Rinnavähk Autor: Vahur Valvere
Rinnavähk on Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Ka Eesti naistel diagnoositakse seda kasvajat kõige enam. 2006. aasta andmetel haigestus Eestis rinnavähki 598 naist, haigestunute arv on aasta-aastalt suurenenud. Rinnavähi tekke risk on seotud keskkonna ja elustiiliga. On leitud mitmeid riskitegureid, millest enamik on siiski mõõduka toimega. Näiteks korduvad sünnitused vähendavad rinnavähiriski, samas kui varajane menarhe (esimene menstruatsioon) ja hiline menopaus seda suurendavad.
Rahvusvahelised võrdlusuuringud viitavad toitumisharjumuste olulisusele rinnavähi riskitegurina, kuid selget seost rinnavähki haigestumise ja rasva osakaalu vahel toidus ei ole kindlaks tehtud. Riski vähendamiseks on soovitatav vältida rasvarikkaid toite ja alkoholi. Kehalist aktiivsust seostatakse samuti rinnavähiriski vähenemisega.
Suukaudsete rasestumisvastaste preparaatide kasutamise ja rinnavähi vahel pole otsest seost seni leitud, samas on laialdastes ravimiuuringutes tõdetud mõningast rinnavähiriski tõusu hormoonasendusravi pikaajalisel kasutamisel. Kõrget naissuguhormoonide – östrogeenide nivood postmenopausis naistel on samuti seostatud rinnavähiriski tõusuga. Ilmselgelt suurendab haigestumise ohtu radioaktiivne kiirgus.
Rinnavähi esinemine 1. või 2. astme veresugulasel (nt emal ja vanaemal) tõstab rinnavähiriski 2–3-kordseks, rinnavähk emal ja õel, eriti nooremas eas, suurendab aga riski 5–10 korda. Enamiku rinnanäärme healoomuliste haigusseisundite korral (nt fibroadenoom) ei ole suurenenud vähiriski täheldatud. Kui ühes rinnas on vähk olnud, on risk ka teise rinna haigestumiseks. Rinnavähk ei põhjusta varajases staadiumis vaevusi ega valu. On aga mõningaid sümptomeid, mis vähi korral ilmnevad ning mille tekkimisel peaks naine kiiresti pöörduma perearsti poole, kes suunab ta kontrollile onkoloogi juurde. Nendeks iseloomulikeks tunnusteks on: 1) rinda tekkinud sõlmed või tihendid, 2) rindade suuruse erinevus, mis on kujunenud viimasel ajal, 3) käte ülestõstmisel ilmnev rindade erinev kuju, 4) rinnanibu sissetõmme, 5) nahamuutused rinnanibu ümbruses, 6) eritus ühest nibust, 7) rinna punetus, 8) kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine.
Diagnoosi täpsustamiseks korraldab arst rindade röntgenuuringu – mammograafia. Lisaks võetakse kahtlasest kohast peene süstlanõelaga materjali mikroskoopiliseks uuringuks. Kui ka siis pole diagnoos selge, tehakse nn diagnostiline operatsioon, mis seisneb vähikahtlase koha kirurgilises eemaldamises ja saadud materjali histoloogilises uuringus. Kui rinnavähk on kindlaks tehtud, järgnevad lisauuringud, et määrata vähi leviku ulatus, st kas organismi teistes osades on “tütarkasvajaid” ehk metastaase. Kopsumetastaaside välistamiseks tehakse kopsudest röntgeniülesvõte. Maksa- ja teiste kõhuõõneelundite metastaase saab avastada ultraheliuuringu, luumetastaase radioisotoopuuringu abil.
Enamik spetsialiste on seisukohal, et naistel, kes riskirühma ei kuulu ja kellel ei esine vähile viitavaid sümptomeid, peaks tegema 30. ja 40. eluaasta vahel nn baasmammograafia, et hiljem oleks rinnavähi kahtluse korral olemas võrdlusmaterjal. Alates 40. eluaastast tuleks mammograafia teha kord kahe aasta tagant. Riskirühma kuuluvatel naistel tuleb end kontrollida sagedamini, kusjuures kuulumine perekondliku riski rühma eeldab uuringuid spetsialiseeritud keskustes. Peale selle peaksid kõik naised ise oma rindu regulaarselt kord kuus kontrollima. Menstrueerivatel naistel on selleks parim aeg nädal pärast menstruatsiooni, sest siis on rinnad kõige vähem turses. Postmenopausis (mittemenstrueerivad) naised peaksid seda tegema mingil kindlal kuupäeval kord kuus.
Enesevaatlusel on kõigepealt soovitatav oma rindu peegli ees uurida. Tähelepanu tuleks pöörata sellistele sümptomitele nagu rindade kuju ja suuruse muutused, nibu sissetõmme, koorikute ja haavandite teke rinnanibule, rinna punetus ja eritis rinnanibust. Seejärel peaks rindu komplema, et avastada sinna tekkinud tihendeid ja sõlmi. Hea oleks seda teha saunas või vannis käies, sest seebitatud rindadel on võimalikud sõlmed ja tihendid paremini tunda. Rindu on soovitatav kombelda lamavas asendis. Kahtlaste tunnuste leidmisel tuleb kiiresti pöörduda arsti poole.
2002. aastal käivitati Eestis mammograafilise sõeluuringu programm rinnavähi varajaseks avastamiseks 45–59-aastastel naistel. Naisi kutsutakse uuringule kirjalike kutsetega aastakäikude kaupa. Kui naine on saanud sellise kutse, on tal kindlasti soovitatav ja vajalik sõeluuringus osaleda.
Iga rinnavähihaige jaoks on olemas ravivõimalus, mis oleneb sellest, kui kaugele haigus on arenenud. Mida varem haigus avastatakse, seda parem on ravi tulemus. Rinnavähi puhul rakendatakse nii kirurgilist, keemia-, hormoon- kui kiiritusravi.
Tänapäeval on peamiseks ravimeetodiks kirurgiline ravi. Kasutatakse kaht põhilist meetodit: 1) nn rinda säilitav ravi ja 2) kogu rinna eemaldamine (mastektoomia).
Rinda säilitava ravi korral eemaldatakse kasvaja tervete kudede piires, samuti kaenlaalused lümfisõlmed. Seejärel kiiritatakse allesjäänud rinnaosa, et hävitada vähirakud, mis võisid rinda jääda, kuna nad ei olnud operatsiooni käigus avastatavad. Selline ravi on võimalik varajases staadiumis avastatud rinnavähi korral. Ülejäänud juhtudel eemaldatakse kogu rind koos kaenlaaluste lümfisõlmedega. Sel puhul kasutatakse operatsioonijärgset kiiritusravi ainult kõrge riskiga vähi korral. Kiiritust rakendatakse veel luumetastaaside raviks.
Väga laialdaselt kasutatakse keemiaravi, mille korral manustatakse erinevaid vähirakke hävitavaid medikamente harilikult veeni. Sellisel juhul ringlevad ravimid vereringes ja hävitavad vähirakke kogu organismis. Tavaliselt toimub keemiaravi pärast kirurgilist ravi. Mõnedel juhtudel alustatakse aga rinnavähi ravi keemiaraviga. Seda tehakse sellistel juhtudel, kui kasvaja on avastatud kaugele arenenud staadiumis. Keemiaravi aitab kasvaja mõõtmeid vähendada, seejärel on võimalik rakendada kirurgilist ravi.
Juhul kui rinnavähihaige on HER2-posi- tiivne, rakendatakse bioloogilist ravi monoklonaalse raviantikehaga trastuzumab. HER2-positiivsus tähendab HER2-geeni amplifikatsiooni (rakutuumas on tavalisest rohkem HER2-geeni koopiaid). Seetõttu tekib rohkem ka HER2-valku ning rakud kasvavad ja jagunevad kiiremini kui normaalsed rakud. Bioloogilist ravi kasutatakse nii operatsiooni eel kui järel, aga ka kaugele arenenud ehk metastaatilise rinnavähi ravis. Bioloogilist ravi kombineeritakse sageli keemia- ja hormoonraviga.
Hormoonravi tehakse erinevate kasvajavastaste hormoonipreparaatidega vaid hormoonitundlikele haigetele. Hormoonitundlikkus tähendab spetsiaalsete valkude ehk östrogeeni- ja/või progesterooniretseptorite olemasolu kasvajakoes. Haiguse prognoos sõltub kasvaja leviku ulatusest ning teistest kliinilistest, patoloogilistest ja molekulaarsetest teguritest.
Nõuanded sel teemal
Valus urineerida peale vahekorda
Nimelt on mul olnud pidevad põiepõletikud, millega olen pöördunud nii perearsti ja naistearsti poole. Tehtud on erinevad analüüsid, kuid miadgi ei leitud. Samuti läbisin antibiootikumide kuuri ning kasutan ...
Vastas dr Urve Pappa
Tere
Kui teie kaebused on eelkõige seotud vahekorraga ning partneril on samuti kaebusi esinenud, siis on soovitav esmasena pöörduda günekoloogi poole. Soovitav oleks teha analüüsid suguhaiguste ...
Menstruatsiooni häired või menopaus?
Tere.Olen 47 aastat vana.Olen pärast laste saamist kasutanud beebipille.Lapsi on mul kolm ja ühe olen ainult ise sünnitanud teised kaks on keiser lõikega. Otsustasi aasta tagasi jätta billid ära ja nüüd ...
Vastas dr Urve Pappa
Tere
Sellised sagedased veritsused-määrimised võivad esineda erinevatel põhjustel: vanusega seotud hormonaalsete tasakaalu häirete ehk perimenopausi, emaka limaskesta ülevohamise või limaskesta ...
beebipillid
teere
nimelt võtsin varem sibilla plus beebipille aga arst kirjutanud nüüd uued- gestyl beebipillid. Arst on öelnud et, esimesed 2 nädalat peab lisaks kasutama kaitsevahendit. Kas peale kahe ...
Vastas dr Urve Pappa
Tere
Kui te läksite kohe Sibilla Plusilt üle Gesytili pillidele, siis säilub rasedusvastane toime ja lisaks kaitsevahendeid kasutama ei pea. Kui teil oli vahepeal pillidega paus ja alustasite ...
Mure
Tere!
Mul lõppesid päevad 11 aastat tagasi. Aga mingi kuu aega juba määrib, kas peaksin muretsema? Enne seda pole mitte midagi olnud.
Vastas dr Urve Pappa
Tere
Kui voolus on määriv pruunikas-veresegune, siis on kindlasti vajalik lähima aja jooksul kontrolli pöörduda. Igasugune veresegune voolus peale menopausi lõppemist sellise ajavahemiku järel ...
Kõhuvalu pärast aborti
Tere. 25.10 oli medikamentoosne abort. Kas järgnevatel päevadel mõõdukas kõhuvalu on okei? Kõhuvalu umbes selline nagu päevade ajal, valuvaigisteid vaja võtta ei ole, kannatan ära. Millise ja kui kauakestva ...
Vastas dr Urve Pappa
Tere
Peale medikamentoosset raseduse katkestamist esineb teil vähene veritsus ja alakõhus võib olla kerget valu-pakitsust. See on normaalne. Kui voolus ei ole rohke-halvalõhnaline, teil ei ...
Kyleena spiraal
Tere!
Mulle paigaldadi Kyleena spiraal 25. september ja mul oli ainult nädal aega puhituse tunne kõhus ja veritsus oli ka ainult spiraali paigaldamise päeval.
Esimesed päevad algasid ...
Vastas dr Urve Pappa
Tere
Teile on paigaldatud madala hormoonisisaldusega hormoonspiraal, mis ajas mõjutab emaka limaskesta tehes seda õhemaks. Mida õhemaks muutub emaka limaskest, seda vähemaks muutub päevade ...
Rasedustest positiive - Trifas tbl
Sain positiivse rasedustesti vastuse ja sellega seoses tekkis küsimus, et kas võin jätkata Trifas tabletide kasutamise (kas see on ohutu lootele) ?
Olen eelnevalt neid võtnud ca 4 aastat. ...
Vastas dr Urve Pappa
Tere
Trifas kuulub lingudiureetikumide hulka ja aitab vältida vedeliku peetust. Ravim võib põhjustada kaaliumi vaegust, mis on ohtlik eelkõige südamega seoses. Raseduse tuvastamisel peate ...
tupe juures muna
Tere.
Hakkasin paar päev tagasi tundma, et kuidagi ebamugav on istuda.Nüüd eile panin tähele, et tupe kõrval all vasakul pool on nagu mingi suur punn.See on suhteliselt valus.Täna hommikul käisin ...
Vastas dr Urve Pappa
Tere
Teil võib olla alaäge Bartholini näärme põletik. Kuna see on avanenud ja mädane veresegune eritis väljunud, siis peaks see ajas ise lahenema. Põhjuseks võib olla mikrotrauma näiteks ...
Hilinenud menstruatsioon
Tere!
Kolisin eelmine kuu Austraaliasse ning viimase 1,5 kuu jooksul olen kogenud üpris palju stressi keskkonna muutuse tõttu. Ning hetkel on mu menstruatsioon hilinenud ca 12 päeva. Olen ...
Vastas dr Urve Pappa
Tere
Teil on olnud suur elumuutus ja keskkonna vahetus. See võib väga suure tõenäosusega tsüklihäireid põhjustada. See on väga individuaalne, kui kaua kohanemine aega võtab ja millise ajaga ...
Kogum kaenla/rangluu aluses piirkonnas
Tere
Leidsin parema käe rangluu all/kaenlaaluse piirkonna läheduses nahaaluse kogumi. Piirkond on tundlik, pikemalt olen tundnud teatavat ebamugavust selles piirkonnas ja hoolika vaatluse ...
Vastas dr Urve Pappa
Tere
Pildi järgi on väga raske täpselt öelda, millega tegemist on. Soovitan pöörduda rinnakabinetti või mammoloogi vastuvõtule. Kui elate kohas, kus selliseid teenuseid ei pakuta, siis saate ...
Vaata kõiki nõustamisi