Esmaabi välise verejooksu korral Autor: Ants Peetsalu
Esmaabi välise verejooksu korral. Verejooksu peatamine esmaabi korras võib olla esialgne ehk ajutine või lõplik. Verejooksu ajutine peatamine toimub vältimatu abi korras kas kannatanu enese, kaasinimeste või harvem päästeteenistuse ning meditsiinitöötajate poolt. Haavast lähtunud verejooksu ajutiseks peatamiseks kasutatakse üldjuhul mehaanilisi võtteid. Veritsevale haavale asetatakse esmalt steriilne rõhkside, mis suleb venoosse ja kapillaarse verejooksu ning enamasti ka arteriaalse verejooksu. Lamaval kannatanul tuleb lisaks rõhksideme asetamisele vigastatud jäse 25–30 cm võrra üles tõsta, et vähendada verejooksu vigastatud piirkonnast. Kui verejooks ikkagi jätkub, tuleb lisada sidemele veel üks kiht või suruda haava läbi kattesidemete kokku, kuni verejooks peatub. Seejärel on vaja kahjustatud jäse lahastada, et muuta see liikumatuks. Lahastamine soodustab kompressioonsideme paigalpüsimist, kannatanul on nii oluliselt mugavam liikuda või liigutada ning ka transport haiglasse on vähem valulik.
Tugeva arteriaalse verejooksu ajutiseks peatamiseks kaelal, pea piirkonnas ning jäsemetel tuleb arter esmalt käega kokku suruda. See toimub veritsevast piirkonnast südame pool kindlates anatoomilistes punktides (vt joonis), kus artereid saab kergesti palpeerida ja vastu luud kokku suruda. Meetodi puuduseks on tugev valu survekohas, samuti tõsiasi, et arterit on võimalik kinni suruda ainult lühikeseks ajaks, sest see nõuab tugevat füüsilist pingutust. Niimoodi tehakse vaid esmaabi esimestel hetkedel.
Jäsemete suurte veresoonte vigastuse korral kasutatakse soonesulgurit ja žgutti. Žgutt asetatakse ülestõstetud õlavarre või reie, harva käsivarre või sääre piirkonda haavakohast südame poole. Žgutti ei panda paljale ihule. Õigesti pealepandud žguti korral verejooks lakkab, jäse muutub kahvatuks, pulsatsioon arteritel žgutist kaugemal puudub. Liiga lõdva žguti puhul verejooks ei lakka, vaid koguni suureneb venoosse paisu tekkimise tõttu. Liiga tugevasti pingutatud žgutt peatab küll verejooksu, kuid võib põhjustada närvikoe kahjustuse kuni lihaste halvatuseni. Tuleb meeles pidada, et žgutti tuleb iga 15–20 minuti järel hetkeks (1–2 minutiks) lõõgastada, et ei tekiks pöördumatuid veresoonte, närvide ega lihaste kahjustusi. Ajal, mil žgutt on lõõgastatud, surutakse haaval olevale mähisele, et takistada verejooksu haavast. Žgutiga jäse tuleb lahastada ja märkida üles žguti asetamise täpne kellaaeg, nii et see oleks selgelt nähtaval kohal!
Žguti kasutamise korral on vaja kannatanu kiiresti haiglasse toimetada, seal toimub verejooksu lõplik, operatiivne peatamine. Jahedal aastaajal on vaja žgutiga jäse hoolikalt katta, et vältida külmakahjustusi.
Žguti kasutamise võimalike ebasoovitavate tagajärgede tõttu on enam levinud pneumaatiliste mansettide kasutamine (nt sobib selleks vererõhuaparaadi kummimansett). Mansett asetatakse jäsemele, võimalikult kere lähedale, seejärel tõstetakse rõhk mansetis 10–20 mmHg võrra arteriaalsest rõhust kõrgemaks. Manseti eeliseks, võrreldes
žgutiga, on soonimissurve kontrollitavus, vähene traumeerivus ja meetodi lihtsus.
Tänapäeval kasutatakse järjest enam täispuhutavaid lahaseid, mis haaravad kogu kahjustatud jäseme ning sulevad pehmete kudede verejooksu. Verejooksu lõplik sulgemine ja haava korrastus toimub haigla kirurgiaosakonnas.
Vt ka haav, rõhkside, verejooks.
Nõuanded teemal: Perearst
Tükk kaelal
Tere!
Nimelt avastasin hiljuti enda kaela pealt mingisuguse imeliku ja hästi väikse muhu, mida katsuda oli väga imelik ning teisel pool kaela sellist ei ole. Ma ei pannud seda enam tähele ja siis ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Kirjeldus omane väiksele lümfisõlmele. Jälgida 1 kuu, kui ära ei kao, siis perearst.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Juuste väljalangemine
Tere! Vabandan kui see teema ei kuulu Teie kategooriasse aga äkki oskate nôu anda. Mure siis juuste väljalangemisega, lisasin ka paar pilti. Olen selle murega pm terve elu maadelnud ja ükski arst pole ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Jah, selline hulk pole normaalne. Juustehaiguatega teglevad nii perearstid kui nahaarstid. Teie probleem keerukam, soovitan vastava kallakuga nahaarsti. Peanaha uuringud, analüüsid, vsstav ...
Madal pulss ja madal vererõhk
Tere!
Periooditi tekib kummaline probleem, mis võib kesta kuni päeva-paar: järsku tekib nõrkustunne ja tunnen end uimasena. Kui mõõdan sel ajal pulssi ja vererõhku, siis on mõlemad võrdlemisi ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Oletamine on raske Teile ja mulle. Soovitan nõu pidada oma perearstiga.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Puukborrelioos
Tere!
Minu küsimus on järgmine:
Kui põdesin eelmisel aastal borrelioosi ja tänaseks IgG on normis aga IgM on 18 ehk piiripealne, kas siis pigem kahtlustada uut infektsiooni või ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Peab teadma korduvate analüüside väärtust, võrdlema. Koostöö oma perearstiga.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
tüsistused sobimatust ravimist
Perearst kirjutas mulle koleterooliravimi simvacor 20mg, mida võtsin umbes kümme kuud. Varsti tekkisid mul rindkeres valud ja imelik lämbumistunne. Käisin perearsti juures, tegin vereanalüüsi ja saadeti ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Kahjuks ei saa anda konkreetset vastust. Soovitan koostööd oma perearstiga.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Vererõhk
Tere. usun ,et mu mure sobib teilt küsida ,asi selles ,et mul läks vererõhk umbes 6 aastat tagasi kõrgeks võimalik .et ka varem .. hommikul ärgates rõhk norm 130 /84 vahel vähem vahel veidi kõrgem kuid ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Kuulake oma arsti, koostöö !
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Pulss
Tere!
Kas miinimum pulss 62 rahulikus olekus ja liigutades maximum 115 on normaalne?
Tehtud on vereanalüüsid jms ning 24 tunnine südame holter ja need on korras olnud. (Tehti, kuna ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Seda nimetatakse funktsionaalseks häireks, haigust pole. Normaalne elu, parajalt trenni, joogivett, hea ööuni. Koostöö oma perearstiga.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Nõgestõbi?
Tere. Mul on mure oma 87 aastase ema pärast. Praegu viibib ta haiglas kirurgia osakonnas aga mure on naha sügeluse ja punetusega. Arst ja õde kehitavad õlgu. Tundub, et teiste osakondadega ei konsulteerita. ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Kahjuks ei saa anda konkreetseid ravisoovitusi. Arstid tegelevad esmalt raskemate tõbedega, siis nahamurega. Rääkige sellest neile.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Muhk sääremarjal, jalalaba rohekas sinine.
Tere.10 päeva tagasi tekkis sääremarjale mõne minutiga suur muhk (pea poole tennisepalli suurune). Paari päevaga taandus poole väiksemaks ja muutus valulikuks, läks sinakaslillaks. Nüüd on jalalaba ka ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Ilmselt tekkis veenilaiendi vigastusest nahaalune verevalum. Kui uusi ei lisandu, siis suureks mureks ei näe põhjust. Vajadusel koostöö oma perearstiga.
Head tervist soovides,
Madis ...
Krooniline gastriit.
Gastroskoopia uuring visuaalselt kõik korras.Histoloogiliselt esineb maolukutikoopas kerge krooniline gastriit,samuti väike intestinaalne metaplaasia fookus.
Kad see metaplaasia on vähiga seotud.
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Metaplaasia on vähieelne seisund. Üldiselt jälgitakse seda, 2 a tagant maouuringuga. Koostöö oma perearstiga.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Vaata kõiki nõustamisi