Vaktsineerimiskalender: laste vaktsineerimine
Igas riigis kehtib immuniseerimiskava, mille alusel võimaldatakse teatud vaktsiine lastele ja täiskasvanutele tasuta.Immuniseerimiskava täiendatakse ja muudetakse vastavalt vajadustele ja võimalustele.
Eestis vaktsineeritakse riikliku immuniseerimiskava alusel lapsi kokku 10 nakkushaiguse vastu. Lisaks võimaldatakse riigi kulul täiskasvanutele difteeria ja teetanuse kordusvaktsineerimisi.
Sünnitusmajas vaktsineeritakse lapsi tuberkuloosi vastu ja alustatakse B-hepatiidi-vastast vaktsineerimist. B-hepatiidi vaktsiin annab väga pikaajalise tõvekindluse, mistõttu imikueas B-hepatiidi vastu vaktsineeritud lapsed ei vaja 12-aastasena B-hepatiidi vaktsiini kordussüste. Tuberkuloosivaktsiin (BCG-vaktsiin) kaitseb tõhusalt väikelapsi raskete tuberkuloosivormide eest, kuid ei pruugi anda tuberkuloosi vastu eluaegset kaitset. BCG-vaktsiini korduv manustamine nakkuskaitset ei tõhusta ja seetõttu seda ka ei tehta.
Kolme kuu vanuses alustatakse vaktsineerimist viie haiguse vastu: difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatus ja hemofiilusnakkus. Alates 2008. aastast on Eestis kasutusel liitvaktsiin, mis sisaldab atsellulaarset ehk rakutut läkaköha-vaktsiini ning inaktiveeritud lastehalvatusevaktsiini. Selles liitvaktsiinis on vähesel arvul valitud antigeene. Püsikindla immuunsuse kujundamiseks manustatakse nende haiguste vastaseid vaktsiine korduvalt.
Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritakse 1 aasta vanuselt ning kordussüst tehakse 13 aasta vanuselt. Selleks, et leetreid, mumpsi ja punetisi ning nende tüsistusi kõige tõhusamalt ära hoida, on vaja vaktsineerimisega alustada väikelapseeas, sest ainult nooruki- ja täiskasvanueas tehtava vaktsineerimisega ei õnnestu piisavalt vähendada ei kaasasündinud punetistega laste sündi ega leetritest ja mumpsist tingitud tüsistusi.
Difteeria ja teetanuse vastu vaktsineerimist tuleks jätkata täiskasvanueas 10-aastase intervalliga. See vaktsiin on täiskasvanutele tasuta ning seda võib teha perearsti juures.