BACTRIM

Trimetoprimi ja sulfametoksasooli kombinatsioonile tundlike mikroorganismide poolt tekitatud
infektsioonid: kroonilise bronhiidi ägenemine, kuseteede infektsioon, pneumotsüstoos.
Antibiootikumide määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhiseid.

Kliiniliselt oluline toimespekter. Haemophilus influenzae, Moraxella catarrhalis, Pneumocystis
jiroveci, Staphylococcus (välja arvatud metitsilliinresistentne Staphylococcus aureus ja
metitsilliinresistentne Staphylococcus epidermidis), viridans-streptokokid;
uriinis saavutatavate kontsentratsioonide korral: Enterobacter, Escherichia coli, Klebsiella, Proteus
mirabilis, Staphylococcus saprophyticus.

Suukaudne manustamine.

Tavalised annused alla 12-aastastele lastele.

Soovitatav annuse lastele on 6 mg/kg trimetoprimi ja 30 mg/kg sulfametoksasooli ööpäevas.
Järgnevas tabelis on toodud laste annused, mis on ligikaudu võrdväärsed nende soovitatavate
annusega.

Tabel 1. Tavalised annused alla 12-aastastele lastele.
Vanus
Mõõtlusikatäite arv - iga 12 tunni järel
6 nädalat...5 kuud
½ (2,5 ml)
6 kuud...5 aastat
1 (5 ml)
6 aastat...12 aastat
2 (10 ml)


Tavalised annused täiskasvanutele ja üle 12-aastastele lastele.

Tabel 2. Tavalised annused täiskasvanutele ja üle 12-aastastele lastele.

Siirupi mõõtühikud (mõõtlusikatäis = 5 ml)

hommik
õhtu
Tavaline annus
Minimaalne annus ja annus pikaajaliseks
raviks (üle 14 päeva)
Suur annus (eriti tõsiste infektsioonide puhul)

Ravi kestus
Ägedate infektsioonide raviks tuleb Bactrim’i manustada vähemalt 5 päeva jooksul või kuni patsient
on olnud sümptomitevaba vähemalt 2 päeva. Kui kliinilist paranemist ei ole ilmnenud pärast 7 päeva
kestnud ravi, tuleb patsiendi seisundit uuesti hinnata.

Annustamise erijuhised

Pneumocystis jiroveci pneumoonia:
Soovitatav annus on kuni 20 mg/kg trimetoprimi ja kuni 100 mg/kg sulfametoksasooli ööpäevas, mis
manustatakse võrdseteks annusteks jaotatuna iga 6 tunni järel 14 päeva jooksul.

Alljärgnevas tabelis on toodud kehakaalu järgi maksimaalsed annused Pneumocystis jiroveci
pneumoonia raviks.

Tabel 3. Maksimaalsed annused kehakaalu järgi Pneumocystis jiroveci pneumoonia raviks.
Kehakaal
Iga 6 tunni järel manustatav annus
kg
Mõõtühikud (mõõtlusikatäis = 5 ml)
1 (5 ml)
16
2 (10 ml)
24
3 (15 ml)
32
4 (20 ml)
40
5 (25 ml)
48
6 (30 ml)
64
8 (40 ml)
80
10 (50 ml)

Pneumocystis jiroveci pneumoonia (profülaktika)
Lastele soovitatav annus on 150 mg/m2 ööpäevas trimetoprimi ja 750 mg/m2 ööpäevas
sulfametoksasooli suu kaudu võrdseteks annusteks jaotatuna kaks korda päevas kolmel järjestikusel
päeval nädalas. Ööpäevane koguannus ei tohi ületada 320 mg trimetoprimi ja 1600 mg
sulfametoksasooli.

Juhised lapse kehapinna suurusele vastava soovitatud annuse saamiseks Pneumocystis jiroveci
pneumoonia profülaktikaks on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 4. Juhised lastele soovitatava annuse saamiseks Pneumocystis jiroveci pneumoonia
profülaktikaks.
Kehapindala
Iga 12 tunni järel manustatav annus
m2
mõõtlusikatäite arv
0,26
½ (2,5 ml)
0,53
1 (5 ml)
1,06
2 (10 ml)

Neerukahjustus
Neerukahjustusega patsientidele soovitatavad annused on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 5. Soovitatavad annused neerukahjustusega patsientidele.
Kreatiniini kliirens
Soovitatav annus
>30 ml/min
Tavaline annus
15...30 ml/min
Pool tavalisest annusest
<15 ml/min
Bactrim’i kasutamine ei ole soovitatav

Hemodialüüsi saavad patsiendid
Pärast tavalise küllastusannuse manustamist tuleb iga 24...48 tunni järel manustada pool või
kolmandik esialgsest annusest.

Eakad patsiendid
Normaalse neerufunktsiooniga eakatele patsientidele määratakse tavaline täiskasvanu annus.

Ravimit tuleks eelistatult võtta pärast sööki.

Ülitundlikkus toimeainete või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
- Märkimisväärne maksaparenhüümi kahjustus.
- Raske neerupuudulikkus, kui plasmakontsentratsioone ei saa jälgida.
-

Bactrim'i ei tohi kasutada esimesel kuuel elunädalal.
- Bactrim'i ei tohi kasutada kombinatsioonis dofetiliidiga (vt lõik 4.5).
-

Bactrim'i tuleks kasutada ainult juhul, kui ravist saadav kasu ületab arsti hinnangul võimalikud riskid;
kaaluda tuleb ühe efektiivse antibakteriaalse ravimi kasutamist.

Kuna bakterite in vitro tundlikkus antibiootikumide suhtes varieerub geograafiliselt ja aja jooksul,
tuleb antibiootilise ravi määramisel arvestada kohalikke juhiseid.

Nahalööbe või ükskõik millise muu tõsise kõrvaltoime tekkimisel tuleb ravi koheselt peatada.

Bactrim’i tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel on anamneesis tõsine allergia ja
bronhiaalastma.

Tõsiste kõrvaltoimete tekkerisk on suurem eakatel patsientidel, kaasuvate haiguste (nt neeru- ja/või
maksatalitluse häirete) korral ja teiste ravimite samaaegsel kasutamisel.
Harva on esinenud surmaga lõppenud kõrvaltoimeid, sh vere düskraasiad, ravimlööve koos
eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS) ja fulminantne maksanekroos.
Kõrvaltoimete riski vähendamiseks peab Bactrim-ravi kestus olema nii lühiajaline kui võimalik, eriti
eakatel patsientidel. Neerukahjustuse korral tuleb annust korrigeerida vastavalt lõigus 4.2 toodud
annustamise erijuhistele.

Bactrim’i kasutamisel on kirjeldatud eluohtlikke nahareaktsioone (Stevens-Johnsoni sündroomi ja
toksilist epidermaalset nekrolüüsi). Patsiente tuleb teavitada nahareaktsioonide nähtudest ja
sümptomitest, samuti tuleb patsiente nende reaktsioonide suhtes hoolikalt jälgida. Nahareaktsioonide
tekkerisk on suurim esimestel ravinädalatel. Stevens-Johnsoni sündroomi või toksilise epidermaalse
nekrolüüsi sümptomite või nähtude (nt progresseeruv nahalööve, sageli koos villide ja haiguskolletega
limaskestadel) tekkimisel tuleb Bactrim-ravi lõpetada. Parimad tulemused saavutatakse varajasel
diagnoosimisel ja kahtlustatava ravimi kohesel ärajätmisel. Ravi varasem lõpetamine on seotud
parema prognoosiga. Kui patsientidel on Bactrim’i kasutamise ajal tekkinud Stevens-Johnsoni
sündroom või toksiline epidermaalne nekrolüüs, ei tohi selle patsiendi ravi Bactrim’iga kunagi uuesti
alustada.

Kui Bactrim’i manustatakse pikaajaliselt, peab regulaarselt kontrollima vererakkude arvu. Kui
täheldatakse ükskõik milliste vererakkude arvu olulist vähenemist, tuleb Bactrim-ravi lõpetada.
Tõsiste hematoloogiliste häiretega patsientidele tohib Bactrim’i määrata ainult erandjuhtudel.

Trimetoprimi ja metotreksaadi kombinatsiooni kasutavatel patsientidel on kirjeldatud pantsütopeenia
teket (vt lõik 4.5).

Eakatel patsientidel või foolhappe puuduse või neerupuudulikkusega patsientidel võivad tekkida
foolhappe puudusele viitavad hematoloogilised muutused. Sellisel juhul tuleb manustada foolhapet.

Pikaajalist Bactrim-ravi saavatele (eriti neerupuudulikkusega) patsientidele tuleb regulaarselt teha
uriinianalüüs ja neerufunktsiooni testid. Kristalluuria vältimiseks tuleb ravi ajal juua piisavas koguses
vedelikku.

Hemolüüsi võimaluse tõttu tohib Bactrim’i glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi (G6PD) puudulikkusega
patsientidele manustada ainult äärmise vajaduse korral ning ka siis ainult minimaalsetes annustes.

Trimetoprim mõjutab fenüülalaniini metabolismi, kuid sellel ei ole tähtsust fenüülketonuuriaga
patsientide puhul, kes järgivad sobivat dieeti.

Nagu kõigi sulfoonamiide sisaldavate ravimite puhul, peab olema ettevaatlik porfüüria või kilpnäärme
funktsiooni häiretega patsientide ravimisel.

Patsientidel, kes on nn aeglased atsetüleerijad, võib olla suurem eelsoodumus idiosünkraatiliste
reaktsioonide tekkeks sulfoonamiidide suhtes.

Ravimite Trombotsütopeenia ja purpuri suurenenud esinemissagedust on täheldatud eakatel patsientidel, kes
saavad samaaegselt teatud diureetikume, peamiselt tiasiide.

Samaaegse Bactrim-ravi korral võib suureneda digoksiini sisaldus veres, eriti eakatel patsientidel.
Seerumi digoksiinisisaldust tuleb jälgida.

On kirjeldatud, et Bactrim võib oluliselt suurendada antikoagulandi varfariini antitrombootilist toimet.
Selle koostoime võimalusega tuleb arvestada juhul, kui Bactrim’i manustatakse antikoagulantravi
saavatele patsientidele. Sellistel juhtudel tuleb uuesti määrata hüübimisaega.

Bactrim võib pärssida fenütoiini metabolismi maksas. Pärast Bactrim’i manustamist tavalistes
kliiniliselt kasutatavates annustes on täheldatud fenütoiini poolväärtusaja 39% pikenemist ja
metaboolse kliirensi 27% aeglustumist. Nende ravimite koosmanustamisel tuleb patsiente jälgida
fenütoiini mürgistusnähtuse suhtes.

Patsientidel, kes kasutavad trimetoprimi-sulfametoksasooli ja tsüklosporiini neerusiirdamise järgselt,
on täheldatud neerufunktsiooni mööduvat halvenemist, mis avaldub seerumi kreatiniinisisalduse
suurenemisena. See kombineeritud toime on arvatavasti tingitud trimetoprimist. (Kreatiniini kliirensi
mööduvat aeglustumist on täheldatud ka normaalse neerufunktsiooniga patsientidel. See on arvatavasti
tingitud kreatiniini tubulaarsekretsiooni pöörduvast inhibeerimisest).

Koos Bactrim’iga manustamisel võib väheneda tritsükliliste antidepressantide efektiivsus.
Sulfoonamiidid (sh sulfametoksasool) võivad konkureerida plasmavalkudega seondumise ja samuti
metotreksaadi renaalse transportsüsteemi pärast, mille tagajärjel suureneb metotreksaadi vaba
fraktsioon ja süsteemne ekspositsioon.

Trimetoprimi ja metotreksaadi samaaegsel kasutamisel on kirjeldatud pantsütopeenia teket (vt lõik
4.4). Trimetoprimil on madal afiinsus inimese dihüdrofolaadi reduktaasi suhtes, kuid ta võib
suurendada metotreksaadi toksilisust ja viia metotreksaadi võimalike hematoloogiliste kõrvaltoimete
tekkeni, eriti kui esinevad ka muud riskifaktorid, nagu kõrge vanus, hüpoalbumineemia,
neerufunktsiooni häired, vähenenud luuüdi reserv. Need kõrvaltoimed võivad tekkida eriti
metotreksaadi kasutamisel suurtes annustes. Vältimaks toimeid vereloomele, soovitatakse nendel
patsientidel kasutada foolhapet või kaltsiumfolinaati.

Megaloblastiline aneemia võib aeg-ajalt tekkida patsientidel, kes saavad Bactrim’iga samaaegselt
pürimetamiini malaaria profülaktikaks annustes üle 25 mg nädalas.

Sarnaselt teiste sulfoonamiide sisaldavate ravimitega tugevdab Bactrim suukaudsete
hüpoglükeemiliste ravimite toimet.

Samaaegselt indometatsiini saavatel patsientidel võib suureneda sulfametoksasooli sisaldus veres.

Trimetoprimi-sulfametoksasooli ja amantadiini samaaegsel manustamisel on kirjeldatud toksilise
deliiriumi teket.

On tõendeid selle kohta, et renaalse transportsüsteemi inhibeerimise tõttu võib trimetoprimil olla
koostoimeid dofetiliidiga. 160 mg trimetoprimi ja 800 mg sulfametoksasooli kombinatsiooni kaks
korda päevas manustamisel koos dofetiliidiga annuses 500 µg kaks korda päevas nelja päeva jooksul
suurenesid dofetiliidi kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) 103% ja maksimaalne
plasmakontsentratsioon (Cmax) 93%. Dofetiliid võib põhjustada raskekujulisi ventrikulaarseid
arütmiaid, mis on seotud QT-intervalli pikenemise, sh torsade de pointes tekkega, mis on otseselt
seotud dofetiliidi plasmakontsentratsiooniga. Dofetiliidi ja trimetoprimi samaaegne manustamine on
vastunäidustatud.

Mõju diagnostilistele meetoditele
Bactrim, eriti selles sisalduv trimetoprim, võib mõjutada metotreksaadi määramist seerumis, kui
selleks kasutatakse konkureerivat valkudega seondumise meetodit, kus siduva valguna on kasutusel
bakteriaalne dihüdrofolaadi reduktaas. Kui metotreksaadi määramiseks kasutatakse
radioimmuunanalüüsi, siis vastav mõju puudub.

Trimetoprim ja sulfametoksasool võivad häirida ka kreatiniinisisalduse määramist Jaffé alkaalse
pikraadi reaktsiooni meetodil, põhjustades normiväärtuste suurenemist umbes 10% võrra.

Rasedus
Uuringute, kirjanduse ja spontaansete kõrvaltoime teatiste põhjal ei ole Bactrim'il märkimisväärset
teratogeenset toimet inimesele.

Kuna nii trimetoprim kui sulfametoksasool läbivad platsentaarbarjääri ja võivad seeläbi mõjutada
foolhappe metabolismi, tohib Bactrim'i raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui oodatav kasu õigustab
võimalikku riski lootele. Bactrim'iga ravi saavatel rasedatel soovitatakse manustada 5 mg foolhapet
ööpäevas. Raseduse lõpus tuleb Bactrim'i kasutamisest võimalusel hoiduda, kuna vastsündinul võib
tekkida kernikterus.

Imetamine
Nii trimetoprim kui sulfametoksasool erituvad rinnapiima. Kuigi rinnapiimaga lapseni jõudev
Bactrim’i kogus on väike, tuleb kaaluda võimalikke riske lapsele (kernikterus, ülitundlikkus).

Puudub.

Soovitatud annuste kasutamisel on Bactrim üldiselt hästi talutav. Kõige sagedasemad kõrvaltoimed on
nahalööbed ja seedetrakti häired.

Allpool kasutatakse esinemissageduse järgmisi standardkategooriaid:
Väga sage ≥ 1/10; sage ≥ 1/100 ja < 1/10; aeg-ajalt ≥ 1/1000 ja < 1/100; harv ≥ 1/10000 ja < 1/1000
ning väga harv < 1/10000.

Trimetoprimi-sulfametoksasooliga ravitud patsientidel kirjeldatud kõrvaltoimed:

Infektsioonid ja infestatsioonid
Väga harv: kirjeldatud on seennakkuste, nt kandidoosi teket.

Vere ja lümfisüsteemi häired
Harv: enamik täheldatud hematoloogilisi muutusi on olnud kerged, asümptomaatilised ja ravi
lõpetamise järgselt pöörduvad. Kõige sagedamini täheldatud muutused on olnud leukopeenia,
granulotsütopeenia ja trombotsütopeenia.
Väga harv: tekkida võib agranulotsütoos, aneemia (megaloblastiline, hemolüütiline/autoimmuunne,
aplastiline), pantsütopeenia, methemoglobineemia.

Immuunsüsteemi häired
Väga harv: kirjeldatud on ülitundlikkusreaktsioonide teket. Nagu kõigi ravimite puhul, võivad ravimi
koostisainete suhtes ülitundlikel patsientidel tekkida allergilised reaktsioonid, nt palavik,
angioneurootiline turse, anafülaktoidsed reaktsioonid ja seerumtõbi.

Kirjeldatud on kopsuinfiltraatide teket, mida esineb eosinofiilse või allergilise alveoliidi korral. Need
võivad avalduda selliste sümptomitena nagu köha või õhupuudus. Kui nimetatud sümptomid peaksid
tekkima või ootamatult halvenema, tuleb uuesti hinnata patsiendi seisundit ning kaaluda Bactrim-ravi
lõpetamist.

Lisaks on kirjeldatud nodoosse periarteriidi ja allergilise müokardiidi teket.

Ainevahetus- ja toitumishäired
Väga harv: suures annuses trimetoprim, mida kasutatakse Pneumocystis jiroveci pneumoonia raviks,
põhjustab märkimisväärsel arvul patsientidest seerumi kaaliumisisalduse progresseeruvat, kuid
pöörduvat suurenemist. Isegi soovitatud annuste kasutamisel võib trimetoprim põhjustada
hüperkaleemiat, kui seda manustatakse patsientidele, kellel esinevad olemasolevad kaaliumi
ainevahetuse häired, neerupuudulikkus või kes saavad hüperkaleemiat põhjustavaid ravimeid. Nendel
patsientidel tuleb hoolega jälgida seerumi kaaliumisisaldust.

Kirjeldatud on hüponatreemia teket. Hüpoglükeemiat on kirjeldatud trimetoprimi-sulfametoksasooliga
ravitud mittediabeetikutel, tavaliselt pärast mõned päevad kestnud ravi (vt lõik 4.5). Eriti ohustatud on
neerufunktsiooni häirete, maksahaiguse või alatoitumusega patsiendid või patsiendid, kes saavad
suurtes annustes trimetoprimi-sulfametoksasooli.

Psühhiaatrilised häired
Väga harv: üksikjuhtudel on kirjeldatud hallutsinatsioone.

Närvisüsteemi häired
Väga harv: neuropaatia (sh perifeerne neuriit ja paresteesia), uveiit. Kirjeldatud on aseptilise
meningiidi või meningiiditaoliste sümptomite, ataksia, krampide, tinnituse ja vertiigo teket.

Seedetrakti häired
Sage: iiveldus (koos oksendamisega või ilma).
Harv: stomatiit, glossiit, kõhulahtisus.
Väga harv: pseudomembranoosne enterokoliit. Kirjeldatud on ägeda pankreatiidi juhtusid; mitmetel
neist patsientidest on esinenud tõsised haigused, sh AIDS.

Maksa ja sapiteede häired
Väga harv: maksaensüümide aktiivsuse ja bilirubiinisisalduse suurenemine, kolestaas, maksanekroos,
üksikjuhtudel intrahepaatiline kolangiopaatia.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Sage: kirjeldatud on mitmesuguseid nahareaktsioone, mis on üldjuhul kerged ja mööduvad kiiresti
pärast ravi lõpetamist.
Väga harv: sarnaselt paljude teiste sulfoonamiide sisaldavate ravimitega on Bactrim’i seostatud
valgustundlikkuse tekkega. Multiformne erüteem, ravimlööve koos eosinofiilia ja süsteemsete
sümptomitega (DRESS), purpur ja Henoch-Schönleini purpur.
Väga harv: kirjeldatud on raskeid nahareaktsioone - Stevens-Johnsoni sündroomi ja toksilist
epidermaalset nekrolüüsi (vt lõik 4.4).

Lihas-skeleti, sidekoe ja luu kahjustused
Väga harv: teatatud on liiges- ja lihasvalu ning üksikjuhtudel rabdomüolüüsi tekkest.

Neerude ja kuseteede häired
Väga harv: kirjeldatud on neerufunktsiooni häireid, interstitsiaalset nefriiti, vere uurealämmastiku
tõusu, seerumi kreatiniinisisalduse suurenemist ja kristalluuria teket. Sulfoonamiidid (sh Bactrim)
võivad põhjustada diureesi suurenemist, eriti kardiaalset päritolu tursetega patsientidel.

Trimetoprimi-sulfametoksasooli ohutus HIV-infektsiooniga patsientidel

HIV-infektsiooniga patsientidel esinevad ülejäänud patsientidega sarnased kõrvaltoimed. Kuid
mõnedel kõrvaltoimetel võib olla suurem esinemissagedus ja erinev kliiniline pilt.

Erinevused puudutavad järgmisi organsüsteemi klasse:

Vere ja lümfisüsteemi häired
Väga sage: leukopeenia, granulotsütopeenia ja trombotsütopeenia.

Ainevahetus- ja toitumishäired
Väga sage: hüperkaleemia.
Aeg-ajalt: hüponatreemia, hüpoglükeemia.

Seedetrakti häired
Väga sage: isutus, iiveldus koos oksendamisega või ilma, kõhulahtisus.

Maksa ja sapiteede häired
Maksaensüümide aktiivsuse suurenemine.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Väga sage: makulopapuloosne lööve, tavaliselt koos sügelusega.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Väga sage: palavik, tavaliselt koos makulopapuloosse lööbega.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Sümptomid
Ägeda üleannustamise sümptomiteks võivad olla iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, peavalu,
vertiigo, pearinglus, psüühika- ja nägemishäired; kristalluuria, hematuuria ja anuuria võivad tekkida
rasketel juhtudel.

Kroonilise üleannustamise korral võivad tekkida luuüdi depressioon, mis avaldub trombotsütopeenia
või leukopeenia kujul, ning muud foolhappe puudusest tingitud vere düskraasiad.

Ravi
Sõltuvalt sümptomitest võib kasutada järgmisi meetmeid: edasise imendumise vältimine, forsseeritud
diureesi abil ravimi renaalse eritumise suurendamine (uriini leelistamine suurendab sulfametoksasooli
eritumist), hemodialüüs (peritoneaaldialüüs ei ole efektiivne), verepildi ja elektrolüütide tasakaalu
jälgimine. Kui tekib oluline verepildi muutus või nahakollasus, tuleb raviks kasutada spetsiaalseid
meetmeid. Vältimaks trimetoprimi toimet vereloomele, võib olla vajalik foolhappe lihasesisene
manustamine (kaltsiumfolinaat 3...6 mg 5...7 päeva jooksul).

Farmakoterapeutiline grupp: sulfoonamiidide kombinatsioonid trimetoprimiga, infektsioonivastane
ravim, ATC-kood: J01EE01

Bactrim sisaldab kahte sünergistliku toimega toimeainet, mis blokeerivad järjestikuselt kaks
bakteriaalset ensüümi, mis katalüüsivad foolhappe biosünteesi järjestikuseid etappe mikroorganismis.
See mehhanism tagab tavaliselt in vitro bakteritsiidse aktiivsuse kontsentratsioonide puhul, mille
juures on üksikutel toimeainetel ainult bakteriostaatiline toime. Lisaks on Bactrim sageli efektiivne
mikroorganismide vastu, mis on resistentsed ühe komponendi suhtes kahest.

Bactrim'il on in vitro antibakteriaalne toime paljude grampositiivsete ja gramnegatiivsete patogeenide
vastu, kuigi tundlikkus võib sõltuda geograafilisest piirkonnast.

Üldiselt tundlikud mikroorganismid (MIC < 80 mg/l)*
- Kokid: Branhamella catarrhalis.
- Gramnegatiivsed kepid: Haemophilus influenzae (ß-laktamaas-positiivne, ß-laktamaas-
negatiivne), Haemophilus parainfluenzae, E. coli, Citrobacter freundii, muud Citrobacter spp.,
Klebsiella pneumoniae, Klebsiella oxytoca, muud Klebsiella spp., Enterobacter cloacae,
Enterobacter aerogenes, Hafnia alvei, Serratia marcescens, Serratia liquefaciens, muud Serratia
spp., Proteus mirabilis, Proteus vulgaris, Morganella morganii, Shigella spp., Yersinia
enterocolitica, muud Yersinia spp., Vibrio cholerae.
- Muud gramnegatiivsed kepid: Edwardsiella tarda, Alcaligenes faecalis, Pseudomonas cepacia,
Burkholderia (Pseudomonas) pseudomallei.

Kliinilise kogemuse põhjal loetakse tundlikeks ka järgmised mikroorganismid: Brucella, Listeria
monocytogenes, Nocardia asteroides, Pneumocystis jiroveci, Cyclospora cayetanensis.

Osaliselt tundlikud mikroorganismid (MIC = 80...160 mg/l)*
- Kokid: Staphylococcus aureus (metitsilliintundlik ja metitsilliinresistentne), Staphylococcus spp.
(koagulaasnegatiivne), Streptococcus pneumoniae (penitsilliintundlik, penitsilliinresistentne).
- Gramnegatiivsed kepid: Haemophilus ducreyi, Providencia rettgeri, muud Providencia spp.,
Salmonella typhi, Salmonella enteritidis, Stenotrophomonas maltophilia (varem Xanthomonas
maltophilia).
- Muud gramnegatiivsed kepid: Acinetobacter lwoffi, Acinetobacter anitratus (peamiselt
A. baumanii), Aeromonas hydrophila.

Resistentsed mikroorganismid (MIC > 160 mg/l)*
- Mycoplasma spp., Mycobacterium tuberculosis, Treponema pallidum.

* Sulfametoksasooli ekvivalendid

Enne Bactrim'i empiirilist määramist peab teadma ravitavat infektsiooni põhjustavate bakterite
resistentsuse kohalikku levimust Bactrim'i suhtes.

Resistentsuse välistamiseks (eriti infektsioonide puhul, mida tõenäoliselt põhjustavad osaliselt
tundlikud patogeenid) tuleb hinnata isoleeritud mikroorganismi tundlikkust.

Tundlikkust Bactrim'i suhtes saab määrata standardiseeritud meetodite abil, nagu diski- või
lahjendusmeetodid, mida soovitab NCCLS (National Committee for Clinical Laboratory Standards).
NCCLS poolt soovitatavad tundlikkuse kriteeriumid on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 6. NCCLS poolt soovitatavad tundlikkuse kriteeriumid

Diski meetod*,
Lahjendusmeetod**,
inhibitsioonitsooni
MIC (µg/ml)
läbimõõt (mm)


Trimetoprim
Sulfametoksasool
Tundlik
> 16
< 2
< 38
Osaliselt tundlik
11...15
76
Resistentne
< 10
> 8
> 152
* Disk: 1,25 µg trimetoprimi ja 23,75 µg sulfametoksasooli
**Trimetoprimi ja sulfametoksasooli suhe 1:19

Imendumine
Suukaudsel manustamisel imenduvad trimetoprim ja sulfametoksasool seedetrakti ülaosast kiiresti ja
peaaegu täielikult. Pärast trimetoprimi 160 mg ja sulfametoksasooli 800 mg ühekordse annuse
manustamist saavutati maksimaalne plasmakontsentratsioon (trimetoprimi puhul 1,5...3 µg/ml ja
sulfametoksasooli puhul 40...80 µg/ml) 1...4 tunniga. Ülalnimetatud annuste korduval manustamisel
12-tunniste intervallide järel jäi 2...3 päevaga saavutatud minimaalne püsikontsentratsiooni faasi
plasmakontsentratsioon vahemikku 1,3...2,8 µg/ml trimetoprimi ja 32...63 µg/ml sulfametoksasooli
puhul.

Jaotumine
Trimetoprimi jaotusruumala on umbes 130 liitrit ja sulfametoksasoolil umbes 20 liitrit. Trimetoprimi
ja sulfametoksasooli seonduvus plasmavalkudega on vastavalt 45% ja 66%.

Trimetoprim tungib sulfametoksasoolist paremini mittepõletikulisse eesnäärmekoesse,
seemnevedelikku, tupesekreeti, sülge, tervesse ja põletikulisse kopsukoesse ning sappi, samal ajal kui
tungimine tserebrospinaalvedelikku ja vesivedelikku on mõlemal toimeainel sarnane.

Suuremates kogustes trimetoprim ja väiksemates kogustes sulfametoksasool imenduvad vereringest
interstitsiaalvedelikku ja teistesse ekstravaskulaarsetesse vedelikesse. Enamike tundlike
mikroorganismide puhul on trimetoprimi ja sulfametoksasooli kontsentratsioonid kõrgemad
minimaalsest inhibeerivast kontsentratsioonist.

Inimesel on trimetoprim ja sulfametoksasool määratavad loote kudedes (platsentas, maksas, kopsus),
nabaväädi veres ja amnionivedelikus, mis näitab mõlema ravimi tungimist läbi platsentaarbarjääri.
Üldiselt on trimetoprimi sisaldus loote veres sarnane ja sulfametoksasooli sisaldus väiksem kui ema
veres.

Mõlemad ravimid erituvad rinnapiima. Sisaldus rinnapiimas on sarnane (trimetoprim) või väiksem
(sulfametoksasool) kui ema plasmas.

Metabolism
Umbes 50...70% trimetoprimi ja 10...30% sulfametoksasooli annusest eritub muutumatul kujul
uriiniga. Trimetoprimi põhimetaboliidid on 1- ja 3-oksiidid ning 3- ja 4-hüdroksüderivaadid; mõned
metaboliidid on mikrobioloogiliselt aktiivsed.
Sulfametoksasool metaboliseerub maksas, peamiselt N -atsetüülimise ja vähemal määral
4
glükuroniidkonjugatsiooni teel.

Eliminatsioon
Kahe komponendi eliminatsiooni poolväärtusajad on väga sarnased (keskmiselt 10 tundi trimetoprimil
ja 11 tundi sulfametoksasoolil).

Mõlemad toimeained ning nende metaboliidid erituvad peaaegu täielikult neerude kaudu nii
glomerulaarfiltratsiooni kui tubulaarsekretsiooni teel, mille tulemusena tekkiv kontsentratsioon uriinis
on mõlema toimeaine puhul märkimisväärselt kõrgem kui veres. Väike osa kummastki toimeainest
eritub roojaga.

Farmakokineetika erijuhtudel
Eakad patsiendid
Eakatel patsientidel ei ole trimetoprimi ja sulfametoksasooli eliminatsiooni poolväärtusajad oluliselt
muutunud.

Neerukahjustus
Raske neerufunktsiooni häirega (kreatiniini kliirens vahemikus 15...30 ml/min) patsientide puhul on
trimetoprimi ja sulfametoksasooli poolväärtusajad pikenenud ja seetõttu tuleb annust vastavalt
kohandada.

Loomkatsetes põhjustas väga suurtes annustes manustatud kotrimoksasool foolhappe antagonistidele
tüüpilisi loote väärarenguid.

Dispergeeritav tselluloos




Metüülparahüdroksübensoaat


Propüülparahüdroksübensoaat


Sorbitooli lahus (mittekristalluv)


Polüsorbaat 80




Banaani maitseaine 85509 H (sisaldab propüleenglükooli E1520)


Vanilli maitseaine 73690-36 (sisaldab etanooli ja triatsetiini)


Puhastatud vesi

Puudub.

5 aastat.

Hoida temperatuuril kuni 30°C Peale avamist võib ravimit säilitada külmkapis (2°C...8°C) kuni neli
nädalat või temperatuuril kuni 30°C kuni kaks nädalat.

Pakend sisaldab 100ml siirupit klaaspudelis ja mõõtlusikat (5ml).

Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.