Kooliarst: lapsele peaks tähelepanu pöörama
Kooliarsti-nõustaja Anu Pommi sõnul tuleks koolilapse tervisele kasuks juba see, kui lapsevanemad ei annaks talle nii palju kooliväliseid lisaülesandeid, vaid kuulaksid lapse ära ning arvestaksid tema soovidega.
"Kooliõpilaste tervis on üldiselt keskmine: lapsed ei ole väga haiged, kuid põevad sagedamini külmetus- ja viirushaiguseid. Muutunud on see, et varem olid lapsed karastunud. Praegu tuuakse enamik õpilasi autoga kooli ning neil lastakse vähe liikuda värskes õhus. Tänapäeval tuleb harva ette seda, et peale tunde läheb laps õue, talvel kasvõi kelgutama või suusatama. Ma ei oskagi pakkuda, kuidas liikumis- ja kõndimisharjumust taastada, aga seda jääb vajaka.
Lapsed käivad trennides, kuid paljud neist on tasulised ning lapsevanemad ei saa seda rahalistel põhjustel lubada," räägib Pomm koolilaste tervisest.
Koolilapse tüüpilised kaebused on Pommi sõnul pea- ja kõhuvalud. "Öeldakse, et paha on olla, kuid seda ei osata sageli lahti seletada. Vahel käib pea ringi või on süda paha. Neil kaebustel on tihti omad põhjused: lapsed tulevad kooli söömata, on halvas meeleolus, mis tingitud arusaamatustest kodus. Lapsed on palju üksi, nendega ei räägita ega tegeleta kodus," räägib arst.
Koolistress on Pommi kinnitusel olemas. "Vahel tuleb õpilane kabinetti, ütleb, et tal on stress, aga ei oska selgitada, mis see tema jaoks on. Osa lapsi ei taha lihtsalt kooli tulla, osa on ülekoormatud, sest käivad lisaks koolile mitmes trennis ja muusikakoolis. Tundub, et lapsevanemad on kunagi ise millestki ilma jäänud või seati neile koolis kõrgeid ülesandeid ja nüüd nad omakorda soovivad oma lapsele rohkem võimaldada. Lapsele on see liigne koormus. Esimeste klasside õpilastega rääkides selgub, et nad ei ole haiged, vaid õnnetud keskkonnamuutuse tõttu – koolis on lärm ja kisa," räägib ta.
"Lapsevanemad peaksid oma lastega rohkem rääkima – muresid kuulama ja juttu ajama, lapsed tunnevad sellest puudust. Leidub lapsi, kes istuvad kooliarsti kabinetis ja hakkavad rääkima oma perest. Jutust ilmneb, et peresuhted on sassis. Lastele peaks rohkem tähelepanu pöörama – mitte neile nii palju lisaülesandeid andma, vaid nende soovidega arvestama," soovitab Anu Pomm.
Täisversioon artiklist ilmus ajakirjas "Tervis apteegist" (sügis 2012).