Mis minuga toimub? 04.02.14 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Varasest vanusest peale (5-6 (ema suri)-7) on mul olnud pidev kartus kõige ees (näiteks: inimesed tulevad kallale, keegi sureb ära, nägin mehi kappidest väla tulemas, mängukarude silmad põlesid, arvasin, et kukun magamise ajal aknast välja, kahtlesin oma sugulastes ehk siis arvasin, et na don tegelikult mingid teised inimesed) viimaselajal olen hakanud aina enam arvama, et kui naerdakse, naerdakse minu üle. Kui räägitakse, räägitakse minust midagi halba. Kui vaadatakse, vaadatakse, et kui rõve ma olen. Ma kardan õues käia, kardan, et teen midagi valesti. Värisen enne kontrolltöid, lavahirm ja paanikahood. 11-aastaselt algasid pidevad peavalud, mis kestavad siiamaani. 12.aastaselt algas lõikumine, kooliprobleemide pärast. 13aastaselt see süvenes, probleemid süvenesid, tulid suitsiidsed mõtted. Motivatsioon kadus. Üks probleem teise järel, kunagi ei meeldinud ma kellelegi. Kõik läks allamäge, tulid mõtted miks ma üldse pean seda taluma. 14-aastast ennast ma eriti ei mäleta... Võib-olla oli siis asi rahulikum kuid ma mäletan, et elasin pidevas kartuses ja valus, selles vanuses mul vist enam tõsiseid sõpru ei olnudki... 2013 suvel proovisin ennast ära tappa, sest kõik oli päris põhjas... Kooli algusegasüvenes kõik JÄLLE... Tulid unehäired, ma vahetasin öö ja päeva ära, mu pereliikmed ei uskunud, et minuga midagi lahti on.. Pidevad paanikahood, pidev kartus kõige ees süvenes, ma ei julgenud inimestega rääkida ja kui rääkisin, siis nutsin silmad peast välja kuna kahetsesin kõike. 2013 detsembris proovisin psühhiaatriga ühendust võtta, kuid mu isa keeras sellepeale ära. Tahtsin hullumajja minna, tahtsin ennast ära tappa, tahtsin lihtsalt kõik lõpetada.. talvevaheaeg koolist ei muutnud mitte midagi, terve vaheaja magasin, sõin ja olin arvutis, repeat... Kool ajab mul südame pahaks, nutt tuleb kurku. Sain korraks ka kooli psühholoogi juures käia, kuid edasi pole ma saanud ta visiitidel käia.. Kurat teab, miks. Mida ma tegema peaksin?

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Suurtes linnades on lastepsühhiaatrid ja nende vastuvõtule mine - saatekirja vaja ei ole. Teistes kohtades - kus lastepsühhiaatrit ei ole - mine suurte psühhiaatri jutule. Saad abi oma probleemidele.
Psühhiaatrit ei ole vaja karta.
Korralik puhkus juba tänasest (piisav uni), vähenda arvuti ees olemist ja anna tihti silmadele puhkust.
Minu Sirutus-Painutus (vt otsinguga Palve-Meditatsioon) esimene samm on pingete maandamiseks ja peavalude kõrvaldamiseks suuresti abiks, annab ka silmadele puhkust.
Psühhiaatri vastuvõtule!
Igast murest saab üle!
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?