Vaktsineerimine: kasud versus riskid
Tänu vaktsineerimisele on mitmed ohtlikud nakkushaigused nii maailmas kui Eestis taandunud või esineb neid väga harva.
Inimesel on raske tunnetada kasu või tulu sellest, mida ta ei saa silmaga näha või käega katsuda. Vaktsineerimine hoiab ära nakkushaigusesse haigestumise. Seetõttu ei ole vaktsiini kasulikku toimet võimalik inimesel otseselt tunda, silmaga näha või käega katsuda.
Hinnanguliselt säästetakse tänu vaktsineerimisele maailmas ligikaudu 2,5 miljoni inimese elu aastas. See on väga suur kasu, mida tuleb vääriliselt hinnata.
Vaktsineerimine on alati vajalik siis, kui sellest saadav kasu kaalub ülesse vaktsineerimata jätmisel tekkivad riskid ning vaktsineerimisega seotud riskid.
Vaktsineerimisega võivad kaasneda kõrvaltoimed. Üldjuhul on vaktsineerimisega kaasnevad kõrvaltoimed kerged ja kiiresti mööduvad. Kõige tavalisem vaktsineerimise kõrvaltoime on süstikoha punetus, valulikkus ja turse ning kerge palavik. Raskemaid kõrvaltoimeid esineb väga harva.
Vaktsineerimisega kaasnevaid võimalikke kõrvaltoimed ei saa võrrelda nakkushaiguse poolt põhjustatud tervisehädadega, kuna viimased on sootuks raskemad ning võivad organismile põhjustada püsivaid kahjustusi või isegi surma.
Vaktsiinid on bioloogilised ravimid. Ravimite kasutamine pole kunagi 100% ohutu. Seetõttu tuleb alati ravimite kasutamisel kaaluda kasu ja võimaliku riski suhet. Vaktsiinide kasu seisneb välditud nakkushaigustes ning nendest tingitud tüsistustes, sh surmajuhtudes. Vaktsiinide võimalik risk seisneb vaktsiinist põhjustatud kõrvaltoimes.
Reeglina kaalub vaktsineerimisest saadud kasu oluliselt üles vaktsineerimisega seotud riskid. Erandlikud on olukorrad, kus on põhjendatud risk vaktsiinist tingitud tõsise kõrvaltoime tekkeks. Sellisel juhul on inimese vaktsineerimine vastunäidustatud ja vaktsineerimist ei tehta.
Allikas: Terviseamet