 mg dialüüsi lõpus (kuna nii amoksitsilliini kui
klavulaanhappe kontsentratsioon seerumis väheneb)

Lapsed kehakaaluga <40 kg

CrCl: 10…30 ml/min
25 mg/5 mg kehakaalu kg kohta iga 12 tunni järel

CrCl < 10 ml/min
25 mg/5 mg kehakaalu kg kohta iga 24 tunni järel

Hemodialüüs
25 mg/5 mg kehakaalu kg kohta iga 24 tunni järel lisaks annus

12,5 mg/2,5 mg kehakaalu kg kohta dialüüsi lõpus (kuna nii amoksitsilliini
kui klavulaanhappe kontsentratsioon seerumis väheneb).

Maksakahjustus
Annustada ettevaatlikult ning jälgida regulaarselt maksafunktsiooni (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Amoksiklav on ette nähtud intravenoosseks manustamiseks.

Amoksiklav’i võib manustada kas aeglase intravenoosse süstimise teel 3...4 minuti jooksul otse veeni
või 30...40 minutit kestva veeniinfusiooni teel. Amoksiklav ei sobi intramuskulaarseks
manustamiseks.

Alla 3 kuu vanustele lastele tohib Amoksiklav'i manustada ainult infusiooni teel.

Amoksiklav-ravi võib alustada intravenoosse preparaadiga ja lõpule viia sobiva suukaudse
preparaadiga, kui see on antud patsiendi puhul sobiv.

Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Anamneesis raske kiiret tüüpi ülitundlikkusreaktsioon (nt anafülaksia) mõne teise beetalaktaami suhtes
(nt tsefalosporiin, karbapeneem või monobaktaam).

Anamneesis amoksitsilliini/klavulaanhappe manustamisest tingitud ikterus/maksakahjustus (vt lõik
4.8).

Enne ravi alustamist amoksitsilliini/klavulaanhappega tuleb hoolikalt välja selgitada, kas varem on
olnud ülitundlikkusreaktsioone penitsilliinide, tsefalosporiinide või teiste beetalaktaamide suhtes (vt
lõigud 4.3 ja 4.8).

Penitsilliinravi saavatel patsientidel on kirjeldatud raskeid ja mõnikord surmaga lõppenud
ülitundlikkusreaktsioone (anafülaktoidseid reaktsioone). Need reaktsioonid tekivad suurema
tõenäosusega isikutel, kellel on olnud ülitundlikkust penitsilliinide suhtes ning atoopikutel. Allergilise
reaktsiooni tekkides tuleb ravi amoksitsilliini/klavulaanhappega lõpetada ning alustada vastavat
alternatiivset ravi.

Kui on kinnitatud, et infektsiooni tekitaja(d) on amoksitsilliinile tundlik(ud), tuleb kaaluda üleminekut
amoksitsilliini/klavulaanhappe kasutamiselt amoksitsilliini kasutamisele vastavalt ametlikele juhistele.

Käesolev Amoksiklav’i preparaat ei sobi kasutamiseks juhul, kui esineb suur oht, et oletatavad
patogeenid on resistentsed beetalaktaamide suhtes, mida ei vahenda klavulaanhappe poolt
inhibeerimise suhtes tundlikud beetalaktamaasid. Kuna puuduvad spetsiifilised andmed T>MIK kohta
ja andmed võrreldavate suukaudsete ravimvormide kohta on piiripealsed, ei pruugi see ravimvorm
(ilma täiendava amoksitsillinita) sobida penitsilliinresistentse S. pneumoniae raviks.

Krambid võivad tekkida neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel või suurte annuste manustamise
korral (vt lõik 4.8).

Amoksitsilliini/klavulaanhapet tuleks vältida, kui kahtlustatakse infektsioosset mononukleoosi, sest
selle haiguse puhul on amoksitsilliini kasutamise järgselt tekkinud morbilliformne lööve.

Samaaegne allopurinooli kasutamine amoksitsilliinravi ajal võib suurendada võimalust allergiliste
nahareaktsioonide tekkeks.

Pikaajaline kasutamine võib põhjustada mittetundlike mikroorganismide vohamist.

Ravi alguses palavikuga, mädavillilise generaliseerunud erüteemi teke võib viidata ägedale
generaliseerunud eksantematoossele pustuloosile (vt lõik 4.8). Sellisel juhul tuleb Amoksiklav ära jätta
ning amoksitsilliini igasugune edasine kasutamine on vastunäidustatud.

Amoksitsilliini/klavulaanhapet tuleb maksakahjustusega patsientidel kasutada ettevaatusega (vt lõigud
4.2, 4.3 ja 4.8).

Peamiselt meestel ja eakatel on teatatud maksa kõrvaltoimetest ning see on tõenäoliselt seotud
pikaajalise raviga. Neid juhte on väga harva teatatud ka lastel. Igas populatsioonis tekivad nähud ja
sümptomid tavaliselt ravi ajal või vahetult pärast ravi, kuid mõningatel juhtudel ei pruugi need
ilmneda enne, kui ravi lõpust on möödunud mitu nädalat. Need on tavaliselt pöörduvad.
Maksakõrvaltoimed võivad olla rasked ning äärmiselt harvadel juhtudel on teatatud surmajuhtudest.
Need on peaaegu alati tekkinud patsientidel, kellel esineb raskekujuline põhihaigus või kes võtavad
samaaegselt ravimeid, millel on tõenäoline kahjulik toime maksale (vt lõik 4.8).

Antibiootikumidega seotud koliiti on teatatud peaaegu kõikide antibiootikumide puhul (sh
amoksitsilliin) ning selle raskusaste võib olla kergest kuni eluohtlikuni (vt lõik 4.8). Seetõttu on
oluline seda diagnoosi arvesse võtta, kui patsiendil tekib kõhulahtisus antibiootikumravi ajal või järel.
Kui peaks tekkima antibiootikumiga seotud koliit, tuleb Amoksiklav kohe ära jätta, pidada nõu arstiga
ning alustada sobivat ravi. Sel juhul on peristaltikat pärssivad ravimid vastunäidustatud.

Pikaajalise ravi korral on soovitatav perioodiliselt hinnata organsüsteemide funktsioone, sh neeru- ja
maksafunktsiooni ning vereloomet.

Amoksitsilliini/klavulaanhapet saavatel patsientidel on harva teatatud protrombiiniaja pikenemisest.
Kui samaaegselt määratakse antikoagulante, on vajalik asjakohane jälgimine. Soovitud
antikoagulatiivse toime säilitamiseks võib olla vaja muuta suukaudsete antikoagulantide annuseid (vt
lõigud 4.5 ja 4.8).

Neerukahjustusega patsientidel tuleks annust kohandada vastavalt kahjustuse raskusastmele (vt lõik
4.2).

Patsientidel, kellel diurees on langenud, on väga harva täheldatud kristalluuriat, peamiselt
parenteraalse ravi korral. Amoksitsilliini suurte annuste manustamise ajal on soovitatav tarbida
piisavalt vedelikku ja tagada piisav diurees, et vähendada amoksitsilliiniga seotud kristalluuria
tekkevõimalust. Põiekateetriga patsientidel tuleb regulaarselt kontrollida kateetri läbitavust (vt lõik
4.9).

Amoksitsilliinravi ajal tuleb uriinis glükoosisisalduse määramisel kasutada alati ensümaatilist glükoos-
oksüdaasi meetodit, sest mitteensümaatilised meetodid võivad anda valepositiivseid tulemusi.

Amoksiklav’i koostises olev klavulaanhape võib põhjustada IgG ja albumiini mittespetsiifilist
seondumist erütrotsüütide membraanidega, andes valepositiivse Coombsi testi.

Positiivseid testitulemusi on kirjeldatud Bio-Rad Laboratories Platelia Aspergillus EIA testi
kasutamisel amoksitsilliini/klavulaanhapet saavatel patsientidel, kes järgnevalt leiti olevat Aspergillus
infektsiooni vabad. Teatatud on ristreaktsioone mitte-Aspergillus polüsahhariidide ja
polüfuranoosidega Bio-Rad Laboratories Platelia Aspergillus EIA testi puhul. Seetõttu tuleb
amoksitsilliini/klavulaanhapet kasutavatel patsientidel saadud positiivseid testitulemusi tõlgendada
ettevaatusega ja kinnitada muude diagnostiliste meetodite abil.

Amoksiklav 1000 mg/200 mg

See ravim sisaldab umbes 63 mg (2,7 mmol) naatriumi viaali kohta. Sellega tuleb arvestada patsientide
puhul, kes on kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil.
See ravim sisaldab 39 mg (1,0 mmol) kaaliumi viaali kohta. Sellega tuleb arvestada patsientide puhul,
kellel esineb neerufunktsiooni langus või kes on kontrollitud kaaliumisisaldusega dieedil.

Suukaudsed antikoagulandid
Suukaudseid antikoagulante ja penitsilliinantibiootikume on praktikas laialdaselt kasutatud ning
koostoimetest ei ole teatatud. Kuid kirjanduses on teateid rahvusvahelise normaliseeritud suhte
suurenemisest patsientidel, kes kasutasid atsenokumarooli või varfariini koos amoksitsilliiniga. Kui
koosmanustamine on vajalik, tuleb amoksitsilliini lisamise või ärajätmise järgselt hoolikalt jälgida
protrombiiniaega või rahvusvahelist normaliseeritud suhet. Lisaks võib olla vaja muuta suukaudsete
antikoagulantide annust (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Metotreksaat
Penitsilliinid võivad vähendada metotreksaadi eritumist, suurendades toksilisust.

Probenetsiid
Samaaegne probenetsiidi kasutamine ei ole soovitatav. Probenetsiid vähendab amoksitsilliini
sekretsiooni neerutorukestes. Probenetsiidi samaaegne kasutamine võib viia amoksitsilliini (kuid mitte
klavulaanhappe) sisalduse pikaajalise suurenemiseni veres.

Rasedus
Loomkatsetes ei ole ilmnenud otsest või kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule,
sünnitusele või postnataalsele arengule (vt lõik 5.3). Amoksitsilliini/klavulaanhappe raseduseaegse
kasutamise kohta saadaolevad piiratud andmed inimesel ei viita kaasasündinud väärarengute riski
tõusule. Ühes uuringus kirjeldati naistel, kellel tekkis lootekesta enneaegne rebend, et profülaktiline
ravi amoksitsilliini/klavulaanhappega võib olla seotud suurenenud riskiga nekrotiseeriva enterokoliidi
tekkeks vastsündinutel. Ravimi kasutamist raseduse ajal tuleb vältida, välja arvatud juhul, kui arst seda
hädavajalikuks peab.

Imetamine
Mõlemad toimeained erituvad rinnapiima (pole teada klavulaanhappe mõju rinnaga toidetavale
imikule). Rinnapiimatoidul olevatel imikutel võib tekkida kõhulahtisus ja limaskestade
seeninfektsioon, mistõttu tuleb imetamine katkestada.
Amoksitsilliini/klavulaanhapet tohib rinnaga toitmise ajal kasutada ainult pärast seda, kui arst on
hinnanud kasu ja riskide suhet.

Toimeid autojuhtimise ja masinate kasutamise võimele ei ole uuritud. Tekkida võivad aga
kõrvaltoimed (nt allergilised reaktsioonid, pearinglus, krambid), mis võivad mõjutada autojuhtimise ja
masinatega töötamise võimet (vt lõik 4.8).

Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed on kõhulahtisus, iiveldus ja oksendamine.

Järgnevalt on loetletud kliinilistes uuringutes ning turustamisjärgsetes uuringutes kogutud
kõrvaltoimed, mis on klassifitseeritud MedDRA organsüsteemi klasside järgi.

Kõrvaltoimete klassifitseerimiseks on kasutatud järgmisi termineid:

Väga sage (≥1/10)
Sage (≥1/100 kuni <1/10)
Aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100)
Harv (≥1/10000 kuni <1/1000)
Väga harv (<1/10000)
Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Infektsioonid ja infestatsioonid
Mukokutaanne kandidoos
Sage
Mittetundlike mikroorganismide vohamine
Teadmata
Vere ja lümfisüsteemi häired
Pöörduv leukopeenia (sh neutropeenia)
Harv
Trombotsütopeenia
Harv
Pöörduv agranulotsütoos
Teadmata
Hemolüütiline aneemia
Teadmata
Veritsusaja ja protrombiiniaja pikenemine1 Teadmata
Immuunsüsteemi häired10
Angioneurootiline turse
Teadmata
Anafülaksia
Teadmata
Seerumtõve sarnane sündroom
Teadmata
Ülitundlikkusest põhjustatud vaskuliit
Teadmata
Närvisüsteemi häired
Pearinglus
Aeg-ajalt
Peavalu
Aeg-ajalt
Krambid2
Teadmata
Vaskulaarsed häired
Tromboflebiit3 Harv
Seedetrakti häired
Kõhulahtisus
Sage
Iiveldus
Aeg-ajalt
Oksendamine
Aeg-ajalt
Seedehäired
Aeg-ajalt
Antibiootikumiga seotud koliit4
Teadmata
Maksa ja sapiteede häired
ASAT ja/või ALAT tõus5 Aeg-ajalt
Hepatiit6 Teadmata
Kolestaatiline ikterus6 Teadmata
Naha ja nahaaluskoe kahjustused7
Nahalööve
Aeg-ajalt
Sügelus
Aeg-ajalt
Urtikaaria
Aeg-ajalt
Multiformne erüteem
Harv
Stevensi-Johnsoni sündroom
Teadmata
Toksiline epidermaalne nekrolüüs
Teadmata
Villiline eksfoliatiivne dermatiit
Teadmata
Äge generaliseerunud eksanteemne pustuloos9 Teadmata
Neerude ja kuseteede häired
Interstitsiaalne nefriit
Teadmata
Kristalluuria8
Teadmata
1 Vt lõik 4.4
2 Vt lõik 4.4
3 Süstekohas.
4 Sealhulgas pseudomembranoosne koliit ja hemorraagiline koliit (vt lõik 4.4).
5 Beetalaktaamantibiootikume saanud patsientidel on täheldatud ASAT ja/või ALAT mõõdukat tõusu,
kuid nende leidude olulisus ei ole teada.
6 Neid kõrvaltoimeid on täheldatud teiste penitsilliinide ja tsefalosporiinide puhul (vt lõik 4.4).
7 Allergilise dermatiidi tekkides tuleb ravi katkestada (vt lõik 4.4).
8 Vt lõik 4.9
9 Vt lõik 4.4
10 Vt lõigud 4.3 ja 4.4

Üleannustamise sümptomid
Tekkida võivad seedetrakti sümptomid ning vedeliku ja elektrolüütide tasakaalu häired. Täheldatud on
amoksitsilliiniga seotud kristalluuriat, mis osadel juhtudel on põhjustanud neerupuudulikkust (vt lõik
4.4).

Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel või suurte annuste manustamisel võivad tekkida krambid.

Kirjeldatud on amoksitsilliini sadestumist põiekateetrites, seda eelkõige suurte annuste intravenoossel
manustamisel. Seetõttu tuleb põiekateetri läbitavust regulaarselt kontrollida (vt lõik 4.4).

Mürgistuse ravi
Seedetrakti sümptomeid ravitakse sümptomaatiliselt, pöörates tähelepanu vee/elektrolüütide
tasakaalule.

Amoksitsilliini/klavulaanhapet võib vereringest eemaldada hemodialüüsi abil.

Farmakoterapeutiline rühm: penitsilliinide kombinatsioonid, k.a. beetalaktamaasi inhibiitorid, ATC-
kood: J01CR02.
Toimemehhanism
Amoksitsilliin on poolsünteetiline penitsilliin (beetalaktaamantibiootikum), mis pärsib ühte või enamat
ensüümi (sageli nimetatud kui penitsilliini siduvad valgud, PBPd) bakteriaalse peptidoglükaani
biosünteesi rajal, mis on bakteri rakuseina lahutamatu ehituslik osa. Peptidoglükaani sünteesi
pärssimine nõrgendab rakuseina, millele tavaliselt järgneb raku lüüs ja surm.

Amoksitsilliin on tundlik beetalaktamaaside suhtes, mida toodavad resistentsed bakterid ning seetõttu
ei toimi ainult amoksitsilliin neid ensüüme tootvatesse haigustekitajatesse.

Klavulaanhape on penitsilliinidega ehituslikult sarnane beetalaktaam. See inaktiveerib osad
beetalaktamaasi ensüümid, hoides seeläbi ära amoksitsilliini inaktiveerimise. Klavulaanhape üksi ei
anna kliiniliselt kasulikku antibakteriaalset toimet.

Farmakokinetika/farmakodünaamika suhe
Peamine amoksitsilliini tõhususe hindaja on minimaalsest inhibeerivast kontsentratsioonist suurem aeg
(T>MIK).

Resistentsuse mehhanismid
Amoksitsilliini/klavulaanhappe kaks peamist resistentsuse mehhanismi on:
- inaktiveerimine nende bakteriaalsete beetalaktamaaside poolt, mida klavulaanhape ei inhibeeri,
sealhulgas klassid B, C ja D;
- penitsillini siduvate valkude muutumine, mis vähendab antibiootikumi afiinsust sihtmärgi
suhtes.

Bakterite või väljavoolupumba (efflux pump) mehhanismide mitteläbitavus võib põhjustada või
soodustada bakterite, eriti gramnegatiivsete bakterite resistentsust.

Tundlikkusläved
Amoksitsilliini/klavulaanhappe MIK tundlikkusläved on pärit EUCASTi (European Committee on
Antimicrobial Susceptibility Testing) testidest.

Mikroorganism Tundlikkusläved (mikrogrammi/ml)
Tundlik
Vahepealne
Resistentne
Haemophilus influenzae1
≤ 1
- > 1
Moraxella catarrhalis1
≤ 1
- > 1
Staphylococcus aureus 2
≤ 2
- > 2
Koagulaasnegatiivsed
≤ 0,25

> 0,25
stafülokokid 2
Enterococcus1
≤ 4
> 8
Streptococcus A, B, C, G5
≤ 0,25
- > 0,25
Streptococcus pneumoniae3
≤ 0,5
1…2
> 2
Enterobakterid1,4 - - >
Gramnegatiivsed anaeroobid1
≤ 4
> 8
Grampositiivsed anaeroobid1
≤ 4
> 8
Liigiga mitteseotud
≤ 2
4…8
> 8
tundlikkusläved1
1 Amoksitsilliini kontsentratsioonide kohta teatatud väärtused. Tundlikkusetesti eesmärgil on
klavulaanhappe kontsentratsioon fikseeritult 2 mg/l.
2 Teatatud väärtused on oksatsilliini kontsentratsioonid.
3 Tabelis toodud tundlikkusläved põhinevad ampitsilliinil.
4 Resistentsuse lävi R>8 mg/l tagab, et kõik resistentsuse mehhanismidega isolaadid loetakse
resistentseteks.
5 Tabelis toodud tundlikkusläved põhinevad bensüülpenitsilliinil.

Resistentsuse levimus võib varieeruda geograafiliselt ja aja jooksul valitud liikide suhtes ja eriti
raskete infektsioonide ravimisel on soovitatav järgida kohalikku informatsiooni resistentsuse kohta.
Vajadusel tuleb küsida eksperdi arvamust, kui kohalik resistentsuse levimus on selline, et ravimi
kasutamine vähemalt mõnda tüüpi infektsiooni korral on küsitav.

Sageli tundlikud liigid
Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid
Enterococcus faecalis
Gardnerella vaginalis
Staphylococcus aureus (metitsilliinile tundlik) £
Streptococcus agalactiae
Streptococcus pneumoniae1
Streptococcus pyogenes ja teised beetahemolüütilised streptokokid
Streptococcus viridans grupp

Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid
Actinobacillus actinomycetemcomitans
Capnocytophaga spp.
Eikenella corrodens
Haemophilus influenzae2
Moraxella catarrhalis
Neisseria gonorrhoeae §
Pasteurella multocida

Anaeroobsed mikroorganismid
Bacteroides fragilis
Fusobacterium nucleatum
Prevotella spp.
Liigid, mille puhul võib tekkida omandatud resistentsus
Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid
Enterococcus faecium $

Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid
Escherichia coli
Klebsiella oxytoca
Klebsiella pneumoniae
Proteus mirabilis
Proteus vulgaris
Algselt resistentsed organismid
Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid
Acinetobacter sp.
Citrobacter freundii
Enterobacter sp.
Legionella pneumophila
Morganella morganii
Providencia spp.
Pseudomonas sp.
Serratia sp.
Stenotrophomonas maltophilia

Teised mikroorganismid
Chlamydia trachomatis
Chlamydophila pneumoniae
Chlamydophila psittaci
Coxiella burnetti
Mycoplasma pneumoniae
$ Loomulik vahepealne tundlikkus omandatud resistentsusmehhanismi puudumisel.
£ Kõik metitsilliinile resistentsed stafülokokid on resistentsed amoksitsilliini/klavulaanhappe suhtes.
§ Kõik beetalaktamaaside poolt mitte vahendatud amoksitsilliinresistentsusega liigid on resistentsed
amoksitsilliini/klavulaanhappe suhtes
1 Streptococcus pneumoniae, mis on resistentne penitsilliinile, ei tohi ravida
amoksitsilliini/klavulaanhappe preparaadiga (vt lõigud 4.2 ja 4.4).
2 Osades EL riikides on teatatud langenud tundlikkusega tüvesid esinemissagedusega üle 10%.

Imendumine
Järgnevalt on toodud farmakokineetika tulemused uuringutest, kus amoksitsilliini/klavulaanhapet
manustati tervetele vabatahtlikele annuses 500 mg/100 mg või 1000 mg/200 mg intravenoosse
boolusena.

Keskmised (± SD) farmakokineetilised parameetird

Intravenoosne boolus
Manustatud
Amoksitsilliin
annus
Annus Keskmine T 1/2 (h)
AUC
Eritumine uriiniga
maksimaalne
(h.mg/l)
(%, 0…6 h)
kontsentratsioon
seerumis
(mikrogrammi/ml)
AMX/CA
500 mg
32,2
1,07
25,5
66,5
500 mg/100 mg
AMX/CA
1000 mg
105,4
0,9
76,3
77,4
1000 mg/200 mg
Klavulaanhape
AMX/CA
100 mg
10,5
1,12
9,2
46,0
500 mg/100 mg
AMX/CA
200 mg
28,5
0,9
27,9
63,8
1000 mg/200 mg

AMX - amoksitsillin, CA - klavulaanhape

Jaotumine
Ligikaudu 25% kogu klavulaanhappest ja 18% kogu amoksitsilliinist seondub plasmavalkudega.
Jaotusruumala on amoksitsilliinil 0,3…0,4 l/kg ja klavulaanhappel 0,2 l/kg.

Pärast intravenoosset manustamist on nii amoksitsilliini kui ka klavulaanhapet leitud sapipõies,
kõhupiirkonna kudedes, nahas, rasvkoes, lihaskudedes, sünoviaal- ja peritoneaalvedelikes, sapis ja
mädas. Amoksitsilliin ei jaotu piisavalt tserebrospinaalvedelikku.

Loomkatsetes ei ole kummagi komponendi suhtes viiteid olulisele ravimist pärit ainete
koeretentsioonile. Sarnaselt enamikele penitsilliinidele on amoksitsilliin tuvastatav rinnapiimast.
Rinnapiimas on ka klavulaanhapet minimaalsetes kogustes (vt lõik 4.6).

Biotransformatsioon
Amoksitsilliin eritub osaliselt uriiniga inaktiivse penitsillaanhappena kogustes, mis moodustavad
algannusest 10…25%. Klavulaanhape metaboliseeritakse inimorganismis ulatuslikult ning väljutatakse
uriini ja väljaheidetega ning väljahingatava õhuga süsinikdioksiidina.

Eritumine
Amoksitsilliini väljutatakse peamiselt neerude kaudu, klavulaanhappe eritub nii renaalselt kui ka
mitterenaalselt.

Amoksitsilliini/klavulaanhappe keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg tervetel isikutel on ligikaudu
üks tund ja keskmine kogukliirens umbes 25 l/tunnis. Ligikaudu 60...70% amoksitsilliinist ja ligikaudu
40...65% klavulaanhappest eritub muutumatul kujul uriiniga esimese 6 tunni jooksul pärast ühekordset
500/100 mg või ühekordset 1000/200 mg intravenoosset boolust. Erinevates uuringutes on leitud, et
uriiniga eritub 50...85% amoksitsilliinist ja 27...60% klavulaanhappest 24-tunnise perioodi jooksul.
Klavulaanhappe puhul eritub suurim kogus ravimist esimese 2 tunni jooksul pärast manustamist.

Probenetsiidi samaaegsel manustamisel amoksitsilliini eritumine viivitub, kuid klavulaanhappe
eritumine neerude kaudu ei muutu (vt lõik 4.5).

Vanus
Amoksitsilliini eliminatsiooni poolväärtusaeg on 3 kuu kuni 2 aasta vanustel ja suurematel lastel ning
täiskasvanutel sarnane. Väga väikestel lastel (sh enneaegsed vastsündinud) ei tohi esimesel elunädalal
manustamise intervall olla suurem kui kaks korda ööpäevas, sest renaalne eritumistee ei ole veel küps.
Et eakatel patsientidel on suurema tõenäosusega neerufunktsioon langenud, tuleb annuseid valida
hoolikalt ning võib olla kasulik neerufunktsiooni jälgida.

Neerukahjustus
Amoksitsilliini/klavulaanhappe kogukliirens seerumis langeb proportsionaalselt neerufunktsiooni
langusega. Ravimi kliirensi langus on rohkem väljendunud amoksitsilliini suhtes, sest suurem osa
amoksitsilliinist väljutatakse neerude kaudu. Seetõttu tuleks neerupuudulikkuse korral vältida
amoksitsilliini põhjendamatut kuhjumist, hoides klavulaanhappe taseme piisava (vt lõik 4.2).

Maksakahjustus
Maksapuudulikkuse korral tuleks ravimit kasutada ettevaatusega ning regulaarselt kontrollida
maksafunktsiooni näitajaid.

Farmakoloogilise ohutuse, genotoksilisuse ja reproduktsioonitoksilisuse mittekliinilised uuringud ei
ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Amoksitsilliini/klavulaanhappega tehtud kroonilise toksilisuse uuringud koertel näitasid maoärritust,
oksendamist ning keele värvuse muutust.

Kartsinogeensuse uuringuid ei ole amoksitsilliini/klavulaanhappe ega selle komponentidega tehtud.

Puuduvad.

Amoksiklav'i ei tohi segada vereproduktide, valku sisaldavate lahustega (proteiinhüdrolüsaadid) ja i.v.
rasvlahustega. Koosmanustamisel aminoglükosiididega ei tohi nimetatud antibiootikume segada samas
süstlas, infusioonikotis või manustada sama süsteemi kaudu. Aminoglükosiidide toime võib
inaktiveeruda.
Amoksiklav’i ei tohi segada glükoosi, dekstraane ja vesinikkarbonaati sisaldavate infusioonilahustega.

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus
6.6.

Süstelahuse pulber: 2 aastat.


Valmislahuse stabiilsus (erinevate infusioonilahuste ja temperatuuride puhul):

Veenisisene infusioonilahus
Stabiilsusperiood
Stabiilsusperiood
temperatuuril 25 °C
temperatuuril 5 °C
Süstevesi
4 tundi
8 tundi
Naatriumkloriidi i.v. lahus (0,9%)
4 tundi
8 tundi
I.v. Ringeri lahus
3 tundi

Kaaliumkloriidi või naatriumkloriid lahus
3 tundi

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.
Mitte lasta külmuda.

Lahustatud ja lahjendatud ravimpreparaadi säilitamistingimused vt lõik 6.3.

Amoksiklav'i süstelahuse pulber on pakendatud värvitust klaasist viaalidesse ning suletud kummikorgi
ja alumiiniumist korgikaitsega.
Viaalid on pakendatud karpi. 5 viaali karbis.

Lahuse valmistamine
Intravenoosne süstimine
Amoksiklav 1000 mg/ 200 mg viaal: valmislahuse saamiseks tuleb viaali sisu lahustada 20 ml-s
süstevees.
Valmislahus on õrna õlgkollase värvusega.
Intravenoosne süstelahus tuleb manustada aeglaselt 20 minuti jooksul pärast valmistamist, vähemalt
3...4 minutilise süstena.
Kasutada tohib ainult selget lahust.
Intravenoosne infusioon
Amoksiklav 1000 mg/200 mg (lahustatuna 20 ml-s süstevees) lisatakse 100 ml-le infusioonilahusele.
Valmislahus on õrna õlgkollase värvusega.
Infundeeritakse vähemalt 30...40 minuti jooksul.

Säilitamiseks temperatuuril 5 °C tuleb Amoksiklav'i valmislahus lisada eeljahutatud infusioonikotti,
mida võib 5 °C juures säilitada kuni 8 tundi. Edasi tuleb lahus manustada kohe, kui see on soojenenud
ruumitemperatuurini.

Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.