Ajusurm Autor: Ain-Elmar Kaasik
Ajusurm on ajutegevuse pöördumatu lakkamine. Paljude eluohtlikus seisundis viibivate haigete ravi võimalused avardusid tänu 1950. aastate lõpul ja 1960. aastatel rakendatud intensiivravivõtetele, mille hulka kuuluvad spetsiaalse toru viimine hingetorusse (intubatsioon) ja kestev kunstlik hingamine. Siiski selgus peatselt, et peaaju rasketest kahjustustest tingitud haigusseisundid on ka intensiivravi rakendamisel sageli pöördumatud. Mõnikord kujuneb nende võtete rakendamisel olukord, kus aju sureb, kuid keha teised elundid ja koed jätkavad talitlust seni, kuni saavad piisavalt hapnikku ja ainevahetuseks vajalikke ühendeid. Nii kujunes ajusurma mõiste ja aktsepteeriti seisukoht: kui aju on surnud, on ka inimene surnud, vaatamata sellele, et ta süda veel töötab. Seetõttu lepiti 1960.–70. aastail kokku ajusurma diagnoosimise kriteeriumid. Neist olulisimad on iseseisva hingamise puudumine, elektroentsefalograafial kindlakstehtav peaaju bioelektrilise aktiivsuse täielik lakkamine ja ajuverevoolu seiskumine. Nagu mujal, nii on ka Eestis ajusurma diagnoosimine ja sellest tulenev elundite doonorlus õiguslikult reguleeritud.
Et raskete ajukahjustustega haigete intensiivravi ei anna tihti soovitud tulemust (haige isiksus ei taastu), tekitab see mitmeid meditsiinilis-õiguslikke probleeme. 1972. aastal võeti kasutusele püsiva vegetatiivse seisundi mõiste. Hiljem on püütud eristada püsivat ja pöördumatut vegetatiivset seisundit, mis on nende patsientide ravi ja hoolduse jätkamise seisukohalt esmatähtis. Püsivas vegetatiivses seisundis haigel taastub une ja ärkveloleku vaheldumine. Ärkvkust annab märku silmade avamine, lihasetoonuse tõus, suuümbruse lihaskonna tahttud liigutused (automatismid) ja muud välised avaldused, kuid puuduvad sihipärliigutused, ning mis kõige olulisem, iggune mõistuslik tegevus. Praeguseks on saavutatud konsensus, et pöördumatus vetiivses seisundis viibiva isiku toitmise võib lõpetada, kui selle põhjuseks olnud ajutrmast on möödunud 12 kuud, mõne muu põhjuse korral 3 kuud. Vt ka elektroentsefalograafia, surm.
Seotud teemad
Nõuanded teemal: Perearst
Tükk kaelal
Tere!
Nimelt avastasin hiljuti enda kaela pealt mingisuguse imeliku ja hästi väikse muhu, mida katsuda oli väga imelik ning teisel pool kaela sellist ei ole. Ma ei pannud seda enam tähele ja siis ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Kirjeldus omane väiksele lümfisõlmele. Jälgida 1 kuu, kui ära ei kao, siis perearst.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Juuste väljalangemine
Tere! Vabandan kui see teema ei kuulu Teie kategooriasse aga äkki oskate nôu anda. Mure siis juuste väljalangemisega, lisasin ka paar pilti. Olen selle murega pm terve elu maadelnud ja ükski arst pole ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Jah, selline hulk pole normaalne. Juustehaiguatega teglevad nii perearstid kui nahaarstid. Teie probleem keerukam, soovitan vastava kallakuga nahaarsti. Peanaha uuringud, analüüsid, vsstav ...
Madal pulss ja madal vererõhk
Tere!
Periooditi tekib kummaline probleem, mis võib kesta kuni päeva-paar: järsku tekib nõrkustunne ja tunnen end uimasena. Kui mõõdan sel ajal pulssi ja vererõhku, siis on mõlemad võrdlemisi ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Oletamine on raske Teile ja mulle. Soovitan nõu pidada oma perearstiga.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Puukborrelioos
Tere!
Minu küsimus on järgmine:
Kui põdesin eelmisel aastal borrelioosi ja tänaseks IgG on normis aga IgM on 18 ehk piiripealne, kas siis pigem kahtlustada uut infektsiooni või ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Peab teadma korduvate analüüside väärtust, võrdlema. Koostöö oma perearstiga.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
tüsistused sobimatust ravimist
Perearst kirjutas mulle koleterooliravimi simvacor 20mg, mida võtsin umbes kümme kuud. Varsti tekkisid mul rindkeres valud ja imelik lämbumistunne. Käisin perearsti juures, tegin vereanalüüsi ja saadeti ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Kahjuks ei saa anda konkreetset vastust. Soovitan koostööd oma perearstiga.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Vererõhk
Tere. usun ,et mu mure sobib teilt küsida ,asi selles ,et mul läks vererõhk umbes 6 aastat tagasi kõrgeks võimalik .et ka varem .. hommikul ärgates rõhk norm 130 /84 vahel vähem vahel veidi kõrgem kuid ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Kuulake oma arsti, koostöö !
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Pulss
Tere!
Kas miinimum pulss 62 rahulikus olekus ja liigutades maximum 115 on normaalne?
Tehtud on vereanalüüsid jms ning 24 tunnine südame holter ja need on korras olnud. (Tehti, kuna ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Seda nimetatakse funktsionaalseks häireks, haigust pole. Normaalne elu, parajalt trenni, joogivett, hea ööuni. Koostöö oma perearstiga.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Nõgestõbi?
Tere. Mul on mure oma 87 aastase ema pärast. Praegu viibib ta haiglas kirurgia osakonnas aga mure on naha sügeluse ja punetusega. Arst ja õde kehitavad õlgu. Tundub, et teiste osakondadega ei konsulteerita. ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Kahjuks ei saa anda konkreetseid ravisoovitusi. Arstid tegelevad esmalt raskemate tõbedega, siis nahamurega. Rääkige sellest neile.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Muhk sääremarjal, jalalaba rohekas sinine.
Tere.10 päeva tagasi tekkis sääremarjale mõne minutiga suur muhk (pea poole tennisepalli suurune). Paari päevaga taandus poole väiksemaks ja muutus valulikuks, läks sinakaslillaks. Nüüd on jalalaba ka ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Ilmselt tekkis veenilaiendi vigastusest nahaalune verevalum. Kui uusi ei lisandu, siis suureks mureks ei näe põhjust. Vajadusel koostöö oma perearstiga.
Head tervist soovides,
Madis ...
Krooniline gastriit.
Gastroskoopia uuring visuaalselt kõik korras.Histoloogiliselt esineb maolukutikoopas kerge krooniline gastriit,samuti väike intestinaalne metaplaasia fookus.
Kad see metaplaasia on vähiga seotud.
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Metaplaasia on vähieelne seisund. Üldiselt jälgitakse seda, 2 a tagant maouuringuga. Koostöö oma perearstiga.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Vaata kõiki nõustamisi