Ekspert selgitab: peavalu ei tohi eirata
Peavalu, tõusnud stressitase, piiratud liigesliikuvus kaelas, õlgades, abaluudes – need on vaid mõned näited erinevatest tervisemuredest, mis võivad olla alguse saanud tähelepanuta jäetud lihaspingetest. Millest kaelavöötme lihaspinged tekivad ning kuidas neid ennetada ja leevendada, selgitab Confido füsioterapeut Alex Teinburg.
Pingepeavalule on tavaliselt iseloomulik kerge kuni mõõduka intensiivsusega peavalu. Inimene võib tunda üldist survet või pinget otsaees, pea külgedel või taga. Pingepeavalu võib levida ka kaela või tekkida kaelast. Füsioterapeudi sõnul on kõige levinum põhjus, miks kaelavöötme lihaspingetest on alguse saanud peavalu, lihase mittefunktsionaalne kasutus, kus lihas ei saa täies pikkuses tööd teha. „Selline olukord võib tekkida näiteks sundasendist, aga samuti nii füüsilise kui vaimse stressi mõjul, kui alateadlikult lihaseid pidevalt pingutada,“ räägib Teinburg ning lisab, et mõlemad mõjutavad teineteist ja ravis tuleks arvestada mõlemaga. „Kui inimene käib viiel päeval nädalas trennis, tema elustiil on tervislik, kuid stressirohke töö või suhted ja kehv ööuni tekitavad pingeid, siis võivad lihaspinged ikkagi tekkida,“ toob Alex näite.
Teinburg ütleb, et kui jätta lihaspinged hooleta, võivad lihtsatest probleemidest areneda tõsisemad ja komplekssemad patoloogiad. „Peavalud, stressitaseme tõus, piiratud liigesliikuvus kaelas või õlgades, abaluudes, närvide pitsumine,“ toob Teinburg välja probleeme, mille teket mõjutavad kaelavöötme pinged.
Millele võiks pöörata tähelepanu, kui tahetakse vähendada kaelapingeid? „Selleks et keha saaks pingetest taastuda, on esimene samm vereringe ja ainevahetuse parandamine ja lihaste täieulatuslik kasutamine,“ selgitab Teinburg ning rõhutab, et sama oluline on ka edasise stressi ja sundasendite vältimine. „Keha taastumiseks on vaja meeles pidada mitmeid tegureid. Esiteks, tuleks toituda tervislikult ja tarbida normaalses koguses vett. Teiseks, väga oluline on teha tervisesporti ja kasutada lihaseid täies ulatuses – neid pingutada ja venitada. Olulisel kohal on ka piisav uni, 6–8 tundi, et ärgates oleks keha puhanud,“ räägib Teinburg ning lisab, et ära ei tohi unustada, et vaimset tervist toetab ka keskkond – vaikus, sõbralikud ja positiivsed inimesed. „Kõige olulisem on inimese enda positiivne meelestatus ja usk eesmärkide saavutamisse. Kui kõik need tingimused on täidetud, on ka taastumine palju edukam ja rahuldust pakkuvam.“