Termoregulatsioon Autor: Andres Soosaar
Termoregulatsioon. Inimene kuulub püsisoojaste organismide hulka, mistõttu tema termoregulatsiooni ehk soojusregulatsiooni iseloomustab võime säilitada oma kehatemperatuuri teatud väliskeskkonna temperatuuride vahemikus stabiilsena. Väliskeskkonnast oluliselt kõrgem temperatuur (ca 37 °C) püsib inimesel muutumatuna vaid kehatuumas (pea ja kehatüve sisemus). Kehakestas (jäsemed ja keha pindmised osad) on temperatuur madalam ja sõltub suuremal määral väliskeskkonna temperatuurist. Kehatüve temperatuur on üks homöostaasi näitajaid ning selle mõõtmisel on meditsiinis suur tähtsus. Püsiva kehatemperatuuri aluseks on soojuse tootmise ja soojuse äraandmise vaheline tasakaal. Soojus tekib organismis paljude biokeemiliste reaktsioonide paratamatu saadusena, samuti vallandub hulgaliselt soojust lihasetöö ja lihasevärinate (nn külmavärinad) tagajärjel, mis on oluline organismi poolt kontrollitav soojuse produtseerimise viis.
Füüsikaliselt on soojuse äraandmiseks mitmeid viise: soojuskiirgus, soojusjuhtivuse erinevad vormid, higi aurumine kehapinnalt. Organismi seisukohast on olulised kaks viimast. Tähtsaks liikuvaks soojust kandvaks keskkonnaks on veri, mis transpordib soojuse kehapinnale, kust see eraldub keskkonda. Samuti annab organism märkimisväärselt soojust ära higi aurumisel nahalt, näiteks füüsilise koormuse ja keskkonna kõrge temperatuuri korral. Organismi soojustasakaalu kestvam häirumine mingis suunas viib paratamatult kehatemperatuuri muutumisele: tekib ülekuumenemine ehk hüpertermia või alajahtumine ehk hüpotermia. Kehatemperatuuri püsivuse tagamiseks on organismis keerukas regulatsioonisüsteem, mille hulka kuuluvad termoretseptorid, mis annavad informatsiooni naha ja ka keha sisemuse temperatuuri kohta, hüpotalamuses paiknev termoregulatsioonikeskus ning erinevad täidesaatvad mehhanismid. Kogu see süsteem püüab kehatüve temperatuuri hoida teatud kõrgusel. Tuleb aga märkida, et palavik erineb teistest hüpertermiatest, sest vaid palaviku korral on tõusnud termoregulatoorse süsteemi poolt etteantud väärtus ja kogu süsteem püüab seda uut väärtust säilitada.
Kestev hüpotermia (kehatemperatuur alla 35 °C) ja hüpertermia (kehatemperatuur üle 41 °C) on organismile kahjulikud ning võivad esile kutsuda ulatuslikke tervisekahjustusi.
Vt ka alajahtumine, higistamine, homöostaas, palavik.
Seotud teemad
Nõuanded sel teemal
Munasarjade aktivatsioon (IVA – in vitro activation) protsetuuri kohta
Kaks aastat tagasi sattusin viljatusravi arsti juurde, kus oli plaan teha IVA-protseduur (Munasarjade aktivatsioon (IVA – in vitro activation). Kuid ravimitega hakkas keha reageerima, ja sel ajal muutis ...
Vastas dr Aivar Ehrenberg
Tervist,
ma ei saa sellele küsimusele vastata soovitan-ei soovita skaalal. Üksikuid edulugusid on IVA osas kirjeldatud, kuid kui see oleks tõendatult toimiv tegevus, kasutataks seda meetodit märksa ...
Beebipillide kellaaja vahetamine
Beebipillide kellaaja vahetamine
30.05.13 / Naistehaigused
Külastaja küsib:
Tere
Hakkasin võtma rasestusvastaseid tablette Cerazette alates 25 august ja võtan õhtuti ...
Vastas dr Galina Litter
Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 45-aastane
Palume väga vabandust, aga 45. algab füsioloogiline üleminekuiga ja rasestumise võimalus loomulikul teel on ülimadal, pea olematu. ...
Mees
Olen noor 32 aastane naine ja mees on minust pea 20 aastat vanem, ehk 47 aastat vana .
Kõik on nagu tore ,aga meil nagu pole voodi elu üldse .
Pigem aastas 2-3 korda ja seda nagu vähe ka .
Vastas dr Vladimir Vihljajev
Sellisele küsimusele ei ole võimalik interneti kaudu mõne lausega vastata (vajalik inimest nägema). Liiga palju põhjuseid võib mõjutada meeste seksuaalsust – vanus, üldine tervis, mehe kehakaal, muud haigused, ...
Loe edasiMenstruatsioon
Kui mul on menstruatsioon olnud põhiliselt kaks aastat ja peaaegu koguaeg kaks korda kuus, kas peaksin muret tundma?
Vastas dr Urve Pappa
Tere
Tsükli intervall on keskmiselt 27-30 päeva ja seda arvestatakse menstruatsiooni esimesest päevast järgmise menstruatsiooni esimese päevani. Tsükli kõikumine nädala piires on normaalne. ...
Rasvasiirdamine, alumine silmalaug
Tere
Alumisel silmalaul on pärast operatsiooni lohk jäänud. Kui nimetet lohu lähedal sõrmed nahale asetan näib, et läheb ilusamaks.
Kaks küsimust:
Kas rasvasiirdamine ...
Vastas dr Peep Pree
Tere, lugupeetud 37aastane mees. Kaks küsimust - kaks vastust:
1) kindlasti ei saa vajalikul tasemel rasvasiirdamis-operatsiooniga hakkama mistahes kliinik Eestis
2) eelistada tuleks ikkagi ...
Seemne purse.
Enneaegne seemne purse või midagi sellist.
Vastas dr Margus Punab
Küsimust ei ole. Kui on mure varase seemnepurskega, siis saab meestekliinik edasi aidata.
Loe edasiitb sündroom?
Tere!
Reie välimise külje valu puusast kuni põlveni. See valu on olnud juba poolteist aastat. Selle itb sündroomi leidsin netist ja tundub nii väga selle moodi olevat. Kas sellest on võimalik lahti ...
Vastas dr Maris Perendi
Tere
Kindlasti on võimalik valust lahti saada. Kui tegemist on ITB sündroomiga, võib teha järgmisi harjutusi: https://youtu.be/SIsnV-RG7ME?si=j1gCpLYPVXAklUHw.
Harjutusi oleks hea teha ...
Halb enesetunne
Kaelas valud ja liigutamisel kael ragiseb kuklas on sipelgad seljas on külma tunne vasakul rinnas on rändav mõõdukas valu vahest ka peas rändav valu
Vastas dr Ain Pajos
Tõenäoliselt on tegemist ealiste muutustega kaelalülides, liigestes ja diskides. Asi hakkab paranema kui regulaarselt tegelete võimlemise ja kaelaharjutustega.
Dr. Ain Pajos
Neuroloog
Ultraheli
Kirjutan Teile uuesti seoses klamüüdiaga. Kui mulle teostati vaginaalsisene ultraheli ja öeldi, et kõik on korras. Kas see saab näidata ka mingit probleemi munajuhade või emakaga, et kas see näitab kui ...
Vastas dr Galina Litter
Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 22-aastane
Ei, nii küll ei saa öelda. Munajuhade sees paiknev ripsepiteel on ju mikroskoopiline. Ultraheliga näeb vaid väga suuri muutusi: ...
lööve
ühel käel lööve (sügeleb).
Kõik tekkis peale seda kui ühel õhtul sai liiga palju veini joodud (muidu ei tarbi üldse alkoholi). Hommikul ärgates oli ühel käel löõve , silmalaod paistes.
Kas ...
Vastas dr Anu Ambos
Tere!
Lööbe kohta oleks mõistlik nõu küsida nahaarstilt (dermatoloogilt). Endokriinhaigusega antud juhul tõenäoliselt tegemist ei ole.
Tervitades,
dr. Anu Ambos ...
Vaata kõiki nõustamisi