Ajutrauma Autor: Ain-Elmar Kaasik
Ajutrauma. Eestis registreeritakse aastas iga 100 000 inimese kohta 360–450 ajutraumajuhtu, mis on väga suur arv, võrreldes enamiku Euroopa riikidega (150–295 juhtu). Umbes 85% neist on kergemad peatraumad, mille ravitulemus on hea. Samas on trauma nooremaealiste sagedasim surmapõhjus ning ligikaudu pooltel juhtudest on selleks ajutrauma. Eeldatavalt ei pöördu kuni 25% trauma saanutest üldse arsti poole, samas sureb 15% ajutraumaga isikutest enne haiglasse jõudmist. Ka kerge ajutrauma korral on põhiprobleemiks varajane traumajärgsete koljusiseste verimuhkude ehk hematoomide avastamine, mistõttu osa haigeid tuleb jälgimiseks haiglasse paigutada.
Ajutrauma raskus oleneb eelkõige traumeerivalt toiminud jõu tugevusest, kuid seda võivad leevendada amortiseerivad tegurid (nt peakate, eriti kiiver). Traumahetkel tekivad muutused koljusiseses rõhus, kujunevad ajuvereringehäired, tekivad purustuskolded (ajupõrutus ehk kontusioon) ajukoes ning tugeva jõu toimest tingitud koljumurrud. Koljuvõlvi joon- ehk lineaarmurrud näitavad küll toiminud jõu suurust, kuid ei nõua erilist arsti tähelepanu. Seevastu koljupõhimiku murrud on sageli ühenduses peas olevate õhku sisaldavate ruumidega (nt ninakõrvalurgetega), mis võib soodustada ajukelmepõletiku teket. Mõnikord surutakse koljuvõlvi killunenud luufragmendid sissepoole, mis tingib kirurgilise ravi vajaduse. Siiski määrab ajutraumaga haige saatuse eelkõige ajukoe vigastuse raskus. Selle kergemaks vormiks on ajuvapustus ehk kommotsioon. Kerge peatrauma korral esineb vähemalt üks järgmistest nähtudest: 1) mis tahes kestusega teadvusetus (ärkamisreaktsiooni puudumine, st silmade mitteavamine vastuseks välisärritusele); 2) mäluhäire (mälulünk ehk mälukaotus) vahetult enne või pärast traumat toimunud sündmuste suhtes;
3) vaimse seisundi mis tahes häire (desorientatsioon, segasusseisund). Ajuvapustusest tingitud teadvusetus vältab enamasti alla 5 minuti, kuid mitte üle 30 minuti. Traumajärgne mälulünk võib kesta kauem, kuid see ei tohi kesta üle 24 tunni. Häirete pikema kestuse korral, eriti kui ilmneb neuroloogiline koldeleid (krambid, halvatusnähud), on ilmselt tegemist ajupõrutuse ehk kontusiooniga, mis võib olla eluohtlik ja põhjustada püsivaid tervisehäireid. Peavigastuste ohtlikemateks ilminguteks on koljusisesed verimuhud ehk hematoomid, mis võivad tekkida vahetult trauma saamisel või kujunevad välja mõne tunni või päeva jooksul. Verimuhud on ruumi nõudvad moodustised, mis tekitavad koljuõõnes massiefekti, st deformeerivad ajukude ning avaldavad tugevat survet aju elutähtsatele piirkondadele. Seetõttu tuleb verimuhud võimaluse korral kirurgilisel teel eemaldada ning likvideerida ühtlasi verejooksu põhjus.
Ajutraumal ei ole spetsiifilist ravi. Kergemad juhud paranevad tavaliselt iseenesest, kuid eelsoodumusega isikutel võivad jääda püsima peavalud, emotsionaalne labiilsus ja närvisüsteemi muudki talitlushäired. Peaaju raske trauma ravimisel jälgitakse elutegevuse füsioloogilisi näitajaid (hingamist, vereringet, kehatemperatuuri, koljusisest rõhku jne), neid vajadusel reguleerides. Teadvuse pikaajalise häire korral toidetakse haiget kunstlikult ning rakendatakse intensiivravivõtteid, nagu spetsiaalse toru viimine hingetorusse, avause tegemine hingetorusse (trahheostoomia) ja pidev kunstlik hingamine vastava aparatuuri abil. Peaaju raskete traumadega patsiente ohustavad tüsistused, eelkõige hingamis- ja erituselundkonna osas. Nende riski vähendab laitmatu hooldus. Raske trauma tagajärjel võivad kannatanul jääda kogu eluks haiguslikud jääknähud, mis ilmnevad psüühika, vegetatiivsete funktsioonide, tasakaalu ja koordinatsiooni häirumises. Selliseid püsivaid häireid nimetatakse traumaatilisteks ajukahjustusteks.
Vt ka teadvushäire, hingamisteede avamine.
Seotud teemad
Nõuanded teemal: Perearst
Pealmine fistul rasedusega
Tere!
Kas mul on pealmine fistul. Kas selle peaks enne sünnitust eemaldama. Kuidas see mõjutab sünnitust? On olnud viimased 6a ja pole kaebusi teinud.
Vastas dr Galina Litter
Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 33-aastane
Kahjuks jääb ebaselgeks, millega on tegemist? "Pealmine fistul rasedusega"
Kas olete varem sünnitanud? Kas sünnitused on ...
Perearsti kirjutatud rahustid
Tere, kui kaua tohib perearst patsientidele välja kirjutada paroxetini ja xanaxit?
Kas on võimalik, et 10a järjest ilma vahepealsete uuringute ja küsimusteta?
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Sõltub patsiendi seisundist ja muudest asjaoludest. Kui kõik toimib, enesetunne hea, siis nii tehakse. Iga kord, kui arst ravimi kirjutab, mõtleb ta hollega poolt ja vastuasjaolud läbi. Kui ...
Võõrkeha talla all
Tere. Ma sain pool aastat tagasi meres astudes jalga u 1-2 mm torkehaava (neljanda varba juurest u 2 cm allapoole). Haav kasvas kinni, kuid arvan, et sinna jäi midagi sisse. Algul ei põhjustanud see erilisi ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Kui on vaevused, siis kindlasti uurida ja siis edasine käsitlus. Perearsti vastuvõtule !
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Vasak kott ripub paremast allpool
Tere, avastasin, et Vasak poolne kott ripub paremast kotist allpool kas see on normaalne ja igal inimesel erinev või on midagi seal kahtlast?
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Midagi kahtlast selles ei ole, nii ongi, et üks munanditest on veidi allpool kui teine. Küllap see on kogu aeg nii olnud. Kui munand ei ole hakanud suurenema, selles pole tunda sõlme ega valu, ...
Cea veres
Tere, veres cea nàit 9,3. Ca19-9ja ca 125 korras. Olen suitsetaja.
Millest võib näit suurenenud olla ja kas muretsemiseks põhjust.
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
See vajab täpsustamist. Analüüsi määrab üldjuhul arst, temalt edasine käsitlus.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Mul kõht vist kinni
Mul mure märkasin et kõht läks kinni 1 jaanuaril ja siiamaani kinni ja nüüd proovin ka kuivatatult puuvilju aga endiselt kummaline kui kaua tavaliselt kestab kinnisus ja mida veel süüa joon ka piisavalt ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Kakamise sagedus on 2 x päevas kuni 2 x nädalas. Teil seega kõhukinnisus. KAs elukorraldus endine, toit sama, ei tarvita mõnda ravimit ?
Kui ikka päris kinni, "tropp ees" siis aitab ...
EKG
Tere!
Suundusin õhtul emosse, kuna ei saanud magada (südamepekslemine umbes 125-140bpm juures) Emo tegi EKG, vereanalyysid jms. EKG nǎit on järgnev:
kardiomarkerid ii. EKG-s siinustahhükardia ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Inimene on tervik, kõiki neid leide tuleb ka tõlgendada terviklikult teie omapäradega. Saan soovitada perearsti konsultatsiooni, edasist käsitlust.
Head tervist soovides,
Loe edasi
Nahk
Tere ,tahaks teada mis lööve see olla võiks ?
Olen minemas ka naistearsti juurde ,et teha testid SLH haiguste suhtes.
Kas need võivad olla omavahel seotud ?
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Paistab olema ohutu haigus nimega värviline kliiketendustõbi, pityriasis versicolor. Siit ehk leiate sarnaseid pilte https://www.google.com/search?q=pityriasis+versicolor&sca_esv=b3de37e104a03232&sxsrf=ADLYWIIc1jiIijE_Ifn7jntvQDIzMGggkw%3A1736906257708&ei=ERaHZ4T7KuSE1fIP8feJsQw&oq=pityriasis+&gs_lp=Egxnd3Mtd2l6LXNlcnAiC3BpdHlyaWFzaXMgKgIIATIFEAAYgAQyBRAAGIAEMgUQABiABDIFEAAYgAQyBRAAGIAEMgUQABiABDIFEAAYgAQyBRAAGIAEMgUQABiABDIFEAAYgARItDNQAFi8HHAAeAGQAQCYAVKgAc0FqgECMTG4AQHIAQD4AQGYAgugAvIFwgIKECMYgAQYJxiKBcICChAAGIAEGEMYigXCAgsQABiABBixAxiDAcICDhAAGIAEGLEDGIMBGIoFwgIIEAAYgAQYsQPCAgUQLhiABMICCBAuGIAEGNQCmAMAkgcCMTGgB5RQ&sclient=gws-wiz-serp#vhid=dk4vlGEHCVkwhM&vssid=_7huHZ9WVMbii1fIP4Mrz2Qw_38
Loe edasi
Uni
Tere!
Mul on viimased paar kuud probleemid magamisega. Magama jään aga kui ärkan siis uuesti uinimine on raske. Kui keeran külge tunnen, et kõrvas krõbiseb ja täpselt sama teise küljega.Lõpuks ei ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Kõrva tasub uurida, krõbin võib olla väga häiriv. Esmalt perearst- otoskoopia, tümpanomeetria , põskkoopad, siis juba edasine käsitlus.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Gerd
Tere!
Olen lugenud teie nõuandeid erinevatele
probleemidele. Olete väga tark arst
Ning seetõttu pöördun teie poole
kuna mul pole kellegilt enam nõu
küsida.
2022.a. ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Tänan usalduse ja heade sõnade eest. Kõik arstid on targad !
Paljud kroonilised haigused on paremini talutavamad, kui inimene teeb endale selgeks oma haiguse iseärasused, mis ägestavad ...
Vaata kõiki nõustamisi