Nakkushaigused Autor: Ants Jõgiste

Nakkushaigused ehk infektsioonhaigused tekivad prioonide, viiruste, riketsiate, bakterite, seente või algloomade sattumisel organismi. Nakkushaiguste patogeneesi (haiguse teke ja areng organismis) aluseks on parasitism. Neid haigusi iseloomustab kiire ja laialdane levik, mis on tingitud tõvestavate mikroobide peremehe vahetumisest. Kui haiguse levikuks on soodsad olud, haigestub samaaegselt palju inimesi – tekib haiguspuhang. Inimesele ainuomaseid nakkushaigusi nimetatakse antroponoosideks. Inimene on vastuvõtlik ka mõnedele loomade seas levivatele nakkushaigustele ehk zooantroponoosidele (nt katk, marutõbi, puukentsefaliit).

Soolenakkushaigustesse nakatub inimene saastunud toidu või joogivee tarvitamisel. Patoloogilised muutused esinevad nende korral peen- ja jämesooles ning haige eritab haigustekitajaid roojaga. Levinumad soolenakkushaigused on kõhutüüfus, salmonelloos, šigelloos, koolera jt. 

Piisknakkushaiguste tekitajad lokaliseeruvad hingamisteedes ja erituvad sealt limapiiskades köhimisel, aevastamisel ja rääkimisel. Haigega suhtlev inimene nakatub pisikutega saastunud õhu sissehingamisel. Sellesse rühma kuuluvad leetrid, mumps, difteeria, läkaköha, tuberkuloos jt. 

Verekaudseid ehk transmissiivseid nakkushaigusi siirutavad verd imevad lülijalgsed (puugid, täid, kirbud, sääsed). Sel viisil levivad puukentsefaliit, Lyme’i tõbi, tähniline tüüfus, katk, malaaria, kollapalavik jt. Narkomaanide seas võivad korduvalt kasutatavate ühiste süstaldega levida HIV-nakkus ja viirushepatiit.

Kontaktnakkushaigustesse nakatumine toimub vahetu kokkupuute teel. Sellesse rühma kuuluvad sügelised ja suguhaigused, mõned seenhaigused, samuti osa zooantroponoose (marutõbi, kangestuskramptõbi ja siberi katk).

Vt ka parasitism.