Termoregulatsioon Autor: Andres Soosaar

Termoregulatsioon. Inimene kuulub püsisoojaste organismide hulka, mistõttu tema termoregulatsiooni ehk soojusregulatsiooni iseloomustab võime säilitada oma kehatemperatuuri teatud väliskeskkonna temperatuuride vahemikus stabiilsena. Väliskeskkonnast oluliselt kõrgem temperatuur (ca 37 °C) püsib inimesel muutumatuna vaid kehatuumas (pea ja kehatüve sisemus). Kehakestas (jäsemed ja keha pindmised osad) on temperatuur madalam ja sõltub suuremal määral väliskeskkonna temperatuurist. Kehatüve temperatuur on üks homöostaasi näitajaid ning selle mõõtmisel on meditsiinis suur tähtsus. Püsiva kehatemperatuuri aluseks on soojuse tootmise ja soojuse äraandmise vaheline tasakaal. Soojus tekib organismis paljude biokeemiliste reaktsioonide paratamatu saadusena, samuti vallandub hulgaliselt soojust lihasetöö ja lihasevärinate (nn külmavärinad) tagajärjel, mis on oluline organismi poolt kontrollitav soojuse produtseerimise viis. 

Füüsikaliselt on soojuse äraandmiseks mitmeid viise: soojuskiirgus, soojusjuhtivuse erinevad vormid, higi aurumine kehapinnalt. Organismi seisukohast on olulised kaks viimast. Tähtsaks liikuvaks soojust kandvaks keskkonnaks on veri, mis transpordib soojuse kehapinnale, kust see eraldub keskkonda. Samuti annab organism märkimisväärselt soojust ära higi aurumisel nahalt, näiteks füüsilise koormuse ja keskkonna kõrge temperatuuri korral. Organismi soojustasakaalu kestvam häirumine mingis suunas viib paratamatult kehatemperatuuri muutumisele: tekib ülekuumenemine ehk hüpertermia või alajahtumine ehk hüpotermia. Kehatemperatuuri püsivuse tagamiseks on organismis keerukas regulatsioonisüsteem, mille hulka kuuluvad termoretseptorid, mis annavad informatsiooni naha ja ka keha sisemuse temperatuuri kohta, hüpotalamuses paiknev termoregulatsioonikeskus ning erinevad täidesaatvad mehhanismid. Kogu see süsteem püüab kehatüve temperatuuri hoida teatud kõrgusel. Tuleb aga märkida, et palavik erineb teistest hüpertermiatest, sest vaid palaviku korral on tõusnud termoregulatoorse süsteemi poolt etteantud väärtus ja kogu süsteem püüab seda uut väärtust säilitada. 

Kestev hüpotermia (kehatemperatuur alla 35 °C) ja hüpertermia (kehatemperatuur üle 41 °C) on organismile kahjulikud ning võivad esile kutsuda ulatuslikke tervisekahjustusi.

Vt ka alajahtumine, higistamine, homöostaas, palavik.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

6-kuune laps viskab silda ja pead kuklasse

Tere!
Laps on 6-kuune ja on hakanud viskama silda ja pead kuklasse. See on kestnud paar nädalat. Samuti lisandus veel värinad kui teeb miskit füüsilist, sellest panin ka video. Kas see on pigem väga ...

Maris Perendi

Vastas dr Maris Perendi

Tere

Pea kuklasse viskamine/sirutamine võib olla lihtsalt seotud beebi arenguga, kui nad õpivad oma keha tunnetama, või emotsionaalse seisundiga, kui nad on erutatud, rõõmsad, kurvad vms. ...

Loe edasi

Lihaspinge

Kaelapinged ,kael koguaeg lihaspinges,paha olla ,pea valutab,käin massaazis

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Selles eas suuri muutusi kaelalülides tavaliselt ei ole. Lihaspinge kaelalihastes ja sellega seoses olevaid peavalusid ja survetunnet põhjustab sageli ärevushäire ja tööst tingitud pea sundasend.

Loe edasi

Närvipõletik

Tervist. Mul on alaselja närvipõletik, mis kiirgab jalgadesse. Kas ma võin kasutada infrapunamatti?

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Usun et võib aga kas aitab - ei ole tõestatud. Olulisem on võtta mõneks ajaks puhkus ja mitte tõsta asju, eriti külje pealt.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
6748591

Loe edasi

Närvivalu vasakul käes ja sõrmedes

Tere!

Minul mureks kiirguv närvivalu vasakus käes (algselt oli neljas ja viies sõrm. Nüüd esimene, teine peamiselt). Kiirguv närvivalu eriti kui üritan üles vaadata. Diagnoositi vahepeal c7/c8 ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Vasaku käe valude põhjuseks on ilmselt 5-6 kaelalülidevahelise diski kahjustusest tingitud nihkumine taha ja vasakule põhjustades käenärvi juure ärrituse/kahjustuse mis tingib valud käes ja suremistunde ...

Loe edasi

Antibiootikumi ravi.

Tere uuriks korra.Enesetunne hea.Põletikunäitaja kõrge.kas peaks alustama antibiootikumi kuuri.Kurk paistes algul tegi valu enam ei tee.Palaviku pole.
Neut

5,5

l

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Ravi ei vaja vereanalüüsi näit. Te kahjuks ei kirjelda, mida te sprei ja ibumetiiniga ravite. Seega kahjuks ei oska nõu anda.


Lugupidamisega
Marge Kütt

Loe edasi

põlved

Tere!
Mul on mure jalgadega. Öelge palun mis on põlvedest kohe üleval(reie peal)? Velotrenazööril vändates ja käies hakkab põlvede ülevalt valutama. Ja põlvede siseküljed ja samuti natuke üles reie ...

Priit Ailt

Vastas Priit Ailt

Tere,

Seal piirkonnas on lihase üleminek kõõluseks. Kõndimine ja veloegomeeter on head liikumisharjumused aga hetkel vajab keha jõuharjutusi, et kõõlused taastaksid oma vajaliku jäikuse. Jõuharjutusi ...

Loe edasi

Vastus

Otsi

Esileht Arsti nõuanded Neuroloogia
Vastus
31.12.24 / Neuroloogia
Külastaja küsib:
L4/5 ja L5/S1 on dehüdreerunud ja madaldunud,
minimaalsel lameda kummumisega, ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kuna tegemist tõenäoliselt on operatsioonijärgse tüsistusega saab järgneva ravi üle nõu anda vaid neurokirurg.
Küsige perearstilt saatekiri teise neurokirurgi vastuvõtule- nn. teine arvamus.
Loe edasi

Lööve

Tere
Laps oksendas 27nda öösel 2 korda
Oli paha olla päevläbi kuid ei oksendanud enam.
Kõhulahtisust ei olnud ka palavikku mitte
Kolm päeva hiljem tekkis selline lööve mis tekkib ...

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Ühe põhjusena tuleb arvesse infektsioon. Palavikku küll ei olnud, kuid laps oksendas, higistas ja tundis end halvasti.
Välistatud ei ole allergia mingist toidust, sest oli oksendamine, ...

Loe edasi

liigesed prõksuvad

Tere!
Minu 20 aastane tütar teeb kodus trenni ja ütleb, et kõik ta liigesed prõksuvad. Näiteks puusa liigesed kui ta jalgadega ringe teeb, õlaliigesed, põlveliigesed. Ühesõnaga kõik liigesed pidavat ...

Maris Perendi

Vastas dr Maris Perendi

Tere

Pole põhjust muretsemiseks ja igasugune treening on lubatud, ka jõusaal. Liigeste prõksumine ilma valuta ei ole probleem. Seda esineb sageli. See ei vaja ravi ega arsti külastust. Liikumine ...

Loe edasi

Ivf rasedusenädalad

Tere,
Mul on selline küsimus,et kuidas arvestatakse ivf rasedust kas viimaste päevade järgi või viljastamise kuupäeva järgi ? Viimaste päevade järgi peaks olema rasedus 35+3 ja siirdamise järgi peaks ...

Aivar Ehrenberg

Vastas dr Aivar Ehrenberg

Tervist,
lahknevus ei ole suur, seetõttu võib aluseks võtta ükskõik kumma arvutusviisi.
Kui soovite täpsemat vastust, siis eeldusel, et tegemist on "värske", mitte külmutatud embrüo siirdamisega, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi