CIPRINOL

Tsiprofloksatsiini õhukese polümeerikattega tabletid on näidustatud järgmiste infektsioonide raviks (vt
lõigud 4.4 ja 5.1). Enne raviga alustamist tuleb erilist tähelepanu pöörata olemasolevale
informatsioonile tsiprofloksatsiini resistentsuse kohta.

Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhiseid.

Täiskasvanud
• Gramnegatiivsetest bakteritest põhjustatud alumiste hingamisteede infektsioonid:
- kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ägenemine;
- bronhopulmonaarsed infektsioonid tsüstilise fibroosi ja bronhekstaasia korral;
- pneumoonia.
• Krooniline mädane keskkõrvapõletik.
• Kroonilise sinusiidi ägenemine, eriti kui need on põhjustatud gramnegatiivsetest bakteritest.
• Kuseteede infektsioonid.
• Gonokokkidest põhjustatud uretriit ja tservitsiit.
• Epididümiit-orhiit, sh Neisseria gonorrhoeae põhjustatud juhud.
• Väikevaagnapõletik, sh Neisseria gonorrhoeae põhjustatud juhud.
Ülaltoodud suguteede põletiku korral, kui haigustekitajana on oletatavalt või teadaolevalt
Neisseria gonorrhoeae, on eriti oluline saada kohalikku informatsiooni tsiprofloksatsiini
resistentsuse esinemise kohta ning kinnitada tundlikkus laboratoorsete analüüside alusel.
• Mao-sooletrakti infektsioonid (nt reisikõhulahtisus).
• Kõhuõõne infektsioonid.
• Gramnegatiivsete bakterite põhjustatud naha ja pehmete kudede infektsioonid.
• Pahaloomuline väliskõrvapõletik.
• Luude ja liigeste infektsioonid.
• Infektsioonide ravi neutropeeniaga patsientidel.
• Infektsioonide profülaktika neutropeeniaga patsientidel.
• Neisseria meningitidis’e põhjustatud invasiivsete infektsioonide profülaktika.
• Siberi katku kopsuvorm (kokkupuutejärgne profülaktika ja ravi).

Lapsed ja noorukid
• Pseudomonas aeruginosa põhjustatud bronhopulmonaalsed infektsioonid tsüstilise fibroosi
korral.
• Kuseteede tüsistunud infektsioonid ja püelonefriit.
• Siberi katku kopsuvorm (kokkupuutejärgne profülaktika ja ravi).

Vajadusel võib tsiprofloksatsiini kasutada lastel ja noorukitel raskete infektsioonide raviks.

Ravi võivad alustada ainult arstid, kellel on laste ja noorukite tsüstilise fibroosi ja/või raskete
infektsioonide ravi kogemusi (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

Annustamine sõltub näidustusest, infektsiooni raskusest ja lokalisatsioonist, haigustekitaja(te)
tundlikkusest tsiprofloksatsiini suhtes, patsiendi neerufunktsioonist ja lastel ning noorukitel
kehakaalust.

Ravi kestus sõltub haiguse raskusest ning selle kliinilisest ja bakterioloogilisest leiust.

Teatud tüüpi bakteriaalsete infektsioonide (nt. Pseudomonas aeruginosa, Acinetobacter või
Staphylococci) raviks võivad olla vajalikud suuremad tsiprofloksatsiini annused või manustamine koos
teiste sobivate antibakteriaalsete ravimitega.

Sõltuvalt patogeeni(de)st võib teatud infektsioonide (nt väikevaagnapõletik, kõhuõõne infektsioonid,
infektsioonid neutropeeniaga patsientidel, luude ja liigeste infektsioonid) raviks olla vajalik ka teiste
vastavate antibakteriaalsete ravimite samaaegne manustamine.

Täiskasvanud
Näidustused
Ööpäevane annus
Ravi kogukestus (sealhulgas
mg-des
võimalik esialgne

parenteraalne ravi
tsiprofloksatsiiniga)
Alumiste hingamisteede infektsioonid
500 mg kuni 750 mg
7 kuni 14 päeva
kaks korda ööpäevas

Ülemiste
Kroonilise sinusiidi
500 mg kuni 750 mg
7 kuni 14 päeva
hingamisteede
ägenemine
kaks korda ööpäevas

infektsioonid
Krooniline mädane
500 mg kuni 750 mg
7 kuni 14 päeva
keskkõrvapõletik
kaks korda ööpäevas

Pahaloomuline
750 mg kaks korda
28 päeva kuni 3 kuud
väliskõrvapõletik
ööpäevas

Kuseteede
Tüsistumata tsüstiit
250 kuni 500 mg kaks
3 päeva
infektsioonid
korda ööpäevas


Premenopausaalsetel naistel võib kasutada

ühekordset 500 mg annust
Tüsistunud tsüstiit,
500 mg kaks
7 päeva
tüsistumata püelonefriit korda ööpäevas
Tüsistunud püelonefriit 500 mg kuni 750 mg
Vähemalt 10 päeva, teatud
kaks korda ööpäevas
juhtudel (nt abstsess) võib
ravi jätkata kauem kui 21
päeva
Prostatiit
500 mg kuni 750 mg
2 kuni 4 nädalat (äge) kuni
kaks korda ööpäevas
4 kuni 6 nädalat (krooniline)
Suguelundite
Gonokokiline uretriit ja 500 mg ühekordse
1 päev (ühekordne annus)
infektsioonid
tservitsiit
annusena

Epididümiit-orhiit 500 mg kini 750 mg
Vähemalt 14 päeva
väikevaagnapõletik
kaks korda ööpäevas

Mao-sooletrakti
Diarröa, mis on
500 mg kaks korda
1 päev
ja kõhuõõne
põhjustatud bakteriaal-
ööpäevas

infektsioonid
sete patogeenide poolt,


sh Shigella spp.,
väljaarvatud Shigella
dysenteriae tüüp 1 ning
raske
„reisikõhulahtisuse“
empiiriline ravi

Diarröa, mis on
500 mg kaks korda
5 päeva
põhjustatud
ööpäevas

patogeeni Shigella

dysenteriae tüüp 1
poolt

Vibrio cholerae
500 mg kaks korda
3 päeva
põhjustatud diarröa
ööpäevas


Kõhutüüfus
500 mg kaks korda
7 päeva
ööpäevas


Gramnegatiivsete
500 mg kuni 750 mg
5 kuni 14 päeva
bakterite põhjustatud
kaks korda ööpäevas

kõhuõõne infektsioonid

Naha ja pehmete kudede infektsioonid
500 mg kuni 750 mg
7 kuni 14 päeva
kaks korda ööpäevas

Luude ja liigeste infektsioonid
500 mg kuni 750 mg
Maksimaalselt 3 kuud
kaks korda ööpäevas

Infektsioonide ravi või profülaktika
500 mg kuni 750 mg
Ravi tuleb jätkata kogu
neutropeeniaga patsientidel.
kaks korda ööpäevas
neutropeenia esinemise aja
Tsiprofloksatsiini tuleb manustada koos


sobivate antibakteriaalse(te) ravimi(te)ga
vastavalt kohalikule juhisele
Neisseria meningitidis'e põhjustatud
500 mg ühekordse
1 päev (ühekordne annus)
invasiivsete infekstioonide profülaktika
annusena
Siberi katku kopsuvormi kokkupuutejärgne
500 mg kaks korda
60 päeva pärast Bacillus
profülaktika ja ravi isikutel, kes on
ööpäevas
anthracis'ega kokkupuute
võimelised ravi suukaudselt manustama, kui
kinnitust
see on kliiniliselt vajalik. Ravimi

manustamisega tuleb pärast arvatavat või
kindlat kokkupuudet alustada nii kiiresti kui
võimalik

Lapsed ja noorukid
Näidustused
Ööpäevane annus mg-des
Ravi kogukestus (haarab võimalikku
esialgset parenteraalset ravi
tsiprofloksatsiiniga)
Tsüstiline fibroos
20 mg/kg kohta kaks korda
10 kuni 14 päeva
ööpäevas, maksimaalselt

750 mg annuse kohta
Kuseteede tüsistunud
10 kuni 20 mg/kg kohta
10 kuni 21 päeva
infektsioonid ja püelonefriit
kaks korda ööpäevas kuni


maksimaalselt
750 mg annuse kohta.
Siberi katku kopsuvormi
10...15 mg/kg kohta kaks
60 päeva pärast Bacillus anthracis'ega
kokkupuutejärgne
korda ööpäevas kuni
kokkupuute kinnitust
profülaktika ja ravi isikutel,
maksimaalselt

kes on võimelised ravi
500 mg annuse kohta.
suukaudselt manustama, kui
see on kliiniliselt vajalik.
Ravimi manustamisega
tuleb pärast arvatavat või
kindlat kokkupuudet
alustada nii kiiresti kui
võimalik
Teised rasked infektsioonid
20 mg/kg kohta kaks korda
Vastavalt infektsiooni tüübile
ööpäevas kuni

maksimaalselt
750 mg annuse kohta.

Eakad
Eakatele patsientidele tuleb annuse määramisel arvestada infektsiooni raskusega ning patsiendi
kreatiniini kliirensiga.

Neeru- ja maksafunktsiooni kahjustus
Soovituslikud alg- ja säilitusannused neerufunktsiooni kahjustusega patsientidele:

Kreatiniini kliirens
Plasma
Suukaudne annus
[ml/min/1,73 m²]
kreatiniin
[mg]

[mikromol/l]

> 60
<124
vt tavaline 30 - 60
124 - 168
250…500 mg iga12 tunni järel
< 30
>169
250…500 mg iga 24 tunni järel
Hemodialüüsi saavad
>169
250...500 mg iga 24 tunni järel (pärast dialüüsi)
patsiendid
Peritoneaaldialüüsi saavad
>169
250...500 mg iga 24 tunni järel
patsiendid

Halvenenud maksafunktsiooniga patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik.

Annustamist neeru- ja/või maksafunktsiooni kahjustusega lastel ei ole uuritud.

Tablette ei tohi närida ning need neelatakse alla koos vedelikuga. Neid võib võtta sõltumata
söögiaegadest. Ravimi võtmisel tühja kõhuga imendub toimeaine kiiremini. Ciprofloxacin tablette ei
tohi võtta koos piimatoodetega (nt piim, jogurt) või mineraalainetega rikastatud puuviljamahladega (nt
kaltsiumiga rikastatud apelsinimahl) (vt lõik 4.5).

Rasketel juhtudel või kui patsient ei ole võimeline tablette neelama (nt enteraalsel toitmisel olev
patsient) soovitatakse alustada tsiprofloksatsiini veenisisese manustamisega kuni ravimi suukaudne
annustamine on võimalik.

• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Tsiprofloksatsiini ja tisanidiini koosmanustamine (vt lõik 4.5).

Rasked infektsioonid ning grampositiivsetest ja anaeroobsetest patogeenidest põhjustatud
segainfektsioonid
Tsiprofloksatsiini monoteraapia ei sobi raskete infektsioonide ja oletatavalt grampositiivsete ning
anaeroobsete patogeenide põhjustatud infektsioonide raviks. Selliste infektsioonide korral tuleb
tsiprofloksatsiini kasutada koos teiste sobivate antibakteriaalsete ravimitega.

Streptokokk-infektsioonid (sealhulgas Streptococcus pneumoniae)
Vähese efektiivsuse tõttu ei soovitata tsiprofloksatsiini kasutada streptokokk-infektsioonide raviks.

Suguteede infektsioonid
Epididümiit-orhiidi ja väikevaagna põletikuliste haiguste põhjustajaks võib olla fluorokinolooni suhtes
resistentne Neisseria gonorrhoeae. Tsiprofloksatsiini tuleb manustada koos mõne teise sobiva
antibakteriaalse ravimiga, välja arvatud, kui tsiprofloksatsiini suhtes resistentse Neisseria gonorrhoeae
esinemine on välistatud. Kui pärast kolmepäevast ravi kliinilist paranemist ei saavutata, tuleb ravi
muuta.

Kõhuõõne infektsioonid
Andmed tsiprofloksatsiini kasutamise kohta operatsioonijärgsete kõhuõõne infektsioonide ravis on
puudulikud.

Reisikõhulahtisus
Tsiprofloksatsiini valikul peab arvestama teavet tsiprofloksatsiin-resistentsuse kohta vastavate
patogeenide osas külastatavates riikides.

Luude ja liigeste infektsioonid
Sõltuvalt mikrobioloogilisest hindamisest tuleb tsiprofloksatsiini manustada kombinatsioonis teiste
antimikroobsete ravimitega.

Siberi katku kopsuvorm
Ravimi kasutamine inimestel põhineb in vitro tundlikkusel ning loomkatsete andmetel ja inimestelt
saadud piiratud andmetel. Seoses siberi katku raviga peavad raviarstid juhinduma riiklikest ja/või
rahvusvahelistest juhenditest.

Lapsed ja noorukid
Tsiprofloksatsiini kasutamisel lastel ja noorukitel tuleb järgida kohalikke ravijuhiseid. Ravi
tsiprofloksatsiiniga tohib alustada vaid arst, kellel on kogemused tsüstilise fibroosi ja/või raskete
infektsioonide ravimisel lastel ja noorukitel.

Noorloomadel on tsiprofloksatsiini kasutamisel tekkinud keharaskust kandvate liigeste artropaatia.
Ohutusandmete põhjal, mis saadi randomiseeritud topeltpime-uuringust tsiprofloksatsiini kasutamisel
lastel (tsiprofloksatsiin: n = 335, keskmine vanus = 6,3 aastat; võrdlusravimid: n=349, keskmine vanus
6,2 aastat; vanusevahemik 1 kuni 17 aastat) ilmnes 42. päevaks ravimiga arvatavalt seotud artropaatia
(hinnatud liigestega seotud kliiniliste nähtude ja sümptomite põhjal), mille esinemissagedus oli
vastavalt 7,2% ja 4,6%. Ravimiga seotud artropaatia esinemissagedus 1-aastase jälgimise lõpus oli
vastavalt 9,0% ja 5,7%. Ravimiga seotud artropaatia esinemissageduse suurenemine ajas ei olnud
gruppide vahel statistiliselt oluline. Liigeste ja/või ümbritsevate kudede võimalike kõrvaltoimete tõttu
tohib ravi alustada ainult pärast kasu/riski suhte hoolikat kaalumist.

Bronhopulmonaalsed infektsioonid tsüstilise fibroosi korral
Kliinilistesse uuringutesse on kaasatud lapsi ja noorukeid vanuses 5...17 eluaastat. Kogemused 1...5
aastaste laste ravimisel on piiratud.

Kuseteede tüsistunud infektsioonid ja püelonefriit
Tsiprofloksatsiini kasutamist kuseteede infektsioonide korral tuleb kaaluda vaid juhul, kui teisi
ravimeid ei saa kasutada. Ravi peab põhinema mikrobioloogiliste uuringute tulemustel.
Kliinilistesse uuringutesse on kaasatud lapsi ja noorukeid vanuses 1...17 eluaastat.

Muud spetsiifilised rasked infektsioonid
Tsiprofloksatsiini kasutamine võib olla põhjendatud mikrobioloogiliste uuringute tulemuste põhjal ka
muude raskete infektsioonide raviks kooskõlas kohalike ravijuhistega või pärast ravi kasulikkuse ja
sellega seotud riskide hoolikat hindamist, kui teisi ravimeid ei ole võimalik kasutada või kui
tavapärane ravi on ebaõnnestunud.

Tsiprofloksatsiini kasutamist spetsiifiliste raskete infektsioonide korral, mida ei ole ülevalpool
mainitud, ei ole kliinilistes uuringutes hinnatud ning kliiniline kogemus on piiratud. Seepärast peab
nende infektsioonidega patsientide ravimisel olema ettevaatlik.

Ülitundlikkus
Pärast ühekordse annuse manustamist võib esineda ülitundlikkust ja allergilisi reaktsioone, sealhulgas
anafülaksia ja anafülaktoidsed reaktsioonid, mis võivad olla eluohtlikud (vt lõik 4.8). Sellise
reaktsiooni tekkimisel peab katkestama tsiprofloksatsiini kasutamise ning alustama sobiva
medikamentoosse raviga.

Lihas-skeletisüsteem
Tsiprofloksatsiini ei kasutata üldjuhul patsientidel, kellel on anamneesis kinoloonraviga seotud
kõõlusepõletik/-haigus. Väga harvadel juhtudel on siiski pärast haigustekitaja mikrobioloogilist
analüüsi ja riski/kasu suhte hindamist määratud tsiprofloksatsiini ka sellistele patsientidele teatud
raskete infektsioonide raviks, eriti standardravi ebaõnnestumise või bakteri resistentsuse korral, kui
mikrobioloogiliste analüüside tulemused õigustavad tsiprofloksatsiini kasutamist.
Tsiprofloksatsiini kasutamisel, eriti 48 tunni jooksul peale ravi alustamist, on ilmnenud tendiniiti ja
kõõluserebendit (eriti Achilleus'e kõõlus), mis on mõnikord kahepoolne. Tendinopaatia risk võib
suureneda eakatel patsientidel või neil, keda samaaegselt ravitakse kortikosteroididega (vt lõik 4.8).
Tendiniidi sümptomite (nt valulik turse, põletik) ilmnemisel tuleb ravi tsiprofloksatsiiniga katkestada.
Haigestunud jäset tuleb hoida hoolikalt puhkeasendis.
Tsiprofloksatsiini tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on Myasthenia gravis (vt lõik 4.8).

Valgustundlikkus
Tsiprofloksatsiini kasutamisel on tekkinud valgustundlikkusreaktsioone. Tsiprofloksatsiini
kasutavatele patsientidele tuleb soovitada ravi ajal vältida ereda päikesevalguse või ultraviolettkiirguse
otsest mõju (vt lõik 4.8).

Kesknärvisüsteem
Teadaolevalt soodustab kinoloonide kasutamine krambihoogude teket või alandab krampide tekkimise
läve. Tsiprofloksatsiini tuleb kasutada ettevaatusega kesknärvisüsteemi häiretega patsientidel, kuna
see võib soodustada krambihoogude teket. Krambihoo tekkimisel tuleb ravi tsiprofloksatsiiniga
lõpetada (vt lõik 4.8). Psühhiaatrilised reaktsioonid võivad tekkida isegi peale esimese
tsiprofloksatsiini annuse manustamist. Harvadel juhtudel võib stress või psühhoos kujuneda
ennastohustavaks käitumiseks. Sellistel juhtudel tuleb ravi tsiprofloksatsiiniga katkestada.
Tsiprofloksatsiini saavatel patsientidel on teatatud polüneuropaatia juhtudest (tekivad neuroloogilised
sümptomid nagu valu, põletustunne, tundlikkushäired või lihasnõrkus üksiku sümptomina või
kombineeritult). Patsientidel, kellel ilmnevad neuropaatia sümptomid, sealhulgas valu, põletustunne,
torkimistunne, tuimus ja/või nõrkus, tuleb ravi tsiprofloksatsiiniga katkestada, et vältida pöörumatu
seisundi tekkimist (vt lõik 4.8).

Südame häired
Fluorokinoloonide, sh tsiprofloksatsiini kasutamisel tuleb rakendada ettevaatust, kui patsiendil on QT-
intervalli pikenemise teadaolevaid riskifaktoreid, näiteks:
- kaasasündinud pika QT-intervalli sündroom;
- teadaolevalt QT-intervalli pikendavate ravimite samaaegne kasutamine (nt IA ja III klassi
antiarütmikumid, tritsüklilised antidepressandid, makroliidid, antipsühhootikumid);
- elektrolüütide korrigeerimata tasakaaluhäire (nt hüpokaleemia, hüpomagneseemia);
- eakad;
- südamehaigus (nt südamepuudulikkus, müokardiinfarkt, bradükardia).
(vt lõik 4.2 “Eakad patsiendid”, lõik 4.5, 4.8, 4.9).

Seedetrakt
Kui ravi ajal või pärast ravi (isegi mitu nädalat peale ravi) tekib raske ja püsiv kõhulahtisus, võib see
viidata antibiootikumravist tingitud koliidile (eluohtlik, võimaliku fataalse lõppega), mis vajab
otsekohest ravi (vt lõik 4.8). Sellistel juhtudel tuleb tsiprofloksatsiini kasutamine koheselt lõpetada ja
alustada asjakohase raviga. Antiperistaltiliste ravimite kasutamine on sellisel juhul vastunäidustatud.

Neerud ja kuseteed
Teatatud on tsiprofloksatsiini kasutamisega seotud kristalluuriast (vt lõik 4.8). Tsiprofloksatsiini
kasutamise ajal tuleb tagada patsiendi küllaldane hüdreeritus ning vältida uriini muutumist ülemäära
leeliseliseks.

Neerufunktsiooni kahjustus
Kuna tsiprofloksatsiin eritub neerude kaudu peamiselt muutumatult kujul, on neerufunktsiooni häirega
patsientidel vajalik annuse kohandamine nagu on kirjeldatud lõigus 4.2, et vältida tsiprofloksatsiini
kumuleerumise tõttu kõrvaltoimete tekke suurenemise ohtu.

Maks ja sapiteed
Seoses tsiprofloksatsiini kasutamisega on teatatud maksanekroosist ja eluohtlikust
maksapuudulikkusest (vt lõik 4.8). Mistahes maksahaiguse nähtude tekkimisel (nt anoreksia, ikterus,
tume uriin, pruritus või pinge kõhus) tuleb ravi katkestada.

Glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi puudulikkus
Patsientidel, kellel esineb glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi puudulikkus, on teatatud seoses
tsiprofloksatsiini kasutamisega hemolüütiliste reaktsioonide tekkest. Tsiprofloksatsiini kasutamist
nendel patsientidel tuleb vältida, välja arvatud juhul, kui võimalik saadav kasu kaalub üles
potentsiaalselt tekkiva riski. Sellisel juhul tuleb patsienti jälgida võimaliku hemolüüsi tekke suhtes.

Resistentsus
Tsiprofloksatsiinravi ajal või peale seda võib isoleerida tsiprofloksatsiinile resistentsed bakterid, koos
ilmse superinfektsiooni tekkega või ilma. Eriti suur on risk resistentsete bakterite tekkeks pikaajalise
ravi korral, haiglatekkeliste infektsioonide ravimisel ja/või Staphylococcus'e ja Pseudomonas'e
põhjustatud infektsioonide ravimisel.

Tsütokroom P450
Tsiprofloksatsiin inhibeerib CYP1A2, mistõttu võib samaaegselt manustatavate selle ensüümi
vahendusel metaboliseeritavate ravimite (nt teofülliin, klosapiin, ropinirool, tisanidiin)
kontsentratsioon plasmas suureneda. Tsiprofloksatsiini ja tisanidiini koosmanustamine on
vastunäidustatud. Seetõttu tuleb patsiente, kes kasutavad neid ravimeid samaaegselt koos
tsiprofloksatsiiniga hoolikalt jälgida üleannustamise kliiniliste sümptomite suhtes, samuti võib olla
vajalik ravimite kontsentratsioonide (nt teofülliini) määramine seerumis.

Metotreksaat
Tsiprofloksatsiini samaaegne kasutamine koos metotreksaadiga ei ole soovitatav ( vt lõik 4.5).

Toime analüüsidele
Tsiprofloksatsiini saavatel patsientidel võib tsiprofloksatsiini in vitro aktiivsus Mycobacterium
tuberculosis'e suhtes anda valenegatiivseid bakterioloogiliste analüüside tulemusi.

Teiste ravimite mõju tsiprofloksatsiinile:

Ravimid, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli
Sarnaselt teistele fluorokinoloonidele, tuleb tsiprofloksatsiini kasutamisel rakendada ettevaatust, kui
patsient saab ravimeid, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli (nt IA ja III klassi antiarütmikumid,
tritsüklilised antidepressandid, makroliidid, antipsühhootikumid - vt lõik 4.4).

Kelaatkompleksi moodustumine
Suukaudse tsiprofloksatsiini ja mitmevalentset katiooni sisaldavate ravimite ja mineraalide lisandite
(nt kaltsium, magneesium, alumiinium, raud), polümeersete fosfaatide sidujate (nt sevelamer),
sukralfaadi või antatsiidide ning magneesiumi, alumiiniumi või kaltsiumi sisaldavate kõrgpuhverdatud
ravimite (nt didanosiini tabletid) samaaegse manustamise korral tsiprofloksatsiini imendumine
väheneb.
Seetõttu tuleb tsiprofloksatsiini manustada kas 1…2 tundi enne või vähemalt 4 tundi pärast nimetatud
toodete manustamist.
Nimetatud piirang ei kehti H retseptoreid blokeerivate antatsiidide kohta.
2

Toit ja piimatooted
Toidus sisalduv kaltsium ei mõjuta oluliselt ravimi imendumist. Siiski tuleks piimatoodete või
mineraalainetega rikastatud jookide (nt piim, jogurt, kaltsiumiga rikastatud apelsinimahl) samaaegset
manustamist koos tsiprofloksatsiiniga vältida kuna tsiprofloksatsiini imendumine võib väheneda.

Probenetsiid
Probenetsiid inhibeerib tsiprofloksatsiini eritumist neerude kaudu. Probenetsiidi ja tsiprofloksatsiini
samaaegne manustamine suurendab tsiprofloksatsiini kontsentratsiooni seerumis.

Metoklopramiid
Metoklopramiid kiirendab (suukaudse) tsiprofloksatsiini imendumist, mistõttu lüheneb aeg
maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamiseni. Tsiprofloksatsiini biosaadavust see ei mõjuta.

Omeprasool
Tsiprofloksatsiini samaaegsel manustamisel koos omeprasooli sisaldavate ravimitega on tulemuseks
tsiprofloksatsiini C ja AUC kerge vähenemine.
max

Tsiprofloksatsiini toime teistele ravimitele

Tisanidiin
Tisanidiini ei tohi koos tsiprofloksatsiiniga manustada (vt lõik 4.3). Tervetega läbiviidud kliinilises
uuringus suurenes tisanidiini samaaegsel manustamisel koos tsiprofloksatsiiniga tisanidiini
kontsentratsioon seerumis (C tõus: 7-kordne, vahemik: 4…21-kordne; AUC tõus: 10-kordne,
max
vahemik: 6…24-kordne), mis on seotud suurenenud hüpotensiivse ja sedatiivse toimega.

Metotreksaat
Samaaegne tsiprofloksatsiinravi võib pärssida metotreksaadi tubulaarset transporti neerudes, mis võib
suurendada metotreksaadi sisaldust seerumis ja sellega seotud toksiliste reaktsioonide riski.
Samaaegne ravi ei ole soovitatav (vt lõik 4.4).

Teofülliin
Tsiprofloksatsiini ja teofülliini samaaegne manustamine võib soovimatult suurendada teofülliini
kontsentratsiooni seerumis. See võib viia teofülliinist põhjustatud kõrvaltoimete tekkeni, mis võivad
harvadel juhtudel olla eluohtlikud või surmaga lõppeda. Samaaegsel manustamisel tuleb kontrollida
teofülliini kontsentratsiooni seerumis ning vajadusel teofülliini annust vähendada (vt lõik 4.4).

Teised ksantiini derivaadid
Tsiprofloksatsiini ja kofeiini või pentoksüfülliini (okspentifülliin) samaaegsel kasutamisel on
kirjeldatud nende ksantiini derivaatide kontsentratsioonide tõusu seerumis.

Fenütoiin
Tsiprofloksatsiini ja fenütoiini samaaegse manustamise tagajärjel võib fenütoiini kontsentratsioon
vereseerumis tõusta või langeda, seetõttu on soovitatav ravimi kontsentratsiooni jälgida.

Tsüklosporiin
Tsüklosporiini sisaldavate ravimite ja tsiprofloksatsiini samaaegsel manustamisel täheldati mööduvat
kreatiniini sisalduse suurenemist seerumis. Seetõttu on vajalik nendel patsientidel sageli (kaks korda
nädalas) kontrollida kreatiniinisisaldust seerumis.

K-vitamiini antagonistid
Tsiprofloksatsiini samaaegne manustamine K-vitamiini antagonistidega võib suurendada selle
antikoagulatiivseid toimeid. Riskiaste võib muutuda sõltuvalt patsiendi olemasolevast infektsioonist,
vanusest ja üldseisundist. Nii on tsiprofloksatsiini toimet INR (rahvusvaheline normaliseeritud
suhtarv) väärtuse suurenemisse raske hinnata. Tsiprofloksatsiini ja K-vitamiini antagonistide (nt
varfariin, atsenokumarool, fenprokumoon või fluiindioon) samaaegse manustamise ajal ja natuke aega
pärast manustamist tuleb INR taset korduvalt kontrollida.

Glibenklamiid
Teatud juhtudel võib glibenklamiidi sisaldavate ravimite ja tsiprofloksatsiini samaaegne manustamine
intensiivistada glibenklamiidi toimet (hüpoglükeemia).

Duloksetiin
Kliinilistes uuringutes on tõestatud, et duloksetiini samaaegne kasutamine koos CYP4501A2
isoensüümi tugevate inhibiitoritega nagu fluvoksamiin võib põhjustada duloksetiini AUC ja C
max
suurenemist. Ehkki tsiprofloksatsiiniga puuduvad kliinilised andmed võimalike koostoimete kohta,
võib samaaegsel manustamisel oodata samasuguseid kõrvaltoimeid (vt lõik 4.4).

Ropinirool
Kliinilises uuringus näidati, et ropinirooli samaaegne manustamine tsiprofloksatsiiniga (mõõdukas
CYP4501A2 isoensüümi inhibiitor) suurendab ropinirooli C ja AUC vastavalt 60% ja 84%.
max
Tsiprofloksatsiini ja ropinirooli samaaegse manustamise ajal ja mõnda aega pärast manustamist on
soovitatav jälgida ropinirooliga seotud kõrvaltoimete teket ning vajadusel annust kohandada (vt lõik
4.4).

Lidokaiin
Tervetel uuritavatel on tõestatud, et lidokaiini sisaldavate ravimite kasutamine koos
tsiprofloksatsiiniga, mis on CYP4501A2 isoensüümi mõõdukas inhibiitor, vähendab intravenoosse
lidokaiini kliirensit 22% võrra. Ehkki lidokaiinravi taluti hästi, võib samaaegsel manustamisel esineda
kõrvaltoimeid, mis kaasnevad tsiprofloksatsiini koostoimetega.

Klosapiin
Tsiprofloksatsiini 250 mg annuse ja klosapiini samaaegse manustamise järel 7 päeva jooksul suurenes
klosapiini ja N-desmetüülklosapiini kontsentratsioon seerumis vastavalt 29% ja 31%.
Tsiprofloksatsiini ja klosapiini samaaegse manustamise ajal ja mõnda aega pärast manustamist
soovitatakse patsienti kliiniliselt jälgida ning vajadusel klosapiini annust kohandada (vt lõik 4.4).

Sildenafiil
Pärast 50 mg sildenafiili ja 500 mg tsiprofloksatsiini samaaegset suukaudset manustamist tervetele
uuritavatele suurenesid sildenafiili C ja AUC ligikaudu kaks korda. Seetõttu tuleb rakendada
max
ettevaatust tsiprofloksatsiini ja sildenafiili samaaegsel väljakirjutamisel, arvestades kasu-riski suhtega.

Rasedus
Olemasolevad andmed tsiprofloksatsiini manustamise kohta rasedatele ei viita tsiprofloksatsiini
väärarenguid põhjustavatele omadustele ega loote/vastsündinu toksilisusele.
Loomkatsetes ei ole ilmnenud otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele. Kinoloonidega
kokkupuutunud noorloomadel ja loomaloodetel on täheldatud toimet väljaarenemata kõhredele, seega
ei saa välistada ravimi kahjustavat toimet väljaarenemata inimorganismi/loote liigesekõhredele (vt lõik
5.3).
Ettevaatusabinõuna on soovitatav vältida tsiprofloksatsiini kasutamist raseduse ajal.

Imetamine
Tsiprofloksatsiin eritub rinnapiima. Liigeskahjustuse võimaliku riski tõttu ei tohi tsiprofloksatsiini
imetamise ajal kasutada.

Ravimi neuroloogiliste toimete tõttu võib tsiprofloksatsiin mõjutada reaktsioonikiirust. Seega võib
autojuhtimine ja masinate käsitsemise võime olla häiritud.

Kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed on iiveldus, kõhulahtisus, oksendamine.

Allpool loetletud kõrvaltoimed pärinevad Ciprofoxacin Bayer'ga (suukaudne, veenisisene ja
järjestikune ravi) läbiviidud kliinilistest uuringutest ja turuletulekujärgsest järelevalvest ning on
järjestatud esinemissageduse järgi. Esinemissageduse analüüs arvestab tsiprofloksatsiini nii
suukaudsel kui veenisisesel manustamisel saadud andmeid.

Organsüsteemi
Sage
Aeg-ajalt
Harv
Väga harv
Teadmata
klass
≥ 1/100
≥ 1/1000 kuni
≥ 1/10 000
< 1/10 000
(ei saa hinnata
kuni
< 1/100
kuni < 1/1000

olemasolevate
< 1/10
andmete alusel)
Infektsioonid ja

Superinfektsioonid
Antibiootikumi-


infestatsioonid
seentega
dega seotud koliit

(väga harva
võimaliku fataalse
lõpuga) (vt lõik 4.4)
Vere ja

Eosinofiilia
Leukopeenia
Hemolüütiline

lümfisüsteemi
Aneemia
aneemia
häired
Neutropeenia
Agranulotsütoos
Leukotsütoos
Pantsütopeenia
Trombotsüopeenia
(eluohtlik)
Trombotsüteemia
Luuüdi
depressioon
(eluohtlik)
Immuunsüsteemi

Allergiline
Anafülaktiline

häired
reaktsioon
reaktsioon
Allergiline ödeem/
Anafülaktiline
angioödeem
šokk (eluohtlik)
(vt lõik 4.4)
Seerumtõve
sarnane
reaktsioon
Ainevahetus- ja

Anoreksia
Hüperglükeemia


toitumishäired
Psühhiaatrilised

Psühhomotoorne
Segasus ja
Psühhootilised

häired
hüperaktiivsus
desorientatsioon
reaktsioonid
/agiteeritus
Ärevus
(võib
Hirmuunenäod
kulmineeruda
Depressioon
suitsiidimõtete
(võib kulmineeruda või suitsiidikatse
suitsiidimõtete
ja lõpuleviidud
või suitsiidikatse
suitsiidiga) (vt
ja lõpuleviidud
lõik 4.4)
suitsiidiga)
(vt lõik 4.4)
Hallutsinatsioonid
Närvisüsteemi

Peavalu
Paresteesia
Migreen
Perifeerne
häired
Pearinglus
Düsesteesia
Koordinat-
neuropaatia
Unehäired
Hüpesteesia
sioonihäired
(vt lõik 4.4)
Maitsetundlikkuse
Treemor
Kõnnaku häired
häired
Krambihood
Haistmisnärvi

(vt lõik 4.4)
häired
Vertiigo
Intrakraniaalne
hüpertensioon
Silma


Nägemishäired
Värvitajuhäired

kahjustused
(nt diploopia)
Kõrva ja


Tinnitus


labürindi
Kuulmise kadu/
kahjustused
halvenenud
kuulmine
Südame häired


Tahhükardia

Ventrikulaarne
arütmia ja
torsades de
pointes (teatati
ülekaalukalt
patsientidel, kellel
olid riskifaktorid
QTintervalli
pikenemiseks),
QT-intervalli
pikenemine EKG-s
(vt lõigud 4.4 ja
4.9)
Vaskulaarsed


Vasodilatatsioon
Vaskuliit

häired
Hüpotensioon
Sünkoop
Respiratoorsed,


Düspnoe (sh


rindkere ja
astmaatiline
mediastiinumi
seisund)
häired
Seedetrakti
Iiveldus Oksendamine

Pankreatiit

häired
Kõhu- Seedetrakti ja
lahtisus
abdominaalsed

valud
Düspepsia
Kõhugaasid
Maksa ja

Transaminaaside
Maksakahjustus
Maksanekroos

sapiteede häired
aktiivsuse tõus
Kolestaatiline
(väga harva
Bilirubiinitaseme
ikterus
areneb
tõus
Hepatiit
eluohtlikuks
maksa-
puudulikuseks)
(vt lõik 4.4)
Naha ja

Lööve
Valgustundlikkus-
Petehhiad
Äge generali-
nahaaluskoe
Sügelus
reaktsioonid
Multiformne
seerunud eksante-
kahjustused
Urtikaaria
(vt lõik 4.4)
erüteem
matoosne pustuloos
Nodoosne
(AGEP)
erüteem
Stevensi - John-
soni sündroom
(potentsiaalselt
eluohtlik)
Toksiline
epidermaalne
nekrolüüs
(potentsiaalselt
eluohtlik)
Lihas-skeleti ja

Lihas-skeleti
Müalgia
Lihasnõrkus

sidekoe
valu (nt. jäsemete
Artriit
Tendiniit
kahjustused
valu, seljavalu,
Lihastoonuse tõus
Kõõluserebend
valu rinnus)
ja krambid
(valdavalt
Artralgia
Achilleuse
kõõlus)
(vt lõik 4.4)
Myasthenia
gravis'e
sümptomite
süvenemine
(vt lõik 4.4)
Neerude ja

Neerukahjustus
Neerupuudulikkus


kuseteede häired
Hematuuria
Kristalluuria
(vt lõik 4.4)
Tubulointerstitsiaal-
ne nefriit
Üldised häired ja
Asteenia
Turse


manustamiskoha
Palavik
Higistamine
reaktsioonid
(hüperhidroos)
Uuringud

Alkaalse fosfataasi
Protrombiini

INR väärtuse
aktiivsuse tõus veres väärtuse
suurenemine
kõrvalekalded
(patsientidel, kes
Amülaasi
saavad raviks
aktiivsuse tõus
K-vitamiini
antagoniste)
* esialgne sõnastus hindamisaruande järgi, viiakse vastavusse ravimiohutuse järelevalve töörühma
lõpliku sõnastusega.

Lapsed
Artropaatia juhud, mida on eelnevalt mainitud, põhinevad andmetel, mis on saadud täiskasvanutega
läbiviidud uuringutest. On teateid, et lastel esineb artropaatiat sageli ( vt lõik 4.4).

Toksilisuse kergeid sümptomeid on põhjustanud 12 g üleannus. Ägeda üleannustamise (16 g) korral
on tekkinud äge neerupuudulikkus.
Üleannustamise sümptomid on pearinglus, treemor, peavalu, väsimus, krambid, hallutsinatsioonid,
segasus, seedetrakti ärritusnähud, neeru- ja maksakahjustus ning kristalluuria ja hematuuria.

Peale rutiinsete esmaabimeetmete (nt mao tühjendamine koos sellele järgneva aktiivsöe
manustamisega) soovitatakse jälgida neerufunktsiooni, sealhulgas ka uriini pH ja happelisust, et
vajadusel vältida kristalluuria teket. Patsiente tuleb hoida hästi hüdreerituna. Teoreetiliselt võivad
tsiprofloksatsiini üleannustamisel imendumist vähendada ka kaltsiumi või magneesiumi sisaldavad
antatsiidid.
Ainult väike osa tsiprofloksatsiinist (<10%) eemaldub organismist hemo- või peritoneaaldialüüsiga.

Üleannustamise korral tuleb rakendada sümptomaatilist ravi. Tuleb rakendada EKG monitooringut,
kuna esineb võimalus QT-intervalli pikenemiseks.

Farmakoterapeutiline grupp: fluorokinoloonid
ATC-kood: J01MA02

Toimemehhanism
Fluorokinolooni tüüpi antibiootikumina tuleb tsiprofloksatsiini bakteritsiidne toime nii topoisomeraas
II (DNA-güraas) ja topoisomeraas IV inhibeerimisest, mis on vajalik bakteri DNA replikatsiooniks,
transkriptsiooniks, parandamiseks ja taasühendamiseks.

Farmakokineetiline/farmakodünaamiline suhe
Efektiivsus sõltub põhiliselt tsiprofloksatsiini maksimaalse seerumikontsentratsiooni (C ) ja
max
minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIC) vahelisest suhtest bakteriaalse patogeeni suhtes ning
kontsentratsioonikõvera aluse pindala (AUC) ja MIC vahelisest suhtest.

Resistentsuse mehhanism
In vitro resistentsus tsiprofloksatsiini suhtes võib olla omandatud järk-järgulise protsessina nii DNA-
güraasi kui topoisomeraas IV genoomi muteerumisel. Tsiprofloksatsiini ristresistentsus teiste
fluorokinoloonidega on varieeruv. Üksikud mutatsioonid ei põhjusta tavaliselt kliinilist resistentsust,
kuid hulgimutatsioonid põhjustavad tavaliselt kliinilist resistentsust paljude või kõikide selle rühma
toimeainete suhtes.
Läbitungimisvõimel ja/või toimeaine väljavoolupumba (efflux pump) resistentsusmehhanismidel
võivad olla erinevad toimed fluorokinoloonide tundlikkusele, mis sõltub sellesse ravimrühma
kuuluvate erinevate toimeainete füsiokeemilistest omadustest ning iga toimeaine transpordisüsteemi
afiinsusest. Kõik in vitro resistentsuse mehhanismid on tavaliselt jälgitavad kliinilistel isolaatidel.
Tundlikkust tsiprofloksatsiini suhtes võivad mõjutada ka teisi antibiootikume inaktiveerivad
resistentsuse mehhanismid, näiteks läbitungimistõkked (sagedad Pseudomonas aeruginosa puhul) ja
väljavoolumehhanismid.
Teatatud on plasmiidide poolt vahendatud resistentsusest, mida on seostatud qnr-geenidega.

Antibakteriaalse aktiivsuse toimespekter:
Murdepunktid eristavad tundlikke tüvesid keskmise tundlikkusega tüvedest ning viimaseid omakorda
resistentsetest tüvedest:

EUCAST soovitused:
Mikroorganismid
Tundlik
Resistentne
Enterobacteria ceae
S ≤ 0,5 mg/l
R > 1 mg/l
Pseudomonas spp.
S ≤ 0.5 mg/l
R > 1 mg/l
Acinetobacter spp.
S ≤ 1 mg/l
R > 1 mg/l
Staphylococcus spp. 1
S ≤ 1 mg/l
R > 1 mg/l
Haemophilus influenzae ja
S ≤ 0,5 mg/l
R > 1 mg/l
Moraxella catarrhalis
Neisseria gonorrhoeae
S ≤ 0,03 mg/l
R > 1 mg/l
Neisseria meningitidis
S ≤ 0,03 mg/l
R > 1 mg/l
liigiga mitteseotud
S ≤ 0,5 mg/l
R > 1 mg/l
murdepunktid*

1 - Staphylococcus spp- tsiprofloksatsiini murdepunktid on seotud suureannuselise raviga.
* - Liigiga mitteseotud murdepunktid on määratud peamiselt PK/PD andmete põhjal ja ei sõltu
spetsiifiliste liikide MIC-jaotumisest. Need on ette nähtud kasutamiseks ainult liikide puhul, millele
kindlat piirväärtust ei ole määratud ja ei kasutata nende liikide puhul, mille suhtes ei soovitata
tundlikkust testida.

Omandatud resistentsuse esinemismäär võib teatud tüvede puhul varieeruda nii geograafiliselt kui ajas,
mistõttu on vajalik teada resistentsuse lokaalset staatust, eriti raskete infektsioonide ravimisel.
Kui lokaalsest reistentsusest tingituna on teatud infektsioonide ravis kasutatavate antibiootikumide
efektiivsus küsitav, tuleb küsida nõu eksperdilt.

Oluliste liikide grupeerimine vastavalt tsiprofloksatsiini tundlikkusele (Streptococcus liike vt lõik 4.4)

TAVALISELT TUNDLIKUD LIIGID
Grampositiivsed aeroobsed mikroorganismid
Bacillus anthracis (1)
Gramnegatiivsed aeroobsed mikroorganismid
Aeromonas spp.
Brucella spp.
Citrobacter koseri
Francisella tularensis
Haemophilus ducreyi
Haemophilus influenzae*
Legionella spp.
Moraxella catarrhalis*
Neisseria meningitidis
Pasteurella spp.
Salmonella spp.*
Shigella spp. *
Vibrio spp.
Yersinia pestis
Anaeroobsed mikroorganismid
Mobiluncus
Teised mikroorganismid
Chlamydia trachomatis ($)
Chlamydia pneumoniae ($)
Mycoplasma hominis ($)
Mycoplasma pneumoniae ($)
LIIGID, MILLE PUHUL VÕIB TEKKIDA OMANDATUD RESISTENTSUSE PROBLEEM
Grampositiivsed aeroobsed mikroorganismid
Enterococcus faecalis ($)
Staphylococcus spp. *(2)
Gramnegatiivsed aeroobsed mikroorganismid
Acinetobacter baumannii+
Burkholderia cepacia + *
Campylobacter spp.+ *
Citrobacter freundii*
Enterobacter aerogenes
Enterobacter cloacae *
Escherichia coli*
Klebsiella oxytoca
Klebsiella pneumoniae*
Morganella morganii*
Neisseria gonorrhoeae*
Proteus mirabilis*
Proteus vulgaris*
Providencia spp.
Pseudomonas aeruginosa*
Pseudomonas fluorescens
Serratia marcescens*
Anaeroobsed mikroorganismid
Peptostreptococcus spp.
Propionibacterium acnes
OLEMUSELT RESISTENTSED ORGANISMID
Grampositiivsed aeroobsed mikroorganismid
Actinomyces
Enteroccus faecium
Listeria monocytogenes
Gramnegatiivsed aeroobsed mikroorganismid
Stenotrophomonas maltophilia
Anaeroobsed mikroorganismid
Välja arvatud need, mis loetletud ülevalpool
Teised mikroorganismid
Mycoplasma genitalium
Ureaplasma urealitycum
* Kliinilist efektiivsust on tõestatud tundlike isolaatide suhtes heakskiidetud kliiniliste näidustuste
puhul
+ Resistentsuse määr ≥50% ühes või rohkemas EL-i riigis
($): Loomulik keskmine tundlikkus omandatud resistentsusmehhanismi puudumisel.
(1): Uuringud on teostatud katseloomadel, kellel on Bacillus anthracis’e infektsioon nende spooride
sissehingamise tõttu; need uuringud näitavad, et antibiootikumravi alustamine vahetult pärast
kokkupuudet tekitajaga aitab vältida haigestumist, kui ravi on määratud selliselt, et see vähendab
spooride arvu organismis alla nakatava taseme. Inimesele soovitatav annus põhineb peamiselt in vitro
tundlikkusel ning loomkatsete andmetel ja inimestelt saadud piiratud andmetel. Kahekuuline ravi
täiskasvanutel suukaudse tsiprofloksatsiiniga, annuses 500 mg 2 korda ööpäevas, arvatakse olevat
efektiivne siberi katku infektsiooni vältimiseks inimesel. Raviarst peab juhinduma riiklikest ja/või
rahvusvahelistest siberi katku ravi puudutavatest konsensusdokumentidest.
(2): Metitsilliinresistentne S. aureus on väga sageli resistentne ka fluorokinoloonidele. Resistentsuse
määr metitsilliini suhtes on ligikaudu 20…50%-l kõikidel stafülokokkide liikidel ja on tavaliselt
kõrgem nosokomiaalsetel isolaatidel.

Imendumine
Tsiprofloksatsiini 250 mg, 500 mg ja 750 mg tablettide ühekordse annuse suukaudse manustamise
järgselt imendub tsiprofloksatsiin kiiresti ja ulatuslikult peamiselt peensoolest ning saavutab 1..2 tunni
pärast maksimaalse seerumi kontsentratsiooni.

Ühekordsed annused 100…750 mg annavad tulemuseks annusest sõltuva maksimaalse seerumi
kontsentratsiooni (C ) vahemikus 0,56…3,7 mg/l. Seerumi kontsentratsioonid suurenevad
max
proportsionaalselt koos annustega (kuni 1000 mg). Absoluutne biosaadavus on ligikaudu 70...80%.
500 mg suukaudne annus, manustatud iga 12 tunni järel, on andnud tulemuseks samaväärse
kontsentratsioonikõvera aluse pindala (AUC) kui tsiprofloksatsiini 400 mg veenisisene infusioon,
mida manustatakse 60 minuti jooksul iga 12 tunni järel.

Jaotumine
Tsiprofloksatsiini seonduvus plasmavalkudega on madal (20…30%). Tsiprofloksatsiin on plasmas
suurel määral mitteioniseeritud kujul ning tal on tasakaaluolekus suur jaotusruumala 2...3 l/kg.
Tsiprofloksatsiin saavutab kõrged kontsentratsioonid mitmetes kudedes nagu kopsud (epiteelivedelik,
alveolaarsed makrofaagid, biopsia kude), siinused, põletikulised kahjustuskolded (kantariidipulbri
vedelik) ning urogenitaaltrakt (uriin, prostata, endomeetrium), kus üldkontsentratsioonid ületavad
saavutatud plasmakontsentratsioonid.

Metabolism
Väikestes kontsentratsioonides on leitud 4 metaboliiti: desetüleentsiprofloksatsiin (M1),
sulfotsiprofloksatsiin (M2), oksotsiprofloksatsiin (M3) ja formüültsiprofloksatsiin (M4). Metaboliidid
näitavad in vitro antimikroobset aktiivsust, kuid madalama määrani, kui algühend.
Teadaolevalt on tsiprofloksatsiin CYP4501A2 isoensüümi mõõdukas inhibiitor.

Eritumine
Tsiprofloksatsiin eritub valdavalt muutumatul kujul nii neerude kaudu kui ka vähemal määral roojaga.
Seerumi eliminatsiooni poolväärtusaeg normaalse neerufunktsiooniga inimestel on ligikaudu 4…7
tundi.

Tsiprofloksatsiini eritumine (% annusest)

Suukaudne manustamine

Uriin
Roe
Tsiprofloksatsiin
44,7
25,0
Metaboliidid (M -M )
11,3
7,5
1
4

Renaalne kliirens on vahemikus 180..300 ml/kg/h ning kogu keha kliirens on vahemikus 480…600
ml/kg/h. Tsiprofloksatsiin läbib nii glomerulaarse filtratsiooni kui tubulaarse sekretsiooni. Oluliselt
häirunud neerufunktsioon suurendab tsiprofloksatsiini poolväärtusaega kuni 12 t.
Tsiprofloksatsiini mitterenaalne kliirens sõltub peamiselt transintestinaalsest sekretsioonist ja
metabolismist. 1% annusest eritub sapiteede kaudu. Tsiprofloksatsiini kontsentratsioon sapis on kõrge.

Lapsed
Farmakokineetilised andmed lastel on piiratud.

Lastel läbiviidud uuringus ei sõltunud C ja AUC vanusest (vanemad kui 1 aasta). C ja AUC
max
max
märkimisväärset tõusu mitmekordse annustamise (10 mg/kg 3 korda päevas) järel ei täheldatud.
10-l raske sepsisega alla 1-aastasel lapsel oli C tund aega kestnud veenisisese infusiooni (annuses
max
10 mg/kg) järel 6,1 mg/l (vahemik 4,6…8,3 mg/l) võrreldes 1…5-aastaste lastega, kellel C oli
max
7,2 mg/l (vahemik 4,7…11,8 mg/l). AUC väärtused vastavates vanusegruppides olid 17,4 mg*h/l
(vahemik 11,8…32,0 mg*h/l) ning 16,5 mg*h/l (vahemik 11,0…23,8 mg*h/l).

Nimetatud väärtused on terapeutilises annuses täiskasvanutel kirjeldatud vahemike piires. Põhinedes
erinevate infektsioonidega laste populatsiooni farmakokineetilisele analüüsile on prognostiline
keskmine poolväärtusaeg lastel ligikaudu 4…5 tundi ning suukaudse suspensiooni biosaadavus
vahemikus 50…80%.

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, kartsinogeensuse või reproduktsioonitoksilisuse
prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Nagu paljud teised kinoloonid,
avaldab tsiprofloksatsiin loomadele kliiniliselt olulises ekspositsiooniväärtuses fototoksilist toimet.
Fotomutageensuse/fotokartsinogeensuse andmed näitavad tsiprofloksatsiini nõrka fotomutageenset või
fototumorigeenset toimet in vitro ning loomkatsetes. See toime oli võrreldav teiste güraasi
inhibiitoritega.

Liigeste taluvus:
Sarnaselt teistele güraasi inhibiitoritele kahjustab tsiprofloksatsiin noorloomadel suuri kandvaid
liigeseid. Kõhre kahjustuse ulatus varieerub vastavalt vanusele, liigile ja annusele. Kahjustusi saab
vähendada koormuse vähendamisega liigestes. Täiskasvanud loomadel (rott, koer) läbiviidud uuringud
ei näita mingeid viiteid kõhre kahjustustele. Noortel urukoertel läbiviidud uuringus põhjustas
terapeutilises annuses tsiprofloksatsiin kahenädalase ravi järel raskeid liigese muutusi, mis olid 5 kuu
möödudes endiselt jälgitavad.

Tableti sisu:
Mikrokristalliline tselluloos
Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A)
Povidoon
Naatriumkroskarmelloos
Kolloidne ränidioksiid, veevaba
Magneesiumstearaat

Tableti kate:
Hüdroksüpropüülmetüültselluloos
Talk
Titaandioksiid (E171)
Propüleenglükool

Ei kohaldata.

5 aastat

Hoida temperatuuril kuni 30°C.

Blisterpakend (Al-foolium, PVC/PVDC-foolium): 10 õhukese polümeerikattega 250 mg tabletti.
Blisterpakend (Al-foolium, PVC/PVDC-foolium): 10 õhukese polümeerikattega 500 mg tabletti.
Blisterpakend (Al-foolium, PVC/PVDC-foolium): 10 õhukese polümeerikattega 750 mg tabletti.

Erinõuded puuduvad.