Mitmikud Autor: Ferenc Szirko

Mitmikud on lapsed, kes on sündinud ühel ja samal emal sama sünnituse käigus väikese ajavahemikuga. Mitmike sündide sagedus on viimaste aastatega kasvanud kogu maailmas, põhjuseks kehaväline viljastamine ja lastetusravimite levik ning sünnitavate naiste ea kõrgenemine. Kõikidest mitmikest moodustavad 2/3 erimunakaksikud ja 1/3 ühemunakaksikud. Kõige sagedamini sünnib kaksikuid mustanahalistel (12–16:1000), valged on teisel kohal (8:1000). Tõenäosus sünnitada kaksikud tõuseb koos naise vanusega ning on kõige suurem 35-aastasena. Ülekaalulistel ja pikkadel naistel ning korduvsünnitajatel on samuti suurem võimalus tuua ilmale kaksikuid. Loomulikul teel viljastatud kolmikute sündide sagedus on ligikaudu üks 10 000 sünni kohta. Nelikute ja viisikute sünd on väga harv nähtus ning on 95% juhtudest kehavälise viljastamise või lastetusravi tulemus. Suure arvu mitmike puhul võivad mõned looted pärineda ühest, teised erinevatest munarakkudest. Kõige suurem teada olev elusalt sündinud mitmike arv on 8.

Ühemunamitmikud pärinevad ühest viljastatud munarakust ehk sügoodist. Ühemunamitmikel on ühesugune geneetiline materjal ning nad on üksteisega nii välimuselt kui loomult väga sarnased. Ühemunamitmikke ei saa siiski pidada identseteks, sest erinevused geenide avaldumises muudavad mõned detailid nii välimuses kui elundites erisuguseks.

Raseduse ajal arenevad ühemunamitmikud ühes koorionis ehk kõldkestas ning neil võib olla ka ühine amnion ehk lootevesikest ning platsenta. 

Erimunamitmikud arenevad mitmest üheaegselt viljastunud munarakust. See eeldab mitme munaraku väljumist munasarjadest ühe ovulatsiooni ajal, mis on looduses väga harv sündmus, kuid mille sagedust on tõstnud viljatuse ravimiseks mõeldud ravimid. Igal lootel on oma platsenta ja lootekestad. Geneetiliselt on erimunamitmikud sama erinevad kui eri ajal sündinud õed-vennad. Erimunakaksikute sünd on ühemunakaksikute omast kolm korda tõenäolisem.