Kes ja millal peaks mõtlema leetrite vastase kaitse uuendamisele?
Leetrite vastase kaitse annab kas vaktsineerimine või haiguse läbipõdemine. Haiguse ennetamiseks on olemas liitvaktsiin, millega vaktsineerimine annab lisaks leetritele kaitse ka punetiste ja mumpsi vastu. Piisav kaitse omandatakse pärast kahe vaktsiinidoosiga vaktsineerimist.
Hetkel kehtiva immuniseerimiskava järgi hakati lapsi vaktsineerima leetrite, mumpsi ja punetiste vastase vaktsiiniga (MMR) alates 1994 aastast. Mis tähendab, et kõiki lapsi vaktsineeritakse nimetatud haiguste vastu esimest korda üheaastaselt ja kordusvaktsineerimine toimub 13-aastaselt. Tõsi, selle kava rakendamise esimestel aastatel (1994-1996) viidi kordusvaktsineerimine läbi 12-aasta vanustel lastel, aga see muudatus on tühine ega vääri eraldi esiletõstmist.
Esimene vaktsineerimine annab piisava kaitse 85-90-le protsendile vaktsineeritutest, pärast teise annusega vaktsineerimist tekib kaitse 99-l protsendil. Täieliku vaktsineerimise järgse immuunsuse kestus on vähemalt 26-33 aastat. Seega annab vaktsineerimine pikaajalise kaitse, kuid ei pruugi olla elukestev.
Leetrite vastase vaktsineerimise ajalugu Eestis
Leetrite vastase vaktsineerimisega alustati Eestis 1964. aastal, aga esimestel aastatel ei olnud tegu mass-vaktsineerimisega, vaktsineeriti suuremates linnades elavaid lapsi teatud valikukriteeriumite alusel. Lapsi vaktsineeriti siis ühekordsete doosidega leetrite monovaktsiiniga.
Teada on, et 1972. aastaks oli vaktsineerimisega hõlmatus kuni 8-aastaste laste seas rohkem kui 86 protsenti.
Ühe-doosiline leetrite vaktsiin oli kasutusel kuni aastani 1980. Pärast seda hakati lapsi vaktsineerima kahe vaktsiinidoosiga – esimest korda 1,5-aastaseid ja teist korda 6-aastaseid lapsi. Kuigi siin võis jälle olla erandeid, sest linnades elavaid lapsi uuriti eelnevalt seroloogiliselt ja revaktsineerimine ainult neid, kellel kaitsvad antikehad leetrite vastu puudusid. Maapiirkondades vaktsineriti teise vaktsiinidoosiga kõiki lapsi.
Alates aastast 1987 hakati kõiki lapsi vaktsineerima leetrite vastu kahe vaktsiinidoosiga. Esimene vaktsineerimine toimus 12-kuuselt ja kordusvaktsineerimine tehti vahetult enne kooli.
Täiskasvanute vaktsineerimise vajadus täna
Täiskasvanud, kes ei ole leetreid põdenud ja kes ei ole vaktsineeritud või ei oma andmeid oma vaktsineerimise kohta, võiksid lasta määrata kaitsvate antikehade olemasolu (IgG). Kui selgub, et kaitsvaid antikehasid ei ole, siis on soovitav lasta end vaktsineerida kahe vaktsiinidoosiga. Kahe vaktsineerimise vaheline aeg peaks olema vähemalt neli nädalat.
Need, kes teavad, et nad on vaktsineeritud leetrite vastu, aga mitte rohkem kui ühe doosiga, kes reisivad palju, kelle peres on immuunpuudulikke või kes töötavad tervishoiuasutustes, neil soovitame end revaktsineerida, ehk kaitset uuendada ja tugevdada teise vaktsiinidoosiga.
Vastunäidustused
MMR vaktsiin on vastunäidustatud rasedatele. Naised, kes on end MMR-i vastu vaktsineerinud või kaitset uuendanud, peaksid hoiduma rasestumisest vaktsineerimisele järgneva kolme kuu jooksul või perioodil, mida soovitab arst.
Kus saab vaktsineerida?
MMR vaktsiin on olemas ja tasuta kõikide laste jaoks. Kui laps on vaktsineerimata või on vaktsineerimist edasi lükatud, siis oleks soovitav minna vaktsineerima esimesel võimalusel. Vaktsineerida saab sõltuvalt lapse vanusest kas perearsti või kooli tervishoiutöötaja juures.
Täiskasvanud saavad vaktsineerida kas vaktsineerimiskabinetis või perearsti juures. Mõistlik oleks eelnev aeg kokku leppida ja täpsustada vaktsiinivaru. Täiskasvanute jaoks on vaktsineerimine tasuline.
Allikas: Terviseamet