Kaitse end kutsumata külaliste eest
Gripiviirus on Eestis igatalvine külaline. Kõige kindlama kaitse gripi vastu annab vaktsineerimine, millega võiks algust teha juba oktoobris.
2012/2013 sügis-talvise gripihooaja raskusaste ja epidemioloogilise ohtlikkuse tase sõltuvad Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul otseselt gripiviiruse tüvest ning elanikkonna läbipõdemis- ja vaktsineerimisjärgsest immuunsusest.
Lõunapoolkeral hakkab praegu gripihooaeg läbi saama ning seal võimutses viirus A(H3N2). Sadikova lisab, et haigestumise aktiivsus erines regiooniti ja püsis sesoonsele gripihooajale iseloomulikul tasemel. Paralleelselt registreeriti ka B-gripiviirus ja pandeemiline A(H1N1) viirus.
„Gripiviirus A(H3N2) on ringluses aastast 1968 ja olnud meilgi sellest ajast praktiliselt igatalvine külaline,“ räägib Sadikova. „Kuid Eesti elanikkonna hulgas on endiselt suur hulk neid, kes pole viiruse vastu immuunsed, sealhulgas ka neid, kes pole haigust põdenud ega haiguse vastu vaktsineeritud,“ lisab ta.
„Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) eksperdid arvavad, et suure tõenäosusega ringlevad sel hooajal üheaegselt nii hooajaline A-gripi viirus (H3N2) kui ka pandeemiline A(H1N1) ning B-gripiviirused, kuid kõikidest ringlevatest gripiviirustest domineerib tõenäoliselt gripiviirus A(H3N2),“ ütleb Sadikova.
See tähendab, et meid ees ootaval gripihooajal on haiguse raskusaste ja suremus sarnane seni esinenule. „A(H3N2) gripiviiruse kliiniline pilt ei erine teiste gripiviiruste poolt põhjustatud haigusnähtudest: haigus algab äkiliselt, tekib kõrge palavik (38°C ja rohkem), millele lisanduvad kas köha, pea-, kurgu- või lihasvalu või hingamisraskused. Samal ajal loetakse selle tüvega grippi haigestumise kulgu raskemaks ja seda just kõrgenenud tüsistuste ning suremuse ohu tõttu,“ selgitab gripispetsialist.
Gripist on Sadikova kinnitusel enim ohustatud jätkuvalt kuni viieaastased lapsed, üle 65-aastased täiskasvanud ning need inimesed, kes põevad näiteks aneemiat, kroonilist kopsu-, südame-, neerude või ainevahetuse süsteemi haigust (eeskätt diabeeti); immuunpuudulikkusega inimesed, sealhulgas immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi saavad ja HIV-positiivsed isikud; rasedad naised.
Kaitse end gripi vastu
Kõige kindlama kaitse gripi vastu annab vaktsineerimine, millega võiks algust teha juba oktoobris.
Vaktsineerimine on vastunäidustatud munavalgu või mõne muu vaktsiini koostisosa ülitundlikkuse korral ja ägeda palavikulise haiguse ajal.
Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta: „Igaks gripihooajaks annab Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) vaktsiini valmistamise soovitused, lähtudes eelnevatel aastatel ringluses olnud gripiviirustest,“ selgitab Sadikova.
Gripi vastu võivad end vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida kõik soovijad alates 6- elukuust.
Kindlasti peaksid kaaluma vaktsineerimist loetletud riskirühmadesse kuuluvad inimesed:
• lapsed (alates 6-kuu vanuselt) ja täiskasvanud, kellel esinevad diabeet, seljaajuvedeliku leke, aspleenia, põrna düsfunktsioon; kroonilised neeruhaigused sh krooniline neerupuudulikkus ja nefrootiline sündroom; kroonilised kopsuhaigused sh tsüstiline fibroos, bronhopulmonaalne düsplaasia, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, bronhiektaasiatõbi, pneumokonioos, intestitsiaalne kopsufibroos; krooonilised südamehaigused sh kaasasündinud südamerikked, südamepuudulikkus, südame isheemiatõbi; haigusseisund, mille korral on suurenenud aspiratsiooni-sündroomi risk sh raske tserebraalparalüüs, neuromuskulaarsed haigused jt;
• lapsed ja täiskasvanud, kellel esinevad immuunpuudulikkusega kulgevad seisundid sh onkohematoloogilised haigused;
• lapsed ja täiskasvanud, kes saavad pikaajalist immuunsupressiivset ravi;
• lapsed ja täiskasvanud, kellele teostatakse organ transplantatsioon (samuti koeretsipiendid);
• lapsed, kes saavad pikaajalist aspiriinravi;
• HIV positiivsed;
• 65-aastased ja vanemad;
• naised, kelle raseduse teine ja kolmas trimester jääb gripi kõrghooajale;
• isikud, kes elavad hoolekandeasutustes
• meditsiiniasutuste vastuvõtuosakondade ja teiste haigetega kokkupuutuvate osakondade personal (sh. perearstid), teenindustöötajad, lasteasutuste töötajad.
Täisversioon artiklist ilmus ajakirjas "Tervis apteegist" (sügis 2012).