Ajuturse Autor: Ain-Elmar Kaasik

Ajuturse. Haigestunud või kahjustatud koe turset võib esineda kõikjal inimese kehas. Aju paikneb koljuõõnes, kus lisaks ajukoele leidub aju-seljaajuvedelikku ja veresoontes tsirkuleerivat verd. “Tühja” ruumi koljuõõnes ei ole. Seetõttu tõstab koljusisest ruumi täitva mis tahes komponendi mahu suurenemine kohe rõhku koljuõõnes. Terve täiskasvanu koljusisene rõhk on kuni 10–15 mmHg. Seda võib suurendada ajumahu tõus (ajuturse), liikvorimahu tõus (vesipea) või veremahu tõus ajus (liigveresus ehk hüpereemia). Koljusisese rõhu tõus väärtuseni 20–25 mmHg on rahuldavalt talutav, tõus vahemikus 25–40 mmHg on mõõdukas ja vajab eritähelepanu ning rõhu kõrgenemine üle 40 mmHg on äärmiselt ohtlik. Koljusisese rõhu järsul suurenemisel takistub verevool läbi ajuveresoonte. Kujuneb verevarustuse puudulikkus. Ajuturse ja teiste koljusisest rõhku tõstvate tegurite ohtlikkuse tõttu püütakse peaaju raskete kahjustustega (ajutrauma, ajuverevalum, ajukasvajad) haigete koljusisest rõhku pidevalt registreerida, et seda vajaduse korral langetada. Sel eesmärgil kasutatakse mitmesuguseid võtteid (nt liikvori eemaldamist peast) ning medikamente, mis alandavad rõhku koljuõõnes.

Ajuturse vältimiseks on oluline traumahaigete oskuslik esmaabi sündmuskohal ja teel haiglasse. Selle põhieesmärk on hingamisteede vabana hoidmine, mis saavutatakse haige sobiva asendiga (tavaliselt küljel) ning suust vere, okse ja võõrkeha(de) eemaldamisega.

Vt ka turse.