Südamearst: patsiendid lähevad aasta-aastalt nooremaks
Kardioloogi Rein Vahisalu sõnul iseloomustab Eesti meest liigne kartlikkus seal, kus peaks vaimule ja kehale suuremat koormust andma, ja ülemäärased pingutused juhtudel, kus peab rohkem puhkusele panustama.
"Viimase aja probleemiks, millega mehed üha sagedamini pöörduvad, on kõrge vererõhk. Patsiendid lähevad aasta-aastalt nooremaks. Juba on vastuvõtul ka gümnaasiumi lõpuklassi õpilasi ja ülikooli esimeste aastate tudengeid. Kiire elutempo, puhkamise ignoreerimine, tihti ka ülemäärane keemiline koormus (stimulaatorid, energiajoogid, rahustid, mõnuained) toovad geenide poolt ärapeidetud potentsiaalse kõrgvererõhktõve valmiduse lihtsalt varem välja.
Teiseks patsientide grupiks on südamerütmi korratustega mehed, kellel pulss on muutunud kiireks ja kes tunnevad südames vahelööke ning rinnus aeg-ajalt ka torkeid, eriti rahuolekus. Kogu kompleksi üldnimetajaks on muidugi stress. Kui me võtame reegliks, et patsient peab olema õigel ajal õiges kohas, siis just viimase puhul on meil reserve. Kui perearst teeks eelnimetatud patsientidele koormustesti, eeldusel muidugi, et see saaks ka tasemel interpreteeritud, siis jääksid polikliinikus uuringujärjekorrad märkimisväärselt lühemaks," kirjeldab arst probleeme, mille tõttu mehed tema poole kõige sagedamini pöörduvad.
Arsti sõnul on probleemiks äärmused - liigne kartlikkus seal, kus peaks vaimule ja kehale suuremat koormust andma, ja ülemäärased pingutused (nii psüühilised kui ka kehalised) juhtudel, kus peab rohkem puhkusele panustama.
Selleks, et mees elaks võimalikult kaua tervena, soovitab arst: "Ainult mees ise saabki seda teha, juhul kui motivatsioon on olemas. Arst saab anda juhiseid ja nõu, aga mees peab ikka ise selle kõik täide viima. Tuleb regulaarselt tervisekontrollis käia, häirete ilmnemisel elustiilis korrektiive teha ja arsti nõuandeid järgida".
Täisversioon artiklist ilmus ajakirjas Apteeker (jaanuar 2015).