Psühhoteraapia Autor: Anti Liiv
Psühhoteraapia on ajalooliselt vanim ravimeetod, mis seisneb psüühika mõjutamises sõnaga (nt ühise palvusega), et sel teel normaliseerida vaimset või kehalist seisundit.
Psühhoteraapia objektiks on isikud, kellel esineb psüühikahäire ja/või probleeme inimsuhetes, seejuures võib häire avalduda psüühiliselt, kehaliselt või sotsiaalselt.
Eristatakse individuaalset psühhoteraapiat (osaleb üks isik) ja rühmateraapiat (osalejaid viiest kuni tuhandete inimesteni). Laiemas mõttes toimivad psühhoteraapiliselt kõik haige meeleolu positiivselt mõjutavad tegurid.
Psühhoteraapia tegemise võtteid on palju – eri autorite järgi umbes 150–300 erinevat viisi, mida on keerukas isegi süstematiseerida, sest liigitamiseks on mitmeid lähtealuseid. Psühhoteraapia tulemuslikkust on üldiselt raske mõõta. Paljudes riikides peab inimene individuaalse psühhoteraapia eest ise tasuma. Psühhoteraapiameetodi valikul tuleb arvestada haige isiksust ning ravitava häire iseloomu. Väga suurt rolli etendab psühhoterapeudi enda isiksus – kas haigel tekib temaga kontakt. Just selle mõjuri tõttu on mitmed nn mitteprofessionaalse psühhoteraapia esindajad (nõiad, šamaanid, tervendajad, hiilerid) edukamad kui akadeemiliselt koolitatud psühhoterapeudid.
Eestis rakendatakse nii ambulatoorses kui ka statsionaarses psühhiaatrilises abis valdavalt kombineeritud psühhoteraapiat, st psühhoteraapiat koos farmakoteraapiaga. Tuntumad psühhoteraapia meetodid on järgmised:
1. Psühhoanalüüs ehk psühhoanalüütiline psühhoteraapia, millele pani aluse Sigmund Freud (1856–1939) ja mis nüüdseks on arenenud mitmesse eri suunda. Eestis ei ole see eriti populaarne, küll aga USAs.
2. Psühhodünaamiline psühhoteraapia, st psühholoogiliste protsesside muutusi ja arenguid ning nende põhjusi kirjeldav ning arvestav psühhoteraapia.
3. Käitumisteraapia, mis põhineb õppimisteooria tehnikatel.
4. Hüpnoos, mis on tuntud juba iidsetest templimeditsiini aegadest. Eriti kuulsaks muutus hüpnoos 19. sajandil, kui seda kasutati nii laatadel publiku meeli köitva meelelahutusena kui ka ravi eesmärgil. Hüpnoos leiab kasutamist nüüdisajalgi. Näiteks Eestis on hüpnoosi rakendatud neurooside ja alkoholisõltuvuse raviks.
5. Kombineeritud individuaalne ja rühmapsühhoteraapia.
6. Pereteraapia ja paariteraapia.
7. Kognitiivne psühhoteraapia, milles püütakse psühhoterapeudi ja patsiendi aktiivse koostöö kaudu lahendada patsiendi mureküsimusi.
8. Interpersonaalne psühhoteraapia, mille eesmärk on aidata isikul oma suhteid lähikondsetega paremini mõista ja korraldada ning selle kaudu depressiooni leevendada.
9. Lahenduskeskne lühiteraapia (varem nimetatud ka toetavaks psühhoteraapiaks).
Nõuanded sel teemal
Veresooned
Tere! Mure selline, et juba üle kahe aasta olen vaevelnud paistes jalgade käes. Veresooned lähevad katki. Mis peaksin tegema? Käisin Pärnu haiglas ja mulle öeldi, et see pidi olema normaalne.
Kas hulgiskleroos?
6 päeva tagasi tekkis mul selline asi, et tööl arvutit vaadates tähed justkui virvendasid silme ees ja raske oli teksti fokusseerida. Märkasin, et sama asi on nutitelefoni või raamatut lugedes. Tekkis ...
![Ain Pajos](/static/files/075/ts_ain-pajos.jpg)
Vastas dr Ain Pajos
Kirja teel tõde ei selgu. Tuleb pöörduda nii silmaarsti kui neuroloogi vastuvõtule.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Peapõrutus.
Peale kukkumist tekkis kõnehäire. Kõiki sõnu ei saa korralikult välja öelda. Mälu korras ja teavuse kaotust ei olnud.
![Ain Pajos](/static/files/075/ts_ain-pajos.jpg)
Vastas dr Ain Pajos
Soovitan kohe pöörduda EMOsse lisauuringuteks.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika.
Jalakramp
Jalakrmpide kohta.
![Ain Pajos](/static/files/075/ts_ain-pajos.jpg)
Vastas dr Ain Pajos
Pildil nähtav turse räägib närvikahjustuse vastu - tuleb nõu pidada vasoloogi võika traumatoloogiga. Jalakrambid vanemas eas on tavalised ja esinevad sageli. Aitab lihaste venitusharjutus enne magamaminekut ...
Loe edasiSuured varbad surisevad ja valutavad
Umbes kaks-kolm nädalat tunnen mõnikord suurtes varavastes surinat või ka sellist kerget valu või isegi mitte valu, vaid ebamugavustunnet. Google pakub igasuguseid koledad ja vähem koledaid variante. Artriit ...
![Ain Pajos](/static/files/075/ts_ain-pajos.jpg)
Vastas dr Ain Pajos
Põhjuseid võib tõesti olla mitu. Kui varem või nüüd esinevad ka alaseljavalud, võib põhjus olla ka nimmelülidevahelise diski nihkes. kui probleem süveneb tuleb külastada neuroloogi.
Dr. Ain ...
Balanopostit
Kasutan see ravim Travocort kreem kaua, praegu 3 nädalat, ei aita. Kas on olemas teised ravimid, salvid.
![Vladimir Vihljajev](/static/files/026/ts_vladimir_vihljajev.jpg)
Vastas dr Vladimir Vihljajev
Jah, on olemas! Travocort ei ole ainuke salv, on ka teisi salve (Fucicort, Fucidin, Elocon jne), aga neid müüakse retsepti alusel ja retsepti määrata üle otsustab arst igal konkreetsel juhul. Võite proovida ...
Loe edasiBalanopostit.
Kas üldse võimalik balanopostit välja ravida?
![Vladimir Vihljajev](/static/files/026/ts_vladimir_vihljajev.jpg)
Vastas dr Vladimir Vihljajev
Haigus ei ole hea ja selle pärast ravitakse üsna halvasti ja pikka aega. Balaniidi põhjuseid võib olla palju, mõnikord mitu korraga. Erinevad bakterid, seened, viirused, diabeet, hormonaalsed häired, ...
Loe edasiRoietevaheline närvipõletik!
Tere! Mure selles et juba terve aasta kimbutab mind vaskul roietes olev närvipõletik käisin kaa selle teemal arstil ja tehti igaksjuhuks kopsupilt, vereanalüüsid ja südame uuringud need olid korras. Aga ...
![Ain Pajos](/static/files/075/ts_ain-pajos.jpg)
Vastas dr Ain Pajos
Võiksite pöörduda kiropraktiku või manuaalterapeudi poole.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Lapse peavalu
Tere. Mida arvata lapsel sellisest peavalust.
Hakkas kui ta oli kuskil 3-ne, olid peavalu paari sekundiline otsa ees. Vahel oli mitu kuud vahet vahel oli nädalas mitu korda. Valuvaigistit kunagi ...
![Ain Pajos](/static/files/075/ts_ain-pajos.jpg)
Vastas dr Ain Pajos
Sage ekraanide jälgimine võib olla peavalude põhjuseks. Kui perekonnas esineb migreen on võimalik ka migreenihoogude varajane algus. Valude kordumisel ja intensiivistumisel tuleks uuesti pöörduda lasteneuroloogi ...
Loe edasiDepressioon
Selline mure. Õhtuti on mul uinumisraskused, ei tunne rõõmu asjadest, kohatised suitsiidi mõtted, ärritun kergelt, sellised mõtted, et mind pole kellegile vaja, rindkere valud. Esmaspäeväl ärritusin, tuba ...
![Jüri Ennet](/static/files/035/ts_juri-ennet.jpg)
Vastas dr Jüri Ennet
Depressiooni mõiste on mitmekihiline. See võib olla nii-öelda klassikaline depressiooni triaad - põhimeeleolu langus, minoorne mõttemaailm ja pidurdatud tahteaktiivsus. Sellist depressiooni on kõigist ...
Loe edasiVaata kõiki nõustamisi