Ärevushäire ja/või egoism? 16.05.10 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!
Soovin natuke nõu, kuidas käituda või mitte käituda. Probleem puudutab õde. Kui ta puberteediikka jõudis, hakkas ta n-ö eemale hoidma - tahtis ainult sõbrannadega olla ja teiste pereliikmetega ei soovinud eriti midagi koos teha. Emaga häbenes väljas käia, et äkki sõbrannad näevad. Kodus olid mõningad probleemid, sest vanemad lahutasid ja ema oli närvilisem ning see on ka arusaadav, sest isa käitus halvasti ja mõnitas, oli kergesti agressiivseks muutuv kui teine solvus. Väiksena ma kartsin natuke teda, kui tüli majas oli. Õe sõbrannad olid beibed, kes olid ka ülbed ja alatud, kellel oli koolis probleeme ja ka õe pärast pidi ema mõnel korral direktori juures käima, sest nad tekitasid mõningaid probleeme. Üks "sõbrannadest" "sokutas" õele poiss-sõbra, kes oli noortevanglas olnud ning oli seotud arvutivargustega koolist ning olid ka valetamisprobleemid. Kui ema koolis küsimas käis, siis öeldi, et neil pole õigust rääkida, kuid mingu ta politseiuurija juurde, kes selle noormehega tegeleb ning tema võib-olla räägib. See uurija (täpselt ei tea, kuidas ta ametinimetus oli) ütles, et ta valetab igasugu asju kokku ning pole eriti stabiilne. Õde seda ei teadnud, kuid see sõbranna teadis väga hästi. Kui ema oli pahane, et õde selliste sõbrannadega tegeleb, siis õde ei kuulanud ja vihastas ning jätkas ning mõne sellise tõsisema jutuajamise või pahandamise ajal oli veel kauem ära ja tuli mingi pool kaksteist või kaksteist koju. Ta ei tahtnud kuulata ka tavalisi jutuajamisi n-ö tõsistematel teemadel ja käitus, nagu see on mingi tobedus ja võis pahasti ütelda. Ta võis ka neid asju, mis emale ei meeldinud või mis ei läinud tõekspidamistega kokku, järjepidevalt teha või rääkida ikka ja jälle samu asju, mille pärast on olnud korduvalt tülisid, sest ta jätkas nende tegemist või rääkimist. Ja kui tüli jälle tekkis, siis ütles, et ta ei saa aru, milles asi ja ema lihtsalt ei salli teda. Aga isegi mina, kes ma olin neli aastat noorem, mõtlesin, et "miks sa jälle seda teed, sellest on nii palju räägitud ja palju pahandamisi olnud". Ja kui jälle pahandamine oli, siis ta tükk aega ei rääkinud emaga ja käitus väljakutsuvalt ning tuli jälle need päevad hilja koju, mis tekitas veelgi probleeme. Nii käitub ta siiani, kuigi elab kümme aastat omaette ja on kaks last. Praegu on ta 32-aastane. Tülid tekkivad samade asjade pärast, mille pärast alati. Ta arvab, et ema on teda vihkamisobjektiks valinud. Ta väidab, et tal tekkisid puberteedieas ärevushäired, mis on siiani. Esiteks ma sooviksin teada, et kas see on ikka see tõeline ärevushäire, kui ta hoiab ka ilma tülideta eemale ja sai tigedaks selle peale, et perele ei meeldinud need halva käitumisega ja probleemsetest peredest sõbrannad ning et ta võtab tingimusteta nende halvad kombed üle? Kas seda saab ärevushäirega seletada, et järjekindlalt tegi kõik vastu ja vihastas, kui teised rahul polnud? Või oli see puberteediea iseärasus, mis ei taha üle minna? Mida peaks tegema ja kuidas aru saada, et on tõesti mingi tõeline ärevusäire? Sest kui on tõeline ärevushäire, siis tuleb sellega tegeleda, kuid samal ajal peab õde mõistma, et keegi pole teda vihkamisobjektiks valinud, vaid tema käitumine põhjustab tülisid. Parandage mind, kui eksin, kuid kui ta aru sellest ei saa, siis ei aita vist ka medikamendid ja teraapiad, sest probleem jääb? Võib-olla ema võis mõnedel kordadel ka üle reageerida, sest raske aeg oli - isa oli ära ja me ei teadnud kus ta ongi (hiljem ilmus jälle välja, nagu poleks midagi olnud), tema vanemad ei aidanud, vaid kaitsesid poega ning ema pidi pidevalt laenama raha. Ema vanemad olid ammu surnud. Kuid enamasti oli kõik ju õige. Mida peaks tegema?

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Võimalused:
a) kasvurskused seoses kodutüli-lahutusega, koolisõpradega;
b) teatud isiksuseomadused - kahtlustav, eemalehoidev...?
c) mõnede psühhoaktiivsete ainete mõju (nn narkots)?
d) mõni psüühikaprobleem (neid ju sadu)?
Neid kõiki saab psühhiaater suuremal-vähemal määral mõjutada, õde aidata. Nende kõikide korral on ka arstirohust teataval määral abi, mõnes valdkonnas (c), (d) on aga arstirohi oluliselt vajalik.
Lahendid on olemas, psühhiaatri jutule.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

ärevushäire?

Tere!
Kas ärevushäire või depresiooni puhul on iseloomulik, et hambad on kanged ja nina ning selle ümbrus on tuim? On diagnoositud peente närvikiudude neuropaatia, oletatavasti borrelioosi järgselt,kuid ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Paranemiseks võimalusi mitmeid.
Sportlikud harjutused, rahustav tee, korralik puhkus. (Enneti Palve nn kutsari asendis). Mure pihtimine või päevikusse kirjutamine. Arstiohi on vaid osakene tervenemisel, ...

Loe edasi

Ärevushäire

Tere!

Tülitan uuesti!Kas põletavat valu rinnus võib tekitada ärevus?Ekgd,vereproove tehtud mitu korda,muutusi ei ole ja kõik korras.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Jah, võib.
Ärevushäire on ravitav. Arstirohi annab 1/10 ja harjutused 9/10
tervenemist.
Kui inimene, keskkond ja nendevaheline suhe on tasakaalus, siis on inimese näol Mona-Lisa naeratus ...

Loe edasi

Ärevushäire diagnoos

Kas ärevushäire diagnoos muudab mu elus midagi keerulisemaks?
Näiteks laenu saamine, relvaloa, jahiloa, juhiloa, töökoha saamine?

Olen ärevusele lahendust otsimas aga diagnoosi ei tea ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Diagnoos ei muuda midagi, konkreetne tervislik seisund on oluline. Kui harjutusi teete, siis organism tugevneb.
vt varasemaid ärevushäirete/paanikahoogude soovitusi.
vt rmt Ennet - Psühhiaater ...

Loe edasi

Generaliseerunud ärevushäire

Tere, kas selline asi on võimalik, et ärevushäire ja depressioon muudab keha tunnetust? Ehk siis kehas on selline imelik tunne, nagu käed ja jalad oleks kerged ja kõhus ka imelik tunne. Ehk siis kehatunnetus ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Igasugused tunded on võimalikud. Põhjus-olemus on vajalik koos psühhiaatriga selgitada ja siis saab konkreetseid soovitusi anda.
Kõik tervisliku eluviisi valdkonda kuuluv on kasulik, normaalsest ...

Loe edasi

Lapsesaamine ärevushäirega inimesega

Minu küsimus puudutab seda, kas lapsesaamine ärevushäirega mehega on hullumeelne? Kui suur on võimalus, et selline asi geneetiliselt lapsele edasi kandub?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Diagnoosi paneb arst, ärevushäire diagnoosi psühhiaater. Ärevushäire on ravitav. See ei ole pärilik haigus. Kui ravi tehtud, siis on teil ju kõrval ilma ärevushäireteta elukaaslane ja siis seda küsimust ...

Loe edasi

Ärevushäire ja ajateenistus

Tere, mul pool aastat tagasi algas ärevushäire. Nüüd koos rohtudega pole olnud 2 kuud. Küsimus Teile: tuleb veebruaris minna arstliku komisjoni. Kas mind üldse võetakse sõjaväkke selle haiguse pärast? ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mirtazapin on OK. Harjutusi on vaja teha (kehalised, sotsiaalsed, psüühilised). vt. varasemais soovitusi.
Tegeled endaga ja oled kuu-pooleteise pärast heas vormis. Tegele jõukohaselt kehalisega! ...

Loe edasi

Ärevushäire

Kas Te soovitate metatsiooni all raamatut? Ei ole enne kokku puutunud sellise asjaga, sellest ka küsimus. Kas 1 pudel õlut päevas võib tekitada ärevushäiret? Ma ei mõtle iga päev.1 aasta ei suitsetanud, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Loe varasemaid ärevushäire vastuseid.
Iga päev pudel õlut on palju, tekib harjutmus ja pudelite arv hakkab kasvama. Alprazolam on nn kiirabivahend ja seda ei soovita regulaarselt võtta. Tervislikud ...

Loe edasi

Ärevushäire

Tere! Kas peaks pöörduma psühholoogi või psühhiaatri poole?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Oleneb millises astmes e tugevuses. Kujutle ristkülikut diagonaaliga ja siis tekib kaks kolmnurka: üks on see ärevushäire kolmnurk ja kui seda on vähe, siis saab psühholoogilisest lähenemisest abi. Kui ...

Loe edasi

Ärevushäire ravi

Olen tarvitanud Remeron 15 poolteist kuud ärevushäire raviks.Kogu selle ravi vältel on pea nagu vati sees ja esineb ka kergelt pearinglus.Kuidas on võimalik määrata kas minu selline seisund on tingitud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inimesi on 50 kg raskusi, 60...110 kg. Tabletike on aga 15 mg. Järeldus - leida endale sobiv annus. Teie puhul annust veidi vähendada - leida sobib annus.
Olete tubli, et harjutusi teete.
Igast ...

Loe edasi

Teraapiast?

Ärevushäirega võitlen juba 7 aastat.Teraapiat olen vähe saanud,aga mõned korrad ikkagi proovinud,siis küll ei aidanud sugugi.Kas arvate ,et võiks veel proovida??Ravimid on ka peal.Kas Rakveres on võimalik ...

Vastas dr Jaanus Mumma

Ärevushäire vastu peaks ikka abi saama.
Rakveres töötab kaks psühhiaatrit.Psühhoterapeute
töötab nii Tallinnas kui ka Tartus.Konkreetset nagu ei oska
kohe soovitada.Peaksite helistama ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: