Riiklikusse kavasse lisatakse vaktsiin rotaviirusnakkuse vastu
Alates 1. juulist hakatakse riikliku kava kohaselt vaktsineerima kõiki väikelapsi rotaviirusnakkuse vastu.
Rotaviirusnakkus on viiruslik haigus, mis põhjustab mao-peensoole põletikku (gastroenteriiti). Haigus on ägeda kuluga, millega kaasneb oksendamine, vesine kõhulahtisus ja palavik. Haigestuda võivad igas vanuses inimesed, kuid peamise haigestunute rühma moodustavad alla 5-aastased lapsed, kes vajavad rotaviirusnakkuse tõttu sageli haiglaravi. Tegu on kõige sagedasema väikelaste hospitaliseerimist vajava vaktsiin-välditava haigusega Eestis. Raskematel juhtudel tekib väikelapsel eluohtlik dehüdratatsioon ehk veetustumine. Haigus on väga nakkav ning levib sagedasti puhangutena. Haigusümptomid kestavad keskmiselt 4-5 päeva.
Aastatel 2006–2013 on Eestis registreeritud vahemikus 892–2287 rotaviirusest tingitud haigusjuhtu aastas. Haiguse laialdane levik ja sage esinemine ning sellest tingitud väikelaste sage hospitaliseerimise vajadus on peamised põhjused, miks otsustati lisada vaktsineerimine rotaviirusnakkuse vastu riiklikusse immuniseerimiskavasse.
Rotaviirusnakkuse vastane vaktsineerimine aitab väikelastel vältida rotaviirusnakkusest tingitud mao-peensoolepõletikku ja hospitaliseerimist. Vaktsineerimisega hoitakse ära rotaviirusnakkuse puhanguid väikelaste kollektiivides. Kuna haigust esineb väga sagedasti ning selle keskmine kestus on kuni nädal, siis vähendab vaktsineerimine oluliselt ka lapsevanemate vajadust puududa töölt lapse haigusaegse hoolduse ja põetamise tõttu.
Eesti ravimiregistris on registreeritud kaks rotaviirusnakkusevastast vaktsiini, mis mõlemad on ohutud ning tõhusad rotaviirusnakkuse ennetamisel väikelastel. Vaktsiine manustatakse suukaudselt sõltuvalt vaktsiinist kaks või kolm doosi immuniseerimiskava alusel vanuses 2, 3 ja 4,5 kuud, teatas Terviseamet.